•Eesti Kultuurkapital andis laupäeval Eesti Kunstimuuseumi uues hoones Kumus üle 2005. aasta preemiad eelmise aasta kultuuri tipptegijatele.
Eesti Kultuurkapitali aastapreemia suurus on 100 000 krooni ning selle annab välja Kultuurkapitali nõukogu. See määratakse tipptegijatele rahvakultuuri, näitekunsti, kirjanduse, helikunsti, kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti, arhitektuuri ja audiovisuaalse kunsti valdkonnas. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia pälvisid: rahvakultuuri vallas Olev Oja silmapaistvate saavutuste eest Eesti koorijuhtide kasvatamisel ja aktiivse ühiskondliku tegevuse eest eesti koorimuusika arendamisel; näitekunstialal Mari-Liis Küla, Liina Pihlak, Aime Unt, Liina Unt, Mari Tuuling ja Andres Tali Eesti teatrikunstnike mitmete põlvkondade loomingu talletamise ja väärtustamise eest kaheköitelises “Kunstnikuraamatus”; kirjanduses Paul-Eerik Rummo raamatuga “Kogutud luule”; helikunstis Eino Tamberg mitme põlvkonna kompositsioonitudengite õpetamise ja väärika panuse eest eesti helikunsti; kehakultuuri ja spordi alal Jaan Tults panuse eest Eesti sõudmisse; kujutava ja rakenduskunsti alal Tarmo Luisk disainiloomingu ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi isikunäituse eest; arhitektuuri vallas tõi preemia Pekka Vapaavuorile Kumu kui muuseumiarhitektuuri kaasaegne lahendus, mis respekteerib miljööd ja tõstab detailikäsitluse uuele tasemele; audiovisuaalse kunsti vallas premeeriti Hardi Volmerit, Arko Okki ja Toomas Kalli aasta filmi “Pärnograafia” eest.
Lisaks sellele annab iga sihtkapital välja oma aastapreemiad. Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad: Tõnis Kaumann – muusika loomine ooperile “Mina, Napoleon” (50 000 kr); Irina Zahharenkova – edukas esinemine rahvusvahelistel konkurssidel (50 000 kr); Alo Põldmäe – aastatepikkune viljakas pedagoogiline tegevus ja silmapaistev panus muusikaajaloo uurimisse (50 000 kr); Riina Roose ja Jaak Jürisson – kultuurilooliselt oluline kontsertetendus “Eesti teatri laulud” (50 000 kr); Vardo Rumessen – juubelifestivali “Eduard Tubin ja tema aeg” korraldamine ja samanimelise raamatu koostamine (50 000 kr); Ingrid Kõrvits – panus Eesti lastekooride arengusse ning grand prix Tallinna
Muusikakeskkooli lastekooriga konkursil “Let the Peoples Sing” (50 000 kr); Olari Elts, Madis Kolk, Erkki-Sven Tüür, Tiiu Valper – järjepidev “NYYDi” festivalide korraldamine (50 000 kr); Villu Veski – aktiivne muusikaline tegevus (50 000 kr); Immo Mihkelson – 14osaline raadiosari “Arvo Pärt 70” (50 000)
Audiovisuaalse sihtkapitali aastapreemiad: Ivar Heinmaa – missiooniauhind (30 000 kr); Ove Musting – aasta mängufilm “Vanameeste paradiis” (50 000 kr); Jaan Ruus – elutööpreemia (50 000 kr); Taivo Tenso – väljapaistev taustajõud (20 000 kr); Tanel Toom – noore filmitegija auhind (10 000 kr); Riho Unt – aasta animafilm “Vennad Karusüdamed” (20 000 kr); René Vilbre – aasta tegusaim filmimees (20 000 kr).
Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemiad: Jaak Vettik – Rakvere spordielu korraldamine (25 000 kr); Anna Levandi – Eesti iluuisutamise taassünnile kaasaaitamine (25 000 kr); Riho Räim – Saaremaa velotuuri pikaajaline eestvedamine (25 000 kr); Gunnar Hololei – legendaarne spordireporter (25 000 kr).
Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad: Anders Härm – särav kuraatoritöö (40 000 kr); Karin Laansoo – raamatu “22+ Noored eesti kunstnikud” koostamine (40 000 kr); Arne Maasik – sugestiivne arhitektuurifoto looming (40 000 kr); Kaido Ole – isikunäitus “Speed” Hobusepea galeriis (40 000 kr); Andres Amos – Eesti Kunstimuuseumi näituste ja Veneetsia biennaali Eesti ekspositsiooni loominguliste tehniliste lahenduste eest (20 000 kr).
Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad: seto leelokoor Tsibihärblaseq – 20aastane tegevus seto omakultuuri hoidmisel, osalemine Kauksi Ülle etenduses “Taarka” (40 000 kr); Ingrid Rüütel – kauaaegne tulemuslik tegevus rahvamuusika populariseerija ja jäädvustajana ning Eesti folklooriliikumise vaimse juhina (40 000 kr); Piret Päär – mahukas ja vastutusrikas töö autentsete eesti rahvajuttude kogumiku “Estonian Folktales – The Hevenly Wedding” inglise keelde mugandamisel (40 000 kr); Vilde Teater – kauaaegne ja jätkusuutlik teatritegevus ning tulemusrikas hooaeg (40 000 kr); Aarne Saluveer – ETV tütarlastekoori edukas esinemine koorikonkurssidel, suur panus laulupidude üldjuhina ja Eesti Kooriühingu töös (30 000 kr); Jüri Rent – panus Eesti meestelaulu arendamisse ja tulemuslik töö Tallinna ülikooli meeskooriga (30 000 kr); Harry Illak – mitmete puhkpilliorkestrite tulemuslik juhtimine ja nende edukas esinemine konkurssidel (30 000 kr); Aavo Ots – Kagu-Eesti muusikaelu viljakas arendamine (30 000 kr); Ülle Podekrat – pärimuspõhise muusikaõpetuse süsteemi loomine ja folklooripidude korraldamine (30 000 kr); Jaanus Randma – tarmukas ja tulemusrikas töö Eesti-Soome ühistantsupeo ettevalmistamisel ja lavastamisel (30 000 kr).
Arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad: Alver Trummal Arhitektid OÜ – büroohoone City Plaza Tallinnas, elegantselt suurlinlik ja täpne aktsent linnakeskuses (3×30 000 kr); Andres Siim ja Juta Lember – Jõelähtme valla Estonian Golf & Country Club kui kontekstitundlik maamärk, mis tõlgendab julgelt ja kaasaegselt traditsioonilist arhitektuuri (2×30 000 kr); Teddy Böckler – raamat “Tallinna raekoda. Uurimine ja restaureerimine 1952 – 2004”, pikaajalise uurimis- ja restaureerimistöö kokkuvõte (40 000 kr); Karin Hallas-Murula – raamatud “Suurlinn Tallinn” ja “Eesti-Soome: sajand arhitektuurisuhteid”, Eesti arhitektuuriajaloo oluliste peatükkide professionaalne käsitlemine (40 000 kr).
Näitekunsti ja kirjanduse sihtkapital annavad oma preemiad üle märtsis, teatripäeval ja emakeelepäeval.
KUNST
Tartust saab aktiivne kunstilinn
15. I – 12. II saab Tartust üliaktiivne kunstilinn. Tartu kõrgema kunstikooli eestvedamisel viiakse Tartus läbi kogu linnaruumi hõlmav mastaapne kunstiprojekt “tARTu kunstikuu 2006”. Kunstikuu ajaks kunstistaabina tarvitusel Tartu kaubamaja vana hoone on külastajatele avatud kolmapäevast pühapäevani nelja nädala vältel. Vana kaubamaja II korrusest saab kunstikuu ajaks linnagalerii. Oma loomingut eksponeerivad nii Tartu kõrgema kunstikooli, kunstiakadeemia, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Tartu ülikooli maaliosakonna tudengid kui ka juba tunnustatud loomeisikud. Lisaks saavad külastajad iga päev kella 18 peale osaleda vana kaubamaja kunstitöötubades ja vaadata tegevuskunstiüritusi. Kuuajalise kultuuriprojekti keskne teema on kunstiharidus. 11. II peetakse akadeemiline kunstihariduse konverents “Mina ütlen kunst ja haridus”. Ürituste kava: www.tartu.ee/kunstikuu.
•16. I kell 17 avatakse arhitektuuri- ja disainigaleriis Urmas Viigi näitus “Disain”. Kunstnik tõlgendab disaini kaudselt ja meelevaldselt, püüab seda vaadelda “pea alaspidi”: ta on valmistanud eseme ja jääb ootama, kuidas mõjutab tema disainitud asi vaatajat. Näitusel näeb lisaks mööblile liikuvaid ja liikumatuid pilte.
