Teatraliseeritud kontsert ?Kuu tagumine külg?
?Nõukogudevastaste? autorite muusika ja kirjanduse toob Tallinna Filharmoonia publiku ette kolmel õhtul Tartus (4. IV ülikooli aulas), Narvas (6. IV) ja Tallinnas (8. IV Teatris NO99). Ajastu- ja ideekeskne teema loob teatraliseeritud kontserdi, kus näitleja Peeter Volkonski ümber mängivad kaasa tolle aja kirjanikule elutähtsad asjad. Kuuleb Eestis harva või üldse mitte kõlanut: muusikast Silvestrovi (1937) keelpillikvartetti, Kissini (1953) triot, Schnittke (1934-1998) pala ?Stille Musik?, Andrei Volkonski (1933) sonaati aldile ja klaverile ning kirjandusest Aleksandr Kondratovi (1937 ? 1993) novelli ?Kuu tagumine külg?. Pillimeestest on üle Soome lahe kokku kogutud Eesti parimad kammermuusikud: Leho Ugandi ja Urmas Vulp (viiul), Arvo Haasmaa (vioola), Teet Järvi (t?ello), Lea Leiten (klaver).
Peeter Volkonksi vahendusel on saadud teosed Saksamaal Petersi kirjastuse all tegutsevast Beljajevi fondist, kuhu on kogutud nõukogude võimu poolt represseeritud kunstnike looming. Legendaarne kuju on siin näitleja isa Andrei Volkonski, nõukogudeajast pärit heliloojate terve epohhi suunanäitaja.
Tõi ju dekaad, mis algas Stalini surmaga (1953) Nõukogude Liitu avatuma ajastu (ere näide Sol?enitseni romaanid). Muusikas aga kerkis esile tol ajal konservatooriumides õppiv noorte grupp, kellest said hiljem ülemaailmse kuulsusega heliloojad. Gubaidulina, Schnittke, Denissov, Pärt. Moskva Konservatooriumi uute tuulte tooja oli ?veitsist ja Prantsusmaalt Venemaale elama asunud nooruk Andrei, kes võttis esimesena kasutusele uue ajastu tunnuse, 12-tooni helirea. ?Volkonski ?Musica stricta? (1956) ja ?Peeglite süidil? oli tohutu mõju meile kõigile?, kirjutas Denissov oma artiklis aastal 1966. Tema hinnangul oli see sama pöördeline samm kui ?ostakovit?i V sümfoonia 1930ndatel. Poja sünni tõttu õpingutele hilinemise pärast konsist välja heidetud üliõpilane Andrei hakkas end elatama filmimuusika kirjutamisega nagu enamus tolle aja dissident-heliloojaid.
?Eesti Interpreetide Liit pidas 25. IV Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis üldkoosoleku, kus valiti uus juhatus ning kuulati ära 2004. aasta tegevusaruanne. Tegevusaruande esitas juhatuse esimees Marje Lohuaru, kes tõi EILi tegevusest esile kontserdisarja ?Akadeemiline kammermuusika? arendamise ning välisagentuuri asutamise. Lisaks sellele on loodud EILi andmebaas ja kodulehekülje uus kujundus. Samuti on saanud uue näo EILi trükikujundus ning logo. Eesti Interpreetide Liit teeb koostööd paljude institutsioonidega nagu Eesti Kontsert (sari ?Noored interpreedid?), Eesti Raadio (?Eesti interpreedi tund? ja ?Interpreedi portree? ning heliplaadisarja ?Eesti interpreet? väljaarendamine), Eesti Kultuurkapital (Interpreedi aastastipendiumi asutamine), SA Tartu Muusikafestivalid. Lisaks sellele on olulisel kohal rahvusvaheline koostöö. Eelmisel aastal astus EIL organisatsiooni International Association of Music Managers (IAMA) liikmeks, osaletakse ELi ?Leonardo? arendusprojektis ?Developing and introducing new training approach for classical artist career personal management? ja rahvusvahelisel muusikamessil MIDEM. Lisaks aruandele käsitleti uut põhikirja ja valiti liidule uus üheksaliikmeline juhatus koosseisus Marje Lohuaru, Mati Lukk, Peep Lassmann, Pille Lill, Jaan-Eik Tulve, Toomas Vavilov, Villu Veski, Aare-Paul Lattik ja Aare Tammesalu. Üldkoosolekule järgnenud koosolekul valis juhatus esimehe ja aseesimehe: EILi esimehena jätkab Marje Lohuaru, aseesimeheks valiti Mati Lukk.
