Matt Adamsi projekt ?Blast Theory: Can You See Me Now??.
Interaktiivse filmi labor
25. ? 30. IV toimuvad Tartus sealse kõrgema kunstikooli korraldatud rahvusvahelised interaktiivse filmi päevad: konverents ülikooli raamatukogus ja workshop kunstikoolis.
25. IV avakonverents ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses: kl 10 ? 10.10 Klaas Kuitenbrouwer (Holland, Mediamatic), Workshop?i ja sümpoosioni sissejuhatus; kl 10.10 ? 10.40 Matt Adams (Inglismaa), ?Blast Theory projekt?; kl 10.45 ? 11.10 Joes Koppers (Holland) DVD-dokument, ?Adriaan van Ditvoorst, solitary genius?; kl 11.15 ? 11.45 Valentina Nisi (Itaalia, MIT Europe), ?Weirdview and Hopstory. The Media Portait of the Liberties?; kl 11.50 ? 12.30 Florian Thalhoferi esitlus (Saksamaa); kl 12.30 ? 12.45 küsimused ja vastused.
Avalikud sessioonid Tartu kõrgemas kunstikoolis: 26. IV kl 15.30 ? 16.15 temaatiline diskussioon ja projektide planeerimine Florian Thalhoferi välja töötatud Korsakow Systemi tarkvarale. Multiplitseeritud ekraan ja heli; link versus lõige; aja ja ruumi planeerimine Korsakow tarkvaras. Lõpetatud Korsakowi projektide näidete kasutamine, võimalusel osalejate projektide arendamine. 27. IV kl 15.30 ? 16.15 interaktiivsuse tasemed, eri meediumide tugevad küljed, auditooriumidele mõeldud meedia tüübid. Grupidiskussioon. 28. IV kl 15.30 projektide meediakontekst; 29. IV kl 14 ? 16 kõikide projektide esitlus kutsutud auditooriumile; 30. IV kl 14 projektide lõplik esitlus. Veel teavet: www.korsakow.com, www.korsakow.org
?21. IV avati Kristjan Raua majamuuseumis sarja ?Kahekõne Kristjan Rauaga? raames Kaljo Põllu näitus ?Arhetüübid?. Väljapanek tutvustab kunstniku ajavahemikul 1998 ? 2001 valminud värvikaid geomeetrilisi ornamentaalseid õlimaale. Põllu on lähtunud arhetüüpsetest algelementidest ning otsinud väljendust ürgsele ja igavikulisele. Neis maalides on visuaalset lähedust tema lihtsa ja mõjuka stiiliga graafikaga. Nii Põllu kui ka Kristjan Raud on huvitunud muinasajast, väärtustanud igikestvat ja kasutanud arhailiselt ekspressiivset vormikõnet. Mõlemad on hinnanud meieni jõudnud rahvakunsti kujundikeelt, kuid interpreteerinud seda modernsema vormikäsitluse kaudu. Näitusega kaasneb haridusprogramm ?Elulill?.
?25. IV kell 16 avatakse G-galeriis Malle Leisi ja Villu Jõgeva näitus ?Tagasi ja tulevikku?. Ekspositsiooni põhiosa moodustavad Leisi taime- ja looduspildid vihjetega tema kõige varasematele lille- ja taimepiltidele. Maalitud on need kahel viimasel aastal, eksponeeritakse esimest korda. Nende vahele on lükitud kitsad mustad nn vahepildid. Villu Jõgeva neli musta hääleobjekti on kantud samast mineviku kaudu tulevikku vaatamise ideoloogiast. Need on valminud tänavu ja on osa 150 iseseisvast häälekineetiliste objektide kogumist. Selle kogumi esimesi 32 häält kuulis Kunstihoone galeriis 2000. aastal. Praeguse näituse objektide must värv ja tööpõhimõte on samad, mis autori 1960ndate lõpu ja 1970ndate alguse esimestel kineetilistel objektidel.
?14. IV avati Hausi galeriis Paul Alliku mälestusnäitus. Koostöös kunstniku perekonnaga on välja pandud 1996. aastal Aafrika reisi ainetel valminud Namiibia maastikud. Tervikliku näitusena eksponeeritakse teoseid esmakordselt. Namiibias rändas Allik ringi nagu XX sajandi alguse kunstnik: ta maalis just seal, kus vaade oli tema meelest kõige kaunim. Kunstniku töödes on palju õhku ja ruumi. Silmapiir on siin lükatud kaugele, jättes ruumi Aafrika kirevale loodusele.
?20. IV avati riigikogu kunstisaalis Vano Allsalu maalide näitus. Allsalu on olnud oma loometee algusest tänaseni pühendunud abstraktsele maalile, pakkudes vaatajaile ekspressiivset värvirõõmu ja spontaanset mängulusti. Tema maalid on disharmooniliselt ilusad ja pakuvad harjumatuid värvikooslusi, mida vaatajal pole siiski raske omaks võtta. Käesoleval näitusel eksponeeritud tööd on valminud peamiselt 2005. aastal.