•12. I avati SEB Ühispanga galeriis Kristiina Kaasiku näitus “Ad astra”. Väljas on aastatel 2001 – 2005 valminud õlimaalid. Tema abstraktsed tööd ei paku vaid värvi- ja vormirõõmu, värvikäsitlus on muutunud jõulisemaks ning neis on tunda autori soovi uurida seisundeid. Avamisel esitleti ka kunstniku maalikataloogi.
•11. I avati Hobusepea galeriis Jaanus Samma (1982) ja Pille Jüriso (1980) ühisnäitus “Purskkaev ja rõdu”. Näituse eesmärk on põhjamaises kliimas unarusse jäetud purskkaevu ning rõdu aussetõstmine ning neile oma töödega lisa
väärtuse andmine.
•11. I avati EKA galeriis keraamika osakonna üliõpilaste tööde näitus “Kannu ümber”. Vaadata on üliõpilaste valmistatud nõud, mis on mõeldud tööstuslikuks tootmiseks, loodud konkreetsele tellijale.
•10. I avati galeriis Aatrium Tartu noore kunstniku Maret Suurmetsa abstraktsete maalide näitus “Emotsioonide vang”. Kunstnik on keskendunud sisemisele kosmogoonilisele maailmale ja sealsete emotsioonide kaardistamisele.
•11. I avati rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Eesti Rahva Muuseumi fotonäitus “Inimnäoline islam”. Vaadata on peamiselt viimastel aastatel paarikümne Eesti ränduri-harrastusfotograafi tehtud pildid. Fotosid on 40 riigist või piirkonnast, kus muslimid moodustavad suurema osa elanikest. Näituse panid kokku Leida Lepik, Jaanus Plaat ja Tiit Pruuli.
Näitusega kaasneb raamat “Inimnäoline islam”. Seni on väljapanekut eksponeeritud ERMis ja Narva muuseumis.
•Kuni 16. I on rahvusraamatukogu VI korruse galeriis vaadata Kadri Aaviku fotonäitus “Lõuna-Aafrika Vabariigi kontrastid: Elu Khayelitshas”. Fotovalik kajastab Aaviku neljakuulist viibimist vabatahtlikuna Lõuna-Aafrikas, keskmes on töö sealses Esangweni keskkoolis.
•Täna kell 16 avatakse Tartu Kunstimuuseumis Nikolai Triigi, Ado Vabbe, Aleksander Tassa ja Anton Starkopfi varase loomingu näitus.
Muuseum tutvustab kodumaisele publikule 2004. aastal Tšehhis Česky Krumlovis Egon Schiele kunstikeskuses toimunud väljapaneku “Eesti ekspressionism” valikut. Väljapanek annab suurepärase võimaluse vaadata modernismi klassikasse kuuluvaid töid: Ado Vabbe “Arlekiini” ja “Parafraase”, Tassa F. Tuglase novellidele loodud illustratsioone ja Ahvenamaa mände, Triigi võimsaid joonistusi “Suurlinn”, “Katastroof” ja “Ulguv koer”, Anton Starkopfi skulpturaalse vormiga erootilisi joonistusi. Kuraatorid on Tiiu Talvistu, Mare Joonsalu ja Reet Mark. Valminud on mahukas kataloog.
•17. – 26. I on Y-galeriis väljas näitus “Keeniused”, kuhu igaüks võib oma kunstiteose tuua. Sellises formaadis toimub väljapanek teist korda, möödunud jaanuaris kogunes hämmastav hulk kunstiteoseid, hiigelsuurtest tahvelmaalidest mänguasjadest assamblaažide ja falloseskulptuurideni.
•12. I avati Tampere majas soome kunstniku Terhi Asumaniemi joonistuste näitus “Mälupildid”. Asumaniemi joonistused käsitlevad kunstniku suhet lapsepõlvekoduga Kesk-Soomes Parkanos. Aastaaegade vaheldumine ja loodus seovad seal kuuldud lood ja müüdid tervikuks.