KUNST
Laimre ja Sukmit tõlgendavad rokkmuusikat
Täna kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoone galeriis Marco Laimre & Killu Sukmiti näitus ?Very Complicated Rock?n?Roll?. Väljapanek kujutab endast 700 kuupmeetrit helilist intensiivsust, mille tekitavad ruumi kolmest nurgast kostuvad bassi (Indrek Pinsel), trummi (Andres Lõo) ja kitarri (Riho Sibul) helid. Galeriis on väljas vineerist Frank Zappa, Kim Gordoni, Elvise ja Patti Smithi bändiliikmete siluetid, mis on rütmistatud värviliste vöötide ja triipudega.
?27. IV avati Tallinna Linnagaleriis Andres Lõo kolmest installatsioonist koosnev isikunäitus ?Mono?. Nartsissistlik ja monomaaniline ?Kohtumine Minaga? on interaktiivne installatsioon, kus vaataja kohtub iseendaga, sammudes üle punase vaiba peegli poole. Teda saadab järjest valjenev madala sagedusega heli. Kohtumisele iseendaga järgneb kohtumine kunstnik Lõoga 1 m X 1, 2 m fotol ?Make up??.
?26. IX avati Viviann Napa galeriis Jaan Elkeni uute maalide näitus ?Herbaarium?. Kasutades kuivanud lillõisi ja taimerootsusid oma maalide kompositsiooniliste elementidena, analüüsib Elken elu ja surma ning simulatsiooni ja reaalsuse vahekorda talle tüüpilises abstraktses maalikeeles.
?25. IV avati Ühispanga galeriis Jüri Arraku näitus ?Visuaalsed tekstid?. Arraku anonüümsed tegelased edastavad poolikuid sõnumeid, seosetuid tekste, millel pole tegelaste jaoks ilmselt suuremat tähendust. Arrakut võib pidada groteskse portree viljelejaks: tüübid mõjuvad hoiatusena, et inimühiskonna argiväärtused ei ole ülimuslikud.
?24h galerii uus e-näitus pakub on vaadata Tõnis Saadoja (s 1980) ja Maarit Murka (s 1981) fotorealistliku maaliseeria ?Eesti poiss. Eesti tüdruk?. Ehkki tabatud argises, juhuslikus hetkes ja jäädvustatud üpris kiretult, kannavad Saadoja ja Murka fotorealistlikud noored ometi laengut, ehedat mida ei varjuta isegi trendikus.
?27. IV avati Draakoni galeriis Tallinna Rahumäe põhikooli õpilaste näitus ?Iseolemine?. Kooli kunstiringi lapsed on meisterdanud sõbra ? lont- või nokklooma. Õpilaste mõtted on aidanud vormistada kunstiõpetajad Pille Kaleviste, Heddi Laretei ja Anneli Kaldoja.
?Täna kell 18 toimub Vaala galeriis heategevuslik kunstioksjon, mille tulu läheb MTÜ laste ja noorte kriisiprogrammi korraldatava laste leinatoetuslaagri läbiviimiseks. Oksjoni korraldab Eesti Noortekoda. Juba kolmanda oksjoni patroon on Jüri Arrak, kes on annetanud oksjonile ka ühe oma teose. Põhilise osa oksjonitöödest moodustavad eelmise aasta maikuus Palmses toimunud kunstilaagris kojaliikmete loodud pastelltehnikas aktijoonistused, õlimaalid ja Tauno Kangro ning Jule Käeni juhendamisel valminud pisiskulptuurid.
?Homme kell 19 esitletakse Vaala galeriis Berliini kunstniku Johannes Deimlingi juhendatud EKA interdistsiplinaarse õppetooli magistrantide workshop?i tulemusi. Performance, mille Deimling esitab, on triloogia ?Headline?esimene osa, teist osa saab vaadata 1. V Paides ja kolmandat 2. V Tallinna Kunstihoones tegevuskunstifestivali ?Diverse Universe? raames.