?20. IV avati Hobusepea galeriis Kari Bie Erenurme isikunäitus ?Karmavõlg?. ?Karmavõlg? on mullu kevadel korternäitusega ?The Lady is a Tramp? alanud triloogia teine peatükk. Kui seeria esimeses osas keskendus kunstnik fotode, videote, päevikute ja kirjade kaudu Rootsi eksiili suundunud ema luhtaläinud elule ja olude sunnil valitud prostituudi karjäärile, siis seekordne näitus on pühendatud kunstnikule endale. Päeviku väljavõtete kaudu kirjeldab ta vaevarikast tütarlapsest naiseks sirgumist ja tahtmatult ema elukäiku kordavaid valikuid.
?Täna kell 17 avatakse Draakoni galerii keldrisaalis Jaan Paavle pooleteistpäevane maali-, video- ja filminäitus ?Draakon Draakonis?. Luule-, maali-, filmi-, teatri- ja elukunstnik tähistab sellega ka oma 65. sünnipäeva. Väljas on nii vastvalminud maale kui ka filmi ja videot aastatest 1985 ? 2005. Maalidel jätkab ta eelmise aasta märtsis Hobusepea galerii näitusel alustatud tule, vee, tuleinglite ja väeti inimlapse tegemiste seeriat. Filmi- ja videokunsti pool haarab enda alla 1985. aastal koostöös Gunnar Okiga valminud eksperimentaalfilmi ?Elagu!?, 1994. aastal ETVs Aile Ellmanni käe all ilmavalgust näinud ?Väikese luulesaate? ja 2005. aastal valminud video ?Ma ütlen?.
?Täna kell 18 avatakse Tallinna kinomajas Karol Kallase kureeritud feministlik näitus ?Metafeminism? ja kell 19 esietendub Sven Kivisildniku kohtudraama ?Olovernes?. Teine etendus on homme kell 15. Esitamisele tulevad kunstnike Leonhard Lapini, Ilmar Kruusamäe, Peeter Alliku, Andrus Joonase ja Urmas Martinsoni tööd. Näituse eesmärk on näidata feministlikke tendentse eesti meeskunstis ehk eesti meeskunstnike loomingut, mida võiks käsitleda feministlikuna. Esimest korda esitleti ?Metafeminismi? möödunud suvel Pärnus Endla teatris. Kivisildniku draama on valminud näitusest inspireerituna ja kõneleb elust aastal 2015 pärast feministliku revolutsiooni võitu. Lavastanud on selle Margus Sulengo.
?20. IV avati Kullo galeriis Pelgulinna gümnaasiumi IX ja XII klasside lõputööde näitus. Töödes leidub tahet ennast näidata ning meelde jääda. Varasemaga võrreldes on noorte hulgas kasvanud foto kättesaadavus, samuti on tagasi pöördutud tõsisesse kunsti, ka huumor on tõsine. Tekkinud on uus realismilaine. 82 autorit kasutavad kõiki üldtuntud tehnikaid: (trüki)graafika, maal, kollaa?, skulptuur, installatsioon, foto. Teemakäsitlus ulatub intiimsetest laialt ühiskondlikeni.
?20. IV avati Rotermanni soolalaos Soome Kotka linna uue muuseumikeskuse arhitektuurikonkursi võitnud tööde näitus. Tänavu jaanuaris lõppes Soomes Kotka uue muuseumikeskuse arhitektuurikonkurss. Kotka muuseumikeskuse moodustavad Soome Meremuuseum ja Kymenlaakso maakonnamuuseum, see ehitatakse Tallinna Admiraliteedibasseini ümbrust meenutavale sadamaalale. Basseinis hakkab paiknema Soome muuseumi uhkus aurik-jäälõhkuja Tarmo (ehitati 1907). Kotka muuseumikeskuse konkursil osales 86 võistlustööd. Võitjaks osutus Ilmari Lahdelma büroost Lahdelma & MahlamÄki Oy. Konkurss oli avatud kõigile Euroopa Liidu maadele (peapreemia 80 000 eurot). Omamoodi sümboolne on, et konkursi võidutöös on kasutatud Tallinna linnahalliga analoogset üledimensioneeritud katusetrepi motiivi.
?15. IV avati Viru keskuse IV korruse galeriis Kunst & Disain Viru väljaku arengut tutvustav näitus ?Viru keskus enne ja nüüd?. Väljas on ajaloolised fotod arhitektuurimuuseumi kogust, Viru keskuse konkursitöödest ja makettidest, aga ka keskuse ehitamisest ning valmis keskusest. Näituse on kokku pannud arhitektuurimuuseumi peavarahoidja Anne Lass Merko Ehituse ja Viru keskuse abil.