•11. I avati Viljandis Kondase keskuses Pärnu naivisti Heino Lillepuu näitus “Miks läks nii?”. Teda on huvitanud päevapoliitika: 2000. aastast on ta jäädvustanud kronoloogiliselt Eesti lähiajaloo sündmusi oma värvipiltidesse. Tööde sari “Miks läks nii?” algab pildiga “Balti kett” ja lõpeb üleujutuse kujutamisega Pärnus, nende vahele mahub palju humoorikaid ja Eesti poliitilist olukorda kriitiliselt hindavaid teoseid.
•11. I avati Haapsalu Linnagaleriis Agur Kruusingu maalide näitus. Kunstnik annab hüperrealistlikus laadis maalides oma tõlgenduse inimese, eelkõige alasti figuuri kujutamisele. Kujutamisviis on traditsiooniline, kuid sellele vaatamata on Kruusingu figuurides midagi kummastavalt väljakutsuvat, häirivat.
FILM
•Eelmisel reedel Tartu Sadamateatris lõppenud noorte amatöörfilmifestivali “NAFF 2006” parimaks filmiks tunnistati Urmas Reisbergi “Vanameeste näppaja”, mis on tehtud Mehis Heinsaare novelli “Teine” järgi. Teise koha vääriliseks hindas žürii Lauri Lehe “Vihvi”, kolmandaks tunnistati Katre Haava “Nööri mööda”. Üldse võistles umbes 70 kuni 40minutilist filmi.
•Tartu Sadamateater hakkab koostöös Tallinnfilmiga teatrimajas filme näitama kahel päeval nädalas. Pühapäeviti linastub kolm seanssi lastele (kell 13, 15, 17) ja esmaspäeval kolm seanssi täiskasvanutele (kell 19, 21 ja 23). Jaanuaris ja veebruaris tuuakse Sadamateatri linale mitmed mainekatel festivalidel pärjatud mängu- ja tõsielufilmid: kassarekordeid purustanud dokumentaalid “Ülisuur mina” ja “Pingviinide marss”; Pimedate Ööde filmifestivali 2004. aasta võidufilm “Tühi maja” ning skandaalne erootiline draama “9 laulu”. Mullustest PÖFFi filmidest jõuab vaatajateni veel Lars von Trieri “Manderlay” ning Bent Hameri “Faktootum”. Lastefilmide näitamise juhatas sisse Tallinnfilmi restaureeritud animaprogramm. Uues kuues linastuvad Riho Undi ja Hardi Volmeri nukufilmid “Kevadine kärbes”, “Sõda” ja “Kapsapea”. Kinopilet maksab 60 krooni ja sooduspilet 30, neid müüakse Vanemuise kõigis kassades.
•Kino Sõprus kirjandusteosest lähtuvate filmide programm “Kirjandus kinos” alustab 16. I, linale tuleb Bent Hameri “Faktootum”, mis on valminud Charles Bukowski samanimelise romaani ainetel. Veebruaris jõuavad kinno Dostojevski surematute teoste “Kuritöö ja karistus” ja “Idioot” adaptsioonid. Veebruari keskel linastub Kozintsevi-Šapiro ühistööna valminud “Hamleti” ekraniseering, mida peetakse Innokenti Smoktunovski õnnestunud nimirolli tõttu üheks paremaks selle teose ekraniseeringuks. Eesti kirjandus- ja kinoklassikast jõuab vaatajateni August Gailiti “Nipernaadi” Kaljo Kiisa õnnestunud lavastajatööna ja Tõnu Karguga peaosas. Aprillis tuleb kolmeosaline film Cervantese igihaljast romaanist “Don Quijote”. Programmi lõpetab Sergei Bondartšuki eepiline mammutteos “Sõda ja rahu”, mis on Lev Tolstoi samanimelise romaani viieosaline adaptsioon. Filmivalik arvestab koolide kirjanduse õppekava ja on suunatud eelkõige koolinoortele.
TEATER
•Eesti teatri aasta algas ka raadioteatris. Raadioteater jäädvustab eesti näitlejate hääli seniolematus mahus: 365 päeva loevad eesti näitlejad raadios eesti kirjanike tekste, nii ilukirjandust kui teatrimemuaare. Alustati arhiivisalvestusega: Velda Otsus esitas Lydia Koidula loo “Talvine metsasõit”. Edasi jätkab jaanuarikuus lugemisi Ugala näitetrupp, veebruaris Linnateater, märtsis Vanemuine jne kooskõlas teatriaasta teatrikuudega. Ligi pool lugejatest on vabakutselised näitlejad. Saja-aastane eesti teater on kuuldav oma häälteküllases olevikus: iga päev kell 17.45 Vikerraadios ja kell 11.30 Klassikaraadios.