?2. ja 3. V kell 15 toimuvad Adamson-Ericu muuseumis Jaapani kalligraafiakunstnike Hisako Shida ja Shunchō Suzuki demonstratsioonesinemised. Seekordne demonstratsioon on osa kunstnike Euroopa ringreisist, mille käigus külastatakse veel Viini, Budapesti ning Ateenat. Osalejad saavad ka ise kohapeal kätt proovida.
?5. V on Tallinna Kunstihoones näitusel ?Homo grandis natu? loengupäev: kell 17 peab rahvaluuleteadlane Kristi Salve loengu ?Vanadus ja vana inimene rahvaluules? ning kell 18 räägib androloog Margus Punab pikaealisusest ja vanaduse meditsiinilisest aspektist.
?Täna kell 17 avatakse Rotermanni soolalaos arhitektuurimuuseumis muinsuskaitsekuu raames näitus ?Tundmatud pühakojad Tallinnas?. Väljapaneku eesmärk on tutvustada vähem tuntud kirikute hooneid, ajalugu ja olevikku. Kontseptsiooni autor on Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, kujundajad on Arne Maasik ja Urmas Luure, fotod on teinud Peeter Säre, Arne Maasik ja Lembit Kibur, projektijuht on Zepp Grafelin. Näituse raames peab kultuuriväärtuste ameti peaspetsialist ja projekti ?Tallinna kirikurenessanss? juht
Olev Liivik rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. V kell 16 projekti tutvustava loengu, kell 17 algab ansambli Rondellus kontsert.
?Viru keskuse IV korruse galeriis avatud Viru väljaku arengut tutvustaval näitusel ?Viru keskus enne ja nüüd? on kasutatud arhitektuurimuuseumi kogude ajaloolisi fotosid, kuid näituse koostamisega ei ole arhitektuurimuuseumil ega selle töötajatel midagi tegemist.
?4. V algusega kell 13 toimub Kastellaanimaja galeriis konverents Tallinna miljööväärtuslike puumajade teemadel, esinevad EKA restaureerimiskooli õppejõud, magistrandid ja doktorandid. Kava: Mart Kivimäe, ?Loodav, täidetav ja hüljatav ruum. Poleemika kestvuse vormidega?; Leele Välja, ?Miljööalased probleemid. Kuidas määrata miljööväärtust??; Mark Sepp, ?Tallinna maja säästev renoveerimine?; Anni Nool, ?Lenderi maja. Tallinna tsaariaegsed üürimajad?; Kadi Pärlin, ?Miljööväärtuslike pindade värvilahendused?. Galeriis on väljas Rootsi kunstniku Gösta Gierow? akadeemiliste joonistuste näitus.
?Kuni 7. V on arhitektuuri- ja disainigaleriis avatud ESLi aastapreemia nominentide tööde näitus. Tänavu laekus ESLi aastapreemia konkursile 42 tööd, millest ?ürii (Priit Põldme, Reio Raudsepp ja Tiina Mang, Margit Mutso, Mart Kalm, Sven Sõrmus ja Kaido Ole) valis võidutööd. Preemiad anti välja viies kategoorias.
Kodu: Villa Miidurannas Andrese tee 3, Viimsi vald, autorid AS Vaikla disain (Katrin Vaikla, Argo Vaikla, Tiina Teng). Ühiskondlik interjöör: SPA Hotell Georg Ots Kuressaares, autorid Koko arhitektid, Liisi Murula, Raili Paling. Ajalooline interjöör: Tartu mänguasjamuuseum, autorid Laika, Belka, Strelka OÜ (Tea Tammelaan, Krista Lepland, Malle Jürgenson). Vormipreemia: Seeriatoode tool John, tootja OÜ Toivo (Toivo Raidmets); Tegevuspreemia Maile Grünbergile eest arhitektuuri- ja disainigalerii asutamise ja edendamise eest.