?17. IV toimus Tallinna Linnahallis Looduse Omnibussi, Postimehe, Maalehe, Eesti Looduskaitse Seltsi ja Eestimaa Looduse Fondi üritus ?Loodusfotod Linnahallis?. Fred Jüssi tutvustas loodusfotograafiat, soome fotograaf Lassi Rautiainen
oma töid. Saatemuusikat tegid Rein Rannap, Marko Matvere, Jaan Tätte, Jaana Pöllänen ja Risto Hiltunen.
?19. IV tutvustas Adamson-Ericu muuseumis maalikunstnik ja akvarellist Kai-Mai Olbri Skandinaavia, Argentina, Mehhiko, Itaalia ja Hispaania tänapäeva akvarellikunsti.
?18. IV avati Tartu ülikooli raamatukogu kolmandal korrusel Tartu Kõrgema Kunstikooli maaliosakonna tudengite ja õppejõudude ühisnäitus ?Väikesed suured asjad?. Näituse pani kokku maali üliõpilane Mai Sööt. Kõrvuti tudengite töödega on väljas ka õppejõudude Imat Suumani, Helle Vahersalu ja Sirje Protsini maalid väikestest asjadest.
?19. IV avati Y-galeriis Andeas W kureeritud näitus ?Puudumise kohalolu : the presence of absence?. Näituse kõigis piltides on oluline see, mida pole ? lünk ja tühik. Kõik osalevad kunstnikud (Kaisa Eiche, Toomas Kalve, Alan Proosa, Maari Ross, Riho Peiker, Anna Hints, Siim Vahur, Katz, Alan Ross, Jaan Sokk, Andreas W, Taavi Piibemann, Kalev Vapper) on Tartu kõrgemast kunstikoolist või sellega mingil moel seotud.
?20. IV avati Pärnu Linnagaleriis näitus ?Ajaleht eesti kunstis?. Eesti Päevalehe ja Vaala galerii ühistööna valminud näituste seeria esimene väljapanek oli Vaalas. Ka Pärnus on väljas Agur Kruusingu, aga ka Ants Laikmaa, Eduard Viiralti, Leo Lapini, Enn Põldroosi, Lepo Mikko, Jüri Arraku, Rein Tammiku, Mall Nukke, Alice Kase jt teosed.
?EKA tootedisaini üliõpilane Riho Tiivel võitis rahvusvahelisel disainikonkursil ?ReAL 13? peapreemia. Milano mööblimessi raames esitleti 12. ? 18. IV rahvusvahelise disainikonkursi ReAL 13 ? Eating Enywhere võitjaid. Võistluse idee oli leida uusi võimalusi alumiiniumi taaskasutamiseks. Tingimuseks oli, et väljapakutud tooted on seotud toiduga. Konkursil osales 30 riigi 395 disainerit. Esitatud 337 projektist valis ?ürii lõppvooru 26. 11 äramärgitud töö hulgast pälvis peaauhinna EKA tootedisaini osakonna IV kursuse üliõpilane Riho Tiivel. Tema esitatud töö idee oli pakendamise ja kasutamise sümbioos. Spoon Container on ühekordne lusikas, mille varres asub toiduga täidetud pesa. ?ürii hinnangul on võidutöö taga toote väga lai kasutusala, toote selgus ja kasutamise lihtsus, mille tulemuseks on toote ja pakendi perfektne süntees.
?6. ? 17. IV toimus Hannoveris näitus ?Ausstellung im Estoniahaus?. Iga kahe aasta tagant kutsutakse näitust tegema 6 kunstnikku, igaühele antakse üks tiibklaver, mille must kaas on loomingu eksponeerimiseks. Seekord osales kuus sakslast ja üks eestlane. Biennaali korraldab Gerd Flinkenstein, kes on ühtlasi Estonia klaveri müüja Saksamaal, sealt ka näituse pealkiri. Anette Walz, ehtekunstnik, kes keha kaunistamise asemel eelistas ruumiga suhelda, tegi vanast tiibklaverist a?uurse objekti. Heike Roesener kasutas papier maschee tehnikat, arhitekt Rolf Blume tegi vanadest kataloogidest ja telefoniraamatust paberobjekte, Bärbel Kasperek improviseeris kevade teemal, Martina Flinkenstein esitas tekstiilobjekte ja eestlane Pille Kivihall jäi nahakunsti ning köiteornamentide juurde.
Marmorisuvi Pärnus
Kes meist ei teaks ?Russalkat? Tallinnas ning Lydia Koidula monumenti Pärnus? Vähem tuntakse Amandus Adamsoni vabavorme, puunikerdusi, marmoritöid. Viimased reedavad kunstniku kõrget meisterlikkust nii marmori hingestamisel kui ka teema kujundiks raiumisel. Kui ?Laeva viimne ohe? kannab surmamotiivi, siis ?Laine ainuke suudlus? on elu jätkuvuse ja armastuse tormilainesse sulamise sõnum. Need kaks teost meie rahvuslikus kunstiloos on võrreldavad Michelangelo ja Rodini parimate töödega.