•Uus Vana Teater annab jaanuaris neli tasuta “Novecento” etendust. Annab sellepärast, et: teksti autoril Alessandro Bariccol on 25. I sünnipäev, Eestis ilmus tema kolmas romaan, sügisel ilmub “Novecento” ka raamatuna, Itaalia Novecento, 90aastane Arnoldo Foa abiellus; uus Vana Teatri Itaalia ringreis läks väga hästi, terve kevade on osa teatrist Prantsusmaal ja Itaalias, 26. jaanuaril annavad nad 145. etenduse; Tallinna Kultuuriväärtuste Amet toetas teatrit. Teater annab etenduse ka siis, kui publikut ei ole! Etendused on Tallinnas Meistrite hoovi teatrisaalis (Vene 6) 11., 12., 25. ja 26. I kell 20; Viljandis TÜ kultuuriakadeemia kammersaalis (Posti 1) 19. I kell 19. Info www.uusvanateater.ee.
•6. I tähistas Ugala teater oma 86. sünnipäeva, kus jagati ka kolleegipreemiaid. Hääletusest võisid osa võtta kõik Ugala töötajad. Seekordsed laureaadid on lavastaja Peeter Tammearu, kujundaja Jaak Vaus, näitlejanna Luule Komissarov, näitleja Meelis Rämmeld, lavastust teenindav ja ettevalmistav töötaja Silvi Kard (butafoor), maja ja publikut teenindav töötaja Asta Selter (publikuperenaine), südamega tehtud töö preemia Helle Leppik (kirjandustoimetaja). Esimest korda valisid ugalalased peoõhtul ka lavastuse, mille tegemine / milles osalemine on aasta jooksul teinud enim rõõmu, ülekaalukalt oli see suvelavastus “Suvi”.
•Eile esitleti eesti teatri aasta näituse avamisel Rotermanni soolalao
s kogumikku “Draama 2005. Kokkuvõte”. Raamatusse on koondatud valdavalt väliskriitikute ja -asjatundjate hinnangud eesti teatrile ja “Draama” etendustele. Samuti leiab raamatust festivali vestlusringide üleskirjutused.
•Vanemuise teater osales balletiga “Pähklipureja” 7. – 14. I Peterburis toimunud “Pähklipureja” festivalil. Pjotr Tšaikovski 165. sünniaastapäevale pühendatud festivali peetakse Venemaa vanimas muusikateatris, mis praegu kannab nime Peterburi Konservatooriumi Ooperi- ja Balletiteater. Eriilmelisi “Pähklipureja” lavastusi pakkuva festivali kunstiline juht on legendaarne vene tantsija ja koreograaf Nikita Dolgušin. Vanemuise “Pähklipureja” läks Peterburis täissaalile, 1700 inimest võttis etenduse vastu pika aplausi ja braavohüüetega. Vanemuises lavastas “Pähklipureja” möödunud talvel rootsi koreograaf ja lavastaja Pär Isberg Rootsi Kuninglikust Balletist. Lavastuse muusikaline juht ja dirigent on Anu Tali, kes dirigeeris festivalil Peterburi Konservatooriumi Ooperi- ja Balletiteatri orkestrit.
MUUSIKA
•Eesti Raadio valis aasta muusikuks 2005 helilooja, pianisti ja õppejõu Olav Ehala. Auhind anti üle 8. I Eesti Raadio 1. stuudios toimunud kontserdil, millest Vikerraadio edastas ka otseülekande.
Aasta muusiku tiitli pälvib helilooja, interpreet või muusikaelu edendaja silmapaistva tegevuse eest, mis on seotud ka Eesti Raadioga. Olav Ehala töövõime ja lai tegevushaare on kadestamisväärne: alates 2001. aastast on ta Eesti Heliloojate Liidu esimees, samas jõuab Ehala õpetada EMTAs, juhtida Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tegevust, esineda koos Lembit Saarsaluga koolides ning kirjutada kõrge kullaprooviga muusikat.
Aasta 2005 oli Olav Ehalale väga viljakas kontserdiaasta, mis tipnes suurkontserdiga “Päikeseratas” Tartu laululaval. Eelmisel aastal pälvis Ehala ka Eesti Muusikanõukogu auhinna põlvkondi, maitseid ja südameid ühendava heliloomingu eest.