?Stockholmi Eesti Komitee andis Eesti Kunstimuuseumile üle Eduard Wiiralti pärandi. Hiljuti lisandus EKMi kogudesse Eduard Wiiralti 323 gravüüri, 919 joonistust, skitsi ja kavandit ning 84 graafikaplaati. Lisaks anti üle Wiiralti arhiiv, mis sisaldab kunstniku kirjavahetust, päevikuid, dokumente, fotosid jpm. Lisaks sellele kingitusele sai muuseum ka Wiiralti kaasaegse kunstniku, sügava religioosse vaimsusega maalija ja graafiku Herman Talviku perekonnalt Stockholmis 20 Talviku maali ja 10 monotüüpiat. Ameerikast saabusid käesoleva aasta algul Connecticutis surnud ainsa eestlasest Pulitzeri preemia laureaadi karikaturist Edmund Valtmani 5 maali ja 1 skulptuur.
?28. IV saab 17 aastat Kursi Koolkonna rajamisest. Tähistamaks seda tähtpäeva toimub täna õhtul Tartu Kunstimaja suures saalis kohtumisõhtu kursilastest kunstnikega ning V Kursi Koolkonna triennaali pidulik lõpetamine. Vestlust suunab kunstiteadlane Rainer Vilumaa.
?1. V kell 19 algab Tartu Sadamateatris Tartu kõrgema kunstikooli tekstiiliosakonna korraldatud üritus ?Projekt: Mood-Performance-Tants?. Kunstirünnaku eelsoojendust hakatakse Sadamateatri ees tegema juba kell 17, meeleolu aitab luua DJ SYS ja saab kaasa elada rulasportlaste demoesinemistele. Projekti ametliku avalöögi annab Viljandi kultuuriakadeemia tantsutrupp Jaanika Müürsepa juhendamisel. Õhtu kulmineerib Baby Universali moeetendusega, esinevad Maru, Kätlin Kängsepp, Liisi Eesmaa, Jaanika Terasmaa, Ieva Veita, Ilze Adumane jt. Muusikat teevad Kiwa, King-Bit, Fabrique jt.
?27. IV toimus Y-galeriis järjekordne multimeediaüritus. Margus Liivak ja Hando Tamm esitasid performance?i, Raivo Kelomees tutvustas Tartu kõrgema kunstikooli tudengite videosid ning rühmitus NE! lindistas galeriis levinud hääli, testides nii, nagu nad ise ütlesid, publiku vaimset kapatsiteeti.
?27. IV avati Narva linnuses ungari fotograafi Sándor Zsila näitus ?Lühilood loodusest?. Ungari mainekas fotograaf liitus 1987. aastal Nimródi loodusfotoseltsiga, 1990. aastal Ungari loodusfotograafide liiduga ?naturArt? ja ongi sellest ajast pühendunud loodusfotodele.
?22. IV avati Viljandi Linnagaleriis Tõnu Kuke kuksiimide näitus. Mulgimaal tuntud graafik ja märgimeister eksponeerib seekord kuksiime, puändikaid sõna- ja kujundimänguga märke.
?Jõhvi Kunstikooli galeriis on mai keskpaigani vaadata Tiina Tammetalu õpinguteaegsed tööd. Kunstnik tuletab oma aastatetaguste töödega meelde tõsiasja, et kunstihariduses on oluline ka joonistamise ja anatoomia tundmise akadeemiline pool.
?Hiiumaa muuseumi pikas majas Kärdlas on vaadata maalikunstniku Liia Lüdig-Algvere suur väljapanek ?Lihtsalt maal?. Kärdlas sündinud kunstnik on kunstihariduse saanud Tallinnas kunstiinstituudis. Eksponeeritud on õlimaalid aastatest 1978 ? 2005. Kokkuvõtvalt võiks näitust iseloomustada kahe sõnaga: helge ja soe.
?25. IV kohtus Valli Lember-Bogatkina Rapla keskraamatukogus oma joonistuste näitusel kohaliku kunstipublikuga. Kunstniku loomingut tutvustas ja aitas kohtumise läbi viia kunstiteadlane Reet Varblane.