Eesti esimesi professionaalseid kunstnikke Amandus Adamson sündis Paldiski külje all rannakaluri talus 150 aastat tagasi. Et Adamsoni avastatud, Koorti, Sannamehe ja Starkopfi edasi arendatud eesti skulptuuri haljad traditsioonid ei kuivaks, on Pärnu uue kunsti muuseumil kavas sellesuvise aktinäituse ?Mees ja naine? raames korraldada marmoripäevad.
Meie lõunasaali südames võivad kunstisõbrad kolme suvekuu jooksul nautida Eesti Kunstimuuseumi rariteeti, skulptuuri ?Laine ainuke suudlus?. Amandus Adamson lõi teose 1922/23. aastal Itaalias Carrara marmorikarjääride läheduses. Samast Carrarast, kus kunagi oli töötanud ka Michelangelo, toome Pärnusse kuus lumivalget marmoritahukat, millest sügiseks, näituse lõpuks, valmivad kõigi külastajate silme all uued värsked teosed. Ootame, et kunstnikud loovad teemal ?Vesi, lootus ja armastus?. Loodame, et tänased loojad leiavad seoseid 150 aastat tagasi sündinud kujuri loominguga?
Kuna marmor on kallis materjal ning lõpetatud teoste loomine pole mõeldav tavalise workshop?i tempos, siis oleme otsustanud alustada kavandivõistlusest. Kõik skulptorid, kes tahavad konkureerida osavõtuks, peavad hiljemalt 20. V saatma vähemalt 20 cm kõrguse mahulise kavandi Pärnu uue kunsti muuseumisse, Pärnu Esplanaadi t 10. Kavandite alusel valib ?ürii välja need kuus kujurit, kes viivad suvel oma idee lumivalgesse karraara marmorisse. ?üriisse oleme palunud Amandus Adamsoni tütre, praegu Uppsalas elava kunstiteadlase Maria Carlssoni, Eesti Kunstimuuseumi skulptuuriosakonna juhataja Juta Kivimäe, kunstiteadlase Linnar Priimäe, tuntud briti kunstikriitiku ja meie kollektsiooni peaeksperdi Edward Lucie-Smithi.
Täpsema info saamiseks helistada tel 44 30 772 ja 51 48 418.
FILM
?22. IV esilinastub kinos Sõprus Jaapani kultusre?issööri Takashi Miike hirmu- ja kassafilm ?Üks vastamata kõne?, kus kõige igapäevasemast mobiiltelefonist saab surmarelv. Üle 40 mängu- ja telefilmi lavastanud Miike, kes katsetanud nii porno-, yakuza- kui ulmefilmidega, valiti hiljuti ajakirja Times poolt maailma 10 kõige huvitavama re?issööri hulka.
?Kuni 21. IV linastub kinos Sõprus värske täispikk kodumaine animafilm superagentidest ?Frank & Wendy?, mis valiti Annecy A-kategooria rahvusvahelise animafestivali võistlusprogrammi. 75minutise poliitilise pilakomöödia stsenaariumi on kirjutanud Priit Pärn, lavastajaiks on Priit Tender, Ülo Pikkov ja Kaspar Jancis.
?Kultuuriministeerium eraldas filmiürituste korraldamiseks ja filmide levitamiseks 382 511 krooni. Tallinnfilm sai Hans Weingarteni mängufilmi ?Edukators? kinoleviks 44 511 krooni; OÜ Joonisfilm ?Frank & Wendy? 35 mm koopia tegemiseks ja Annecy festivalil osalemiseks 100 000 kr; MTÜ BE sai rahvusvahelise filmiürituse ?Baltic Event? korraldamiseks Tallinnas 48 000 kr; kino Sõprus tegevust toetatakse 190 000 kr; OÜ Sigade Revolutsioon sai samanimelise mängufilmi prantsuskeelse koopia valmistamiseks ja filmi levitamiseks Beneluxi maades 45 000 kr.
TEATER
?PUHASTATUD? VIIMAST KORDA!
Tartu Üliõpilasteatri 4. märtsil esietendunud Sarah Kane?i ?Puhastatud? (?Cleansed?, 1998, tlk Laur Kaunissaare, lavastaja ja muusikaline kujundaja Kalev Kudu) mängiti Tartus märtsis täissaalidele. Selles ?poeetilises nägemuses armastusest ja julmusest? ei puudu narkootikumid, paljad kehad, vägivald, veri ja kusi, muidugi teatrile omasel metafoorsel viisil.
Kinnises kohas (ülikoolilinnakus, mis tahes suletud paigas) rähklevat seitset ebamäärase identiteediga tegelast vaevavad pea kõik seitse surmapattu, kuigi tegu on kõigest narkomaani (Graham / Indrek Tulp), striptiisitari (Naine / Anne Roovere või Kudrun Vungi), transseksuaali (Grace / Kertu Moppel), kahe homo (Carl / Madis Kubu, Rod / Andres Maask) ning autistliku noormehega (Robin / Martin Liira). Rohkem kui tund aega on need seitse laval hädas oma identiteedi, elu mõtte ja seksuaalse sättumusega.