•Kolmandat aastat USA Yale’i ülikoolis magistrandina end täiendav pianist Hando Nahkur (23) pälvis äsja Torontos Eesti Kunstide Keskuse Kuldteenetemärgi sooloesinemise eest EKK 30. aastapäeva pidulikul kontsertaktusel. Hando Nahkuri kavas olid Beethoveni sonaat op. 31 nr 3, Arvo Pärdi sonatiin nr 1, Liszti ballaad nr 2 ja Schuberti fantaasia C-duur (“Rändur”), lisapalaks Alo Mattiiseni “Emale” Nahkuri enda seades.
Hando Nahkuri peamine juhendaja Yale’i ülikoolis on professor Boris Berman. Ka ülikooli kontserdisarjas New Havenis astus Nahkur detsembris üles kahel korral, samas andis Nahkur detsembris soolokontserdi “Balti kontsertide” sarjas Bostonis.
Suurimaks rahvusvaheliseks tähelepanuavalduseks oli talle aga kutse Van Cliburnilt esinema viimase kuulsate klaverikonkursside linna Fort Worthi, kus toimusid ka kohtumised nimekate professoritega, sh maestro Van Cliburni endaga. Tegemist oli Texas Christian University Cliburn Piano Institute 2005 nime kandva üritusega, kus kõrvuti paljude maade (Jaapan, Hiina, Kanada, USA, Euroopa maad) andekate noorte pianistidega esines Pepsico Recital Hallis ja osales kursustel ka meie pianist. Tunnustuse eest Torontos väljendas Hando Nahkurile tänu ka Yale’i ülikooli juhtkond.
Priit Kuusk
•Reedel, 13. I kell 19 heidetakse sarjas“Diplomaatilised noodid” Mustpeade majas pilk XIX sajandi teise poole Venemaale läbi muusika ja maalikunsti. Esitusele tuleb teos, mis hõlmab mõlemat: Mussorgski “Pildid näituselt” koos Viktor Hartmanni maalidega, millele tsükkel loodud. Lisaks saab Külli Maruste (EKA e-meedia keskus) videos näha Mussorgski enda viimase eluperioodi hämarust.
“Pildid näituselt” esitab bajaanil vene virtuoos Juri Šiškin, kontserdil kõlavad ka Tšaikovski ja Rahmaninovi laulud Valentina Taluma ning Tarmo Eespere esituses, Šiškini esitatav lõpulugu pärineb Prokofjevi ooperist “Armastus kolme apelsini vastu”.
•Reedel, 13. I kell 19 esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja solistid Tõnu Kaljuste juhatusel Tallinna Metodisti kirikus kava “Pärt & Mozart”. Kontsert on mõtteline üleminek Arvo Pärdi juubeliaastast Wolfgang Amadeus Mozarti juubeliaastasse.
Kontsert algab Pärdi teosega “Trisagion” keelpilliorkestrile. Järgnev “In principio” (“Alguses oli Sõna”) koorile ja orkestrile on pühendatud Tõnu Kaljustele. Mozarti “Reekviemi” esitavad koos Kaljuste, EFK ja TKOga solistid Kädy Plaas, Helen Lokuta, noor soome tenor Jussi Myllys ja Uku Joller.
•Eesti Jazziliit alustab taas iganädalasi kontserte teater NO99 väikeses saalis. Uue aasta avakontserdil reedel, 13. I algusega kell 21 esineb Eesti ja Soome muusikute ühisprojekt Savolainen-Sooäär-Remmel-Ruben.
Pianist Jarmo Savolainen on üks tuntumaid Soome jazzmuusikuid, kes esineb sageli ka väljaspool kodumaad nii Euroopas kui USAs. Koos Eesti muusikutega esitatakse nii uuemat originaalloomingut kui jazzmuusika klassikat. Laupäeval, 14. I esineb ta klubis Weekend Guitar Trio.
Info liidu tegevuse kohta www.estjazz.ee
KIRJANDUS
•Teisipäeval, 17. I kell 18 toimub Tallinna keskraamatukogu suures saalis seminar kuuldemängu teemal. Kuuldemängust räägivad Tamur Tohver raadioteatrist ja teatrikriitik Madis Kolk. Kuulatakse ka etenduste helinäiteid. Korraldab Eesti Kirjanduse Selts. Lisainfo www.kirjandus.ee.