?30. IV avatakse T?ehhis Egon Schiele Kunstikeskuses Cesky Krumlovis Tartu Kunstimuuseumi näitus ?Ekspressionism eesti kunstis 1900 ? 1930?. Rahvusvaheline kunstiprojekt on TKMil sündinud koostöös Eesti saatkonnaga Prahas, Egon Schiele Kunstikeskusega, Eesti Kultuuriministeeriumiga ja Kultuurkapitaliga ning selle on kokku pannud Mare Joonsalu, Reet Mark ja Tiiu Talvistu. Tollaseid kunstisuundumusi tutvustatakse kaheksa eesti kunstniku ? Nikolai Triigi, Konrad Mäe, Aleksander Tassa, Ado Vabbe, Anton Starkopfi, Jaan Vahtra, Märt Laarmani ja Eduard Wiiralti loomingu näitel.
?28. IV Londoni Malli galeriis avatud Suurbritannia kuningliku portreekunsti ühingu aastanäitusel on väljas Aapo Puki Matti Miliuse portree.
?21. IV ? 28. V toimub Ystadi kunstimuuseumis performance?i-rühma Non Grata retrospektiivne näitus. Näituse kuraator on Taje Tross. Ekspositsioon baseerub Non Grata performance?i-dokumentatsioonidel ajavahemikust 2000 ? 2005, sisaldades installatsioone, fotosuurendusi ja tegevuskunstivideoid.
TEATER
?Esimene lugemine?
eesti draamateatris
29. IV kl 19 loetakse Draamateatri väikeses saalis uusi eesti teatritekste tutvustavas sarjas ette Andrus Kiviräha näidend ?Adolf Rühka lühikene elu?. Kiviräha ajastuhõnguline pildike teeb elavaks eesti teatri algusajad. Koidula innustusel 1870ndatel alustatu hoog oli soikunud, kutselise teatri sünnini aastal 1906 oli veel aega, aga kirglik teatrimees August Wiera tegi asjaarmastajatega ?näideldusi? ja kasvatas eestlastest teatripublikut. Loevad Mait Malmsten, Lembit Ulfsak, Mirtel Pohla, Taavi Teplenkov, Ülle Kaljuste, Tõnu Aav, Külli Reinumägi, Pille Lukin, Tõnu Mikiver, Hendrik Toompere, Margus Prangel, lavastajana juhendab Ingomar Vihmar.
?Ugala suvehooaeg algab kammerlikult. Viljandi teater Ugala alustab oma suvehooaega tavatult vara. Juba kevade südames 30. IV jõuab publiku ette suvelavastus ?Neli aastaaega?. Seda hingekriipivalt ausat ja psühholoogiliselt põnevat armastuslugu, mille lavastamise soovi on Kaarin Raid endas kandnud juba mitu aastakümmet, võib kuni 10. VII näha 20 korral. Loo peategelasi kehastavad Triinu Meriste ja Sepo Seeman (külalisena Endla teatrist). Lavastuse kunstnik on Mihkel Ehala, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov ning liikumisjuht Oleg Titov. ?Nelja aastaaega? mängitakse Heimtalis Anu Raua maadele jäävas väikeses rahvamajas, mis seisis aastaid mahajäetuna, ent on nüüd ärkamas uuele elule. Saali mahub korraga ainult sada vaatajat.
McDonagh teatris NO99.
30. IV kl 22 esietendub teatris NO97 Tiit Ojasoo lavastus ?Padjamees?. ?Padjamees? on Londonis elava iiri näitekirjaniku Martin McDonaghi (s 1971) uusim tekst, mis esietendus Londonis 2003. aasta novembris. Tänaseks on näidendit ohtralt tõlgitud ja la
vastatud üle kogu Euroopa. Peaosas astub üles Tambet Tuisk (Vanemuine), teistes osades on Rein Oja, Andres Mähar (Vanemuine) ja Sergo Vares (lavakunstikool). Lavastuse kunstnik on Ene-Liis Semper. ?Padjamees? on thriller?i, jutuvestmise ja komöödia segu. Näidendi peategelaseks on kirjanik, kelle kirjutatud õuduslood on äratanud kahes politseiuurijas kahtlusi ning kes on kirjaniku ülekuulamisele toonud. Mais mängitakse ?Padjameest? 10 korda, kusjuures mõned on spetsiaalsed ööetendused algusega kell kümme õhtul. NB! Lavastus ei ole soovitatav alla 16aastastele.