Kui inimene teeb surmapattu, kaotab ta jumala armu ning pärib hukatuse. See näib ?Puhastumises? olevatki kõigiga juhtunud ja peategelase Tinkeri osaks on parandada halbu tagajärgi. Tinkeri näol on tegu diileriga, kes va
hetevahel esineb ka arstina. Just tema käes on hea ja kurja mõõt: ta paneb teistele tegelastele diagnoosi ning määrab ravi. Enamasti pole see ?isiksuse kahestumine? või ?kahtlused soolises identiteedis?, vaid ta sunnib neid lõpuni minema ning iga tegelane on iseenda valikute ohver. Tinkeri hea ja kurja kriteeriumide järgi väärib surma Rod (kelle partneril Carlil lõigatakse ära mõned ?süüdi? kehaosad). Vabasurma minek tabab lihtsameelset Robinit. Samas on Tinkeri vägivald, temata abitute tüüpide kallal esteetiline. Areng toimub siis, kui isiksus on võimeline muutuma ? muutumisvõimetuse korral aga on lahenduseks surm. Väga noorelt lahkus siit ilmast ka Sarah Kane. Üliõpilasteatri lavastust kaunistavad peale vägivaldsete stseenide ka arvukad väljapeetud lembestseenid.
Etenduses kõlab Arvo Pärdi, Aphex Twini, Vesa Rauhu, Nick Cave?i, Massive Attacki, Biosphere?i ja Hymeni muusika. Jaan Jürgen Klausi psühhedeelne videopilt haakub hästi Silver Vahtre suurepärase lavakujundusega. Veel teeb etenduses kaasa Roland Kivitare.
27. IV mängitakse Sarah Kane?i näidendit ?Puhastatud? viimast korda Tartus Lutsu teatrimajas (Lutsu t 2) kell seitse.
?Theatrumis esietendub ?Iwona, burgundi printsess?. 22. IV jõuab Theatrumi saalis lavale Witold Gombrowiczi ?Iwona, burgundi printsess?, mille on lavastanud Marius Peterson. Noortekoosseisu lavaversioonis mängivad Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) teatrikooli abituriendid. Esietenduv lavastus võtab kokku õpilaste kolmeaastase teatristuudiumi. Sel aastal on Theatrumil kavas välja tuua ka lavastuse teine versioon segakoosseisuga, kus koos mõnede VHK teatrikooli lõpetanud noorte näitlejatega mängivad Theatrumi näitlejad. Kuna koosseisud on erinevad, erinevad ka lavastused suuresti. Noortekoosseisu vaadata soovijad peavad kiirustama, sest seda mängitakse vaid kümnel korral ja lavakujunduse tõttu on kohti saalis vaid 40. Näidendi on tõlkinud Hendrik Lindepuu, kunstnik on Laura Pählapuu, liikumise seadnud Tiina Mölder, valguskujundus Airi Eraselt, helikujundus Marius Petersonilt.
Osades VHK teatrikooli abituriendid Karl Annus, Maarja Ervald, Maria Kivirand, Kristopher Luigend, Hans Luik, Siiri Noshka, Katariina Ratasepp, Kristjan Sein, Johannes Vene, Sandra Üksküla; teatrikooli vilistlased Kersti Lõokene, Vootele Vaher ja kooli XI klassi õpilased Rainar Aasrand, Kristjan Üksküla. Külalisena teeb kaasa Kristi Pumbo.
?Kivisildniku feministlik kohtudraama ?Olovernes? teatrilt Arena. ?Olovernest? mängitakse Tallinna Kinomajas 22. IV kl 19 ja 23. IV kl 15. Sven Kivisildniku ?Olovernes? on loogiline parabool feminismi teemadel. Milline oleks maailm, kui kõigi võimustruktuuride tipus oleksid naised ja ainult naised? Totalitarism on selle näidendi teema ja komöödia aines. Mängivad Riho Rosberg, Margus Prangel, Allan Kress, Tanel Saar, Hellar Bergmann, Tom Lilienthal ja Rita Raave.
?Esietendus Eesti Draamateatris. 23. IV esietendub teatri suures saali inglise näitekirjaniku Paul Lucasi näidend ?Juhus on pime? (?The Dice House?), mille on lavale pannud Hendrik Toompere jr. Näidendit on sageli kõrvutatud ka montypythonliku inglise komöödiaga: kuutõbiselt jabur sü?ee, peen naer ? kokku absurdne ja väga naljakas.
Paul Lucas on kõrgelt hinnatud noorema põlve inglise näitekirjanik, näidendi aluseks on Luke Rhineharti kultusromaan ?The Dice Man? (1971). Anarhistlik raamat on taas populaarne, seda on korduvalt dramatiseeritud lava, televisiooni ja isegi balleti tarbeks. Lucase näidend on nende hulgas edukaim: tark, salvav ja väga pentsik must komöödia. Lavastuse kunstnik on Riina Degtjarenko. Osades Hendrik Toompere jr, Raimo Pass, Tõnu Oja, Sulev Teppart, Elina Reinold, Martin Veinmann, Merle Palmiste, Tõnu Aav.
??Pidusöögi? lisaetenduste piletid müügis. Rakvere teater pani müüki kolmsada viimast piletit suvelavastuse ?Pidusöök? viiele lisaetendusele juunis-juulis. Kuigi sel aastal on muutunud koht, etendusi mängitakse hilisbaroklikus Sagadi mõisas, on pearoog endiselt sama: T. Vinterbergi ja M. Rukovi ?Pidusöök?, mille lavastanud Hendrik Toompere jr.
Viimased viis etendust on 12., 17., 22. VI ning 8. ja 9.VII Sagadi mõisas. Vaheajal pakutakse vaatajatele ka pidusööki, kus menüüs näiteks põdralihapall Julienne?i padjal, jänesepasteet röstitud metsapähkliga soolaküpsisel jms. Etendust mahub vaatama vaid 60 inimest, seega läheb müüki ainult kolmsada piletit.
TANTS
?Vanemuises esietendus 21. IV tantsulavastus ?Anathema?, mille tõi Sadamateatris välja Vanemuise teatri balletitantsija ja -lavastaja Ruslan Stepanov. ?Anathema? on lugu kindlate dogmade ja vaadetega sõjamehest, kes inimeste ja olukordade koosmõjul suudab siiski ümbritsevale vaadata, kui tavaline inimene, mitte kui süsteemi ikkes olev ori. Kui kaua võib sõdida? Võtta teistelt elu, mida sa ei ole andnud? Näha unes kirste, lugeda epitaafe? Tantsulavastuse kunstnikutöö on teinud Vanemuise balletijuht Mare Tommingas, tantsivad Aivar Kallaste, Katre Unt-Lidmets, Hirotaka Seki, Andrus Laur, Lilian Sarapuu, Marianna Pugat?ova, Karina Domi?eva, Janek Savolainen, Kristaps Kikulis, Ivo Nudin? ja Valmar Pant?enko. Lavastuses teeb kaasa ka orkestrant Aleksandr Fisch, kasutatud on Rahmaninovi ja Chopini muusikat.
?Rahvusvahelisel tantsupäeval 29. IV jõuab Kanuti gildi saalis maailma esietenduseni Sa?a Pepeljajevi ja tema uue trupi Apart tantsulavastus ?Uksed?.
?Uksed? on mõeldud 7 tantsijale ja 8 uksele ning pühendatud Daniil Harmsi 100. sünniaastapäevale, põhinedes Harmsi tekstidel ning piltidel.
Moskva truppi on selleks etenduseks kutsutud ka kaks eestimaist tantsijat ? Helen Reitsnik ning Alisa ?naider. Tavapäraselt on Sa?a Pepeljajev oma töös ka kujunduse autor. Kostüümid on teinud Alina Korsmik ning Reet Aus, muusika Andrey Sizintsevilt ja Aphex Twinilt.
Inimesi ümbritseva ruumi korraldamiseks on mitmeid mooduseid. ?Tegelikult on uks väga tähtis objekt nii materiaalses maailmas kui hinge universumis. Märgina ning sisse-välja transformatsiooni võimaldava vahendina saadavad uksed meid kogu elu,? arvab Pepeljajev. Etenduse ettevalmistus algas eelmise aasta detsembris, kui trupp tegutses Kanuti gildi saalis.
Teater Apart jätkab ja arendab eestlastele tuntud Kineetilise Teatri kunstilisi otsinguid ja ideid. Kineetiline Teater tegutses Moskvas aastatel 1994 ? 2004, Eestis käidi korduvalt. Sa?a Pepeljajev on siin teinud ka mitu lavastust: Von Krahli teatris 1998. aastal ?Kodanikud!? ja 2003. aastal ?Luikede järve? ning lavakunstikooli tudengitega Anton T?ehhovi ?Kolme õe? moderniseeritud versiooni. Koos Peeter Jalakaga pärjati neid ?Luikede järve? eest väärika New Yorgi Bessie tantsuauhinnaga ning Philip Morris Eesti aasta tegija auhinnaga.
Kuna 29. IV jagatakse taas Philip Morris Eesti tantsuauhindu, on ?Uste? maailma esietendus reserveeritud asjaosalistele. Küll aga saab soetada pileteid 1., 2., 3., 5. ja 6. V etendustele. Piletid hinnaga 170 krooni (sooduspilet 80 krooni) saab tänasest alates osta Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades, Statoili jaamades ning Von Krahli teatri kassast.