?27. IV esietendus Vene Teatri Peeglisaalis ?Valedetektor?, komöödia, mille autor on üks tuntumaid vene noori draamakirjanikke Vassili Sigarjev. Näidendi toob lavale Eduard Toman, kunstnikutöö on Marianne Kuurmelt. ?Valedetektoris? mängib kolm näitlejat: Svetlana Doro?enko ja Oleg Rogat?ev kehastavad abielupaari, kelle koju saabuv Hüpnotisöör käivitab näidendi sündmusteahela. Hüpnotisööri rollis astub vaataja ette Herardo Kontreras.
?Elmo Nüganeni lavastus ?Laulatus? pälvis mitu autasu mainekal festivalil Poolas. Nüganeni lavastatud Witold Gombrowiczi näidendi ?Laulatus? Toruni Wilam Horzyca nimelises teatris osales Opole teatrifestivalil ?Poola klassika 2005?, mis toimus 16. ? 23. IV. Lavastus pälvis neli preemiat: lavastajapreemia sai Elmo Nüganen, kunstnikupreemia Anna Sekula ning kaks näitlejapreemiat läks leedu tippnäitlejale Vladas Bagdonasele Isa/Kuninga rolli eest ja Slawomir Maciejewskile Henryku rolli eest. Opole teatrifestival, mis toimus tänavu juba 30. korda, on Poolas mainekas, riigi toetusega teatrifestival, kus keskendutakse poola klassikale.
TANTS
?Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval jaotatakse Philip Morris Eesti ja Kanuti gildi saali koostöös välja järjekordsed Philip Morris Eesti tantsuauhinnad 2004. aasta tegevuse eest. Juba kolmandat aastat pälvivad auhinnad Eesti sõltumatud tantsutegijad. 2004. aasta loominguliste saavutuste eest määratakse aasta tegija auhind, läbilöögi auhind ning aasta tantsija auhind.
FILM
?Kopenhaageni ?Natfilm? festivali Hans Christian Anderseni juubeliprogrammis esitleti Helle Karise filmi ?Metsluiged? (1987/2005).
Tänavu 16. korda peetud festival on Taani suurim ja esinduslikum filmifoorum, kus näidati 150 filmi 46 riigist rohkem kui 33 000 külalisele. Eesti filmi näidati kahel korral täissaalile. Festivali programmis kirjeldati filmi erilise väärtusena looduse suurt osa, mis Anderseni loominguski oluline. Eriti hinnati filmi muusikat, kujundlikku jutustamismaneeri ja re?issööri oskuslikku tööd näitlejatega.
VARIA
?18. IV kohtusid Eesti Kinoliidu ruumides Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Disainerite Liidu, Eesti Kinoliidu, Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Teatriliidu esindajad ning sõlmisid lepingu kunstivaldkondi ühendava seltsingu Loomeliitude Eeskoda moodustamiseks. Seltsingu moodustamisele kirjutasid alla Eesti Kunstnike Liidu esimees Jaan Elken, Eesti Kunstnike Liidu asepresident Anu Kalm, Eesti Teatriliidu ja Eesti Näitlejate Liidu esimees Rein Oja, Eesti Kinoliidu juhatuse esimees Peeter Brambat, Eesti Kirjanike Liidu esimees Jan Kaus, Eesti Kirjanike Liidu haldusjuht Mart Siilmann, Eesti Arhitektide Liidu esimees Margit Mutso, Eesti Arhitektide Liidu projektijuht Pille Epner ja Eesti Disainerite Liidu juhatuse esimees Arvo Pärenson. Seltsingu eesmärk on kunstivaldkondi (arhitektuur, disain, film, kirjandus, kujutav ja rakenduskunst, muusika ja teater) üksteisele lähendav tegevus ning solidaarsus Eesti kultuuri võimalikult mitmekihilise elujõulisuse tagamise osas. Loomeliitude omavahelises suhtlemises on seni puudunud kontsentreeritum omaalgatuslik koostöö vorm. Seetõttu on seltsingu loojad arvamusel, et Loomeliitude Eeskoda võiks toimida kui erinevate koostööprojektide tekitaja ja teostaja ning kunstivaldkondade-vahelise energiavahetuse rikastaja.