Lisainfo: Kristiina Kütt 6464476 / projekt@tants.ee; Priit Raud 5010419 / priit@tants.ee
MUUSIKA
Järvi ja Tubin Detroitis
Koguni kolmel õhtul, eile, täna ja homme (21. ? 23. IV) juhatab muusikadirektor Neeme Järvi Detroiti uuenenud Orchestra Hallis, Max M. Fisher Music Centeris eelviimased kontserdid enne oma lahkumist Detroiti Sümfooniaorkestri eest pärast 15 aastat kestnud ametit. See on kava ?Eclectic Järvi? ning kõlab J. Sibeliuse ?Finlandia?, S. Prokofjevi II viiulikontsert Nikolaj Znaideriga (Taani) solistina ning meie klassiku tähtpäeva puhul Eduard Tubina V sümfoonia.
Üleeile austati maestrot State Theateris aga Detroiti Distinguished Achieve
ment Award?iga. Nädal tagasi juhatas Järvi siin teist kava, kus D. ?ostakovit?i I viiulikontserdi solistiks oli debütandina noor läti viiulitäht Baiba Skride, samas ka A. Bruckneri VII sümfoonia. Ajakirjandus märgib, et pärast nüüdset kolme kontserti hakkab DSO valmistuma lahkumiskontsertide sarjaks nimetuse all ?Järvi Fest? juunis, kus kaastegevad kõik muusikud Järvid ning mille järel tunnustab orkester Järvit tiitliga Musical Director Emeritus.
VARIA
?Pühapäeval, 24. IV kella 16 ? 18 toimub Tallinna Kunstihoone galeriis Külli K Kaatsi ja Daniele Mosca näituse ?Salajased aiad? pidulik lõpetamine. Esineb Daniele Mosca (Itaalia) ning trio koosseisus Janno Pokk, Levon ja Vladima Jeremjan (Eesti). Kuna tegemist oli salajaste aedade ja saladustega, siis lõpetamisel on viimane aeg oma salaasi ise teha ja maha matta või kui olete seda juba teinud, siis vaadata, mis maetud saladusest on saanud.
?Neljapäeval, 28. aprillil kell 16 esitletakse rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Eesti Rahvusraamatukogu ja Taani Kultuuriinstituudi väljaandel ilmunud Hans Christian Anderseni muinasjuturaamatut ?Pöial-Liisi?. Raamat ilmus Anderseni 200. sünniaastapäevaks ning kingitakse kõigile Eesti koolide 4. klassi õpilastele. Viktor Aleksejevi ligi 60 aastat tagasi loodud muinasjutulised illustratsioonid pärinevad RRi graafikakogust ning ilmuvad raamatus esmakordselt.
Pöial-Liisi lugu on laste meeli köitnud tervelt 170 aastat. Muinasjutt ilmus 1835. aastal Anderseni esimeses kogus, esmakordselt eesti keeles ?Pöial-Leene? nime all 1877. aastal Tartus.
1913. aastal avaldas Anderseni-tõlked Anna Haava, pakkudes julgelt pealkirja ?Pöial Liisi?. Esimene otse taani keelest tõlgitud valimik ilmus 1933. aastal, tõlkijaks Agnes Antik. Nõukogude ajal hakati Anderseni muinasjutte tõlkima vene keelest. ?Pöial-Liisi? uue tõlke tegi Hardi Tiidus ja raamat ilmus Siima ?kopi piltidega illustreeritult 1956. aastal; Tiiduse tõlge on ka vastilmunud raamat.
Anderseni aasta ?Pöial-Liisi? pildid on raamatusse jõudmist oodanud üle poolesaja aasta. Kunstnik Viktor Aleksejev sündis 30. IV 1902. a Tartus. Tema kunstiõpingud algasid Vorone?is ja jätkusid Leipzigis maali erialal. 1926. a lõpetas ta Dresdeni Kunstkäsitöö Akadeemia graafikuna. Avaldatud on üheksa Aleksejevi illustreeritud lasteraamatut, sh Anderseni ?Inetu pardipoeg? (1945), ?Vankumatu tinasõdur? (1945) ning ?Ööbik? (1949). Kunstnik vangistati Saksa okupatsiooni ajal ning ta suri 15. VI 1945. a. Raamatu on kujundanud Endla Toots, järelsõna kirjutanud Krista Kumberg. Raamatu väljaandmist toetasid Taani saatkond, Hansapank ning Vest-Wood. Kaunis muinasjuturaamat kingitakse kõigile 13 836 nii eesti kui ka vene koolide 4. klassi õpilastele. Pidulikud raamatuesitlused leiavad aset üle Eesti. Järgmisel nädalal jõuab raamat ka müüki.
Nii Viktor Aleksejevi kui ka Siima ?kopi originaalillustratsioonidega on võimalik tutvuda rahvusraamatukogus Anderseni 200. sünniaastapäevale pühendatud suurnäitusel ?Kõige uskumatum? ning kodulehel ?Raamatuillustratsioonide kogu Eesti Rahvusraamatukogus?.
?26. IV kell 18 tähistatakse mari sangari päeva
Tallinna Kinomajas Uus t 3. Üritus algab mari rahvaviisidega ja küünalde süütamisega maride mälestuseks, kes on ennast ohverdanud maride vabaduse nimel. Seejärel esitletakse Eesti Kunstiakadeemia audiovisuaalse kunsti õppejõu Aleksei Aleksejevi filme ?Laulupidu Marimaal? ja ?Püha mägi?.
27. IV kell 17 toimub mari sangari päevale pühendatud õhtu
Fenno-Ugria Hõimuklubis, Roosikrantsi 6 (III korrus). Näitamisele tulevad Ljubov Zinovjeva mari rahvausundit käsitlevad filmid ?Ravitseja? (?Juzo?) ja ?Võta südamega? (?Jöraten tovõlo?). Kommenteerib Aleksei Aleksejev.
Üritused toimuvad hõimurahvaste programmi toetusel.
?Täna algab kell 10 Eesti Spordimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) muuseumi 17. konverents. Seekordse konverentsi peateema on rändamine. Eestlastest (ja eestimaalastest) rännumehed on suuri tegusid teinud juba XIX sajandist peale. Tänasel päeval pakub avanenud maailm aga rännumeestele üha uusi ja põnevamaid väljakutseid. Konverentsi põhirõhk langebki nende inimeste ettevõtmiste tutvustamisele.
Konverentsi avavad sportlikuma sisuga ettekanded, mis keskenduvad eestlastest sportlaste rännakutele ja eksirännakutele möödunud aegade olümpiamängudele ja -mängudel. Samuti toimub ka ühe sajandivanuse reisikirstu pakkimise näitlik demonstratsioon.
Mitmed ettekanded on pühendatud XIX sajandil tegutsenud rännuhimulistele inimestele. Ülevaade antakse Elisabeth Wrangelli kirjadest teelt läbi Siberi Alaskasse ning mägironija Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parroti tegevusest.
Tänastest ettevõtmistest tutvustatakse veerevate eestlaste ning mitmete rattaseltskondade rännakuid. Lisainfo: Kalle Voolaid, kalle@spordimuuseum.ee või 730 0753, 55 611 565 ning www.spordimuuseum.ee
?Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse ja Eesti Diplomaatide Kooli koostöös ning Eesti Kultuurkapitali toel viidi läbi kuuepäevane koolituskursus ?Kultuuriprojektide rahastamisvõimalused Euroopa Liidus ja projektijuhtimine?. Kursuse läbis 23 eri valdkonna kultuuritöötajat üle Eesti. Koolitusel käsitletut hinnati vajalikuks ja asjakohaseks informatsiooniks, mida saab rakendada rahastamisvõimaluste kaardistamisel ja erinevates projektitsüklites. Lõpetanutest 18-l on plaanis lähematel aastatel esitada mõni EL kultuuriprojekti rahastamistaotlus.
?25. ? 27. IV toimub Tartu ülikoolis VII rahvusvaheline amerikanistika konverents ?Põhja-Ameerika: pinged ja lahendused? (?North America: Tensions and (Re)Solutions?). Interdistsiplinaarne konverents toob kokku teadlasi Ameerikast, Euroopast ja ka teistest maailma osadest (kokku 46 teadlast 10 riigist) arutlemaks Põhja-Ameerika rolli üle tänapäeva maailmas. Konverentsi eesmärk on ärgitada diskussiooni erinevate Põhja-Ameerikat puudutavate pingekohtade üle ning vaagida võimalikke lahendusi, lähtudes eriti kultuuridevahelisest võrdlevast perspektiivist. Plenaarettekannetega astuvad üles nimekad kõnelejad: Paul Goble räägib USA ja maailma suhetest pärast 2001. aasta 11. septembrit, Maureen Montgomery arutleb selle üle, mil moel USA välispoliitika mõjutab amerikanistikat kui distsipliini, Marianne Johnson tõmbab paralleele USA ja Eesti protsesside vahel sotsiaalteenuste erastamise vallas, James Schwoch võrdleb Ameerika välispoliitika meediakuvandit külma sõja ajal ja täna, John R. Wunder käsitleb rassi-, klassi- ja sooküsimuste pingeid Ameerika Läänes, Eric Sandeen analüüsib USA kultuuridiplomaatiat ja Markku Henriksson mõtestab Põhja-Ameerika maastikku. Konverentsi sektsioonides käsitletakse laia teemade ringi, sh välis- ja sotsiaalpoliitikat, rahvusliku ja poliitilise identiteedi küsimusi, meediapilti, populaarkultuuri, ameerika ja kanada kirjandust ning keele- ja kunstiküsimusi.