Uue seltsingu näol on tegemist vabatahtlikkuse alusel toimiva ja mitteformaalse ettevõtmisega, mis ei seo niivõrd loomeliitusid, kuivõrd erinevate kunstivaldkondade esindajaid. Seetõttu ei valita ka endi hulgast esimeest, seltsingu juhtimine on kollektiivne. Lähem info: Jan Kaus, 627 6411, jan@ekl.ee, Pille Epner 6 411 737, pille@arhliit.ee
?Esmaspäeval 2. V kell 11 toimub Eesti Rahva Muuseumis (Kuperjanovi 9, Tartu) 2. Tartu visuaalse kultuuri festivali raames fotodokumentalistika ümarlaud. Esinevad Leena Saraste (Soome Fotomuuseum), Peeter Linnap (Tartu Kõrgem Kunstikool), Riina Reinvelt (Eesti Rahva Muuseum), Mare Purde (Eesti Filmiarhiiv), Aleksander Dormidontov (erakoguja). Ümarlauda juhatab Ahto Külvet (Cheese).
?Aprilli lõpuni on Tartus Biomedicumi I korrusel avatud John Rodstedi fotonäitus ?Aftermath ? Tagajärjed?. Vaadata on maamiinideteemalised fotod üle maailma Afganistanist Zimbabweni. Näituse on korraldanud Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts.
TEADUS
Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu aastakoosolek
27. IV toimus TA majas Toompeal Eesti TA üldkogu aastakoosolek. Eesti 60-liikmelise akadeemikute kogu aasta tähtsaimal kokkutulemisel tehakse kokkuvõtteid eelmise aasta tulemustest ja seatakse sihid edasiseks.
Üldkogu koosoleku avas eelmise aasta lõpus valitud president Richard Villems, kes esitas ka akadeemia 2004. aasta tegevusaruande. Akadeemikute kogu tervitas peaminister Andrus Ansip. Kinnitati jooksva aasta eelarve, mille kandis ette akadeemia asepresident Ain-Elmar Kaasik, kes täidab ajutiselt akadeemia peasekretäri kohuseid.
Üldkogu kavas oli ka teaduslik ettekanne ?Mis on eesti rahvus??, mille pidi esitama hiljuti riigi teaduspreemiate elutööauhinnaga pärjatud ajaloodoktor Ea Jansen. Kurvastusega tuli tõdeda, et tema ootamatu lahkumine manalateele jättis akadeemikutele vaid võimaluse teda mälestada ja kuulata ära tema kirja pandud seisukohad, mida esitas tema õpilane ja endine kolleeg Jaanus Arukaevu. Nüüd kandis see ettekanne pealkirja ?Ea Jansen ja 50 aastat Eesti rahvusluse uurimist.?
Üldkogu koosolekul esitleti ?Eesti Teaduste Akadeemia X aastaraamatut?, mis on sisuliselt akadeemia laiendatud aruanne. Akadeemia aastaraamatud on ammune traditsioon. Esimene omataoline ilmus kaks aastat pärast akadeemia asutamist 1940. aastal. Uuesti said aastaraamatud järje kätte 1997. aastal, mil ilmus Eesti TA II aastaraamat?.
Akadeemia X aastaraamatus toodud eelmise aasta kokkuvõtted olid üldkogule aluseks ka edaspidiste sihtide seadmisel. Aastaraamat annab ülevaate akadeemiast, akadeemikute isikuandmetest ja olulisematest publikatsioonidest. Ära on toodud tähtsamad teaduskohtumised ja teadusalased välissidemed. Traditsiooniline on rubriik ?Arvamusi akadeemikutelt?, mis on alati äratanud laialdast huvi.
225-leheküljeline raamat, mis on trükitud ka ingliskeelsena, leiab loodetavasti väärika koha ka maailma teadusraamatukogudes.
Akadeemia aastakoosolek oli sisutihe ja töine. Toimus elav diskussioon. Sõna võtsid ja esitasid ettepanekuid akadeemikud Karl Rebane, Jüri Engelbrecht, Jaak Aaviksoo, Hillar Aben, Enn Tõugu, Endel Lippmaa, Mihkel Veiderma, Peeter Tulviste, Karl Siilivask ja Lembit Krumm. Aastakoosolekust võtsid osa president Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel ning riigikogu esimees Ene Ergma.