Samm ?Manifestale? lähemale
Täna algab kell 16 Tallinna Kunstihoones ?Manifesta? ümarlaud. Biennaal ?Manifesta? pole ainult näitused, vaid pidev tegevus, samuti antakse välja ajakirja Manifesta Journal. Seoses ajakirja uue numbriga korraldatakse ümarlaud Tallinnas, teemaks on kaasaegse kunsti dokumenteerimine ja arhiveerimine. Paneeldiskussioonis osalevad Viktor Misiano (kuraator ja kriitik Moskvast), Beatrice von Bismarck (kunstiajaloo ja visuaaluuringute professor Berliinist), Hans-Peter Feldmann (kunstnik Düsseldorfist), Kumu direktor Sirje Helme ja Kunstihoone kuraator Anders Härm. Kohal on ka ?Manifesta? organisatsiooni (IFM) direktor Hedwig Fijen ja MJ toimetaja Marieke van Hal.
?7. IV avati Adamson-Ericu muuseumis arhitekti ja kunstniku Toomas Reinu akvarellinäitus ?Hommage à Adamson-Eric?. Väljas on reisidel loodud akvarellid aastatest 1978 ? 2004. Teoste motiivid on leitud Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast, Marokost, Prantsusmaalt, Rootsist, Soomest ja Türgist. Reinu maalides paelub kontrastsete värvide jõud ning samas nüansitundlikkus ja tehnika hea valdamine. 19. IV kell 16 on loeng ?Kaasaegne akvarell maailmas?; 28. IV kell 16 tutvustab autor oma väljapanekut.
?7. IV avati Vene galeriis Ene-Liis Semperi, Anton Litvini ja Bogdan Mamonovi näitus ?Trinity?. See väljapanek tähistab galerii uue etapi algust: galeristid Andrei ja Ma?a Melnikov keskendusid seni peamiselt traditsioonilisele kunstile, nüüd on nende eesmärk osaleda praeguses kunstielus. Esimene samm astuti mullu sügisel, kui käidi ?Trinityga? Madridi kunstimessil ARCO. Ene-Liis Semper on endale juba rahvusvahelise nime teinud, moskvalased Litvin ja Mamonov esindavad tänavu Venemaad Veneetsias. Mõlemad kuuluvad gruppi Escape. Litvin eksponeerib ööfotosid kui Venemaa äreva olukorra sümboleid, Mamonovi maalide sari ?Ma kanoniseerisin oma sõpru? osutab arte povera vaimsusele. Projekti initsiaator on Viktor Misiano. Galeriil ja Misianol on ees teinegi ühisprojekt, nimelt kunstiajakiri.
? 5. IV avati tervishoiumuuseumis Infotankistide ja nende sõprade ühisnäitus ?Sündisin katseklaasist?. Biotehnoloogia arengust inspireeritud probleemikäsitlusi näitavad Infotankistid, Puhas Rõõm, Piret Räni, Katrin Tees, Mart Viljus, Reimo Võsa-Tangsoo, Ahto Külvet, Kristina Norman, Kai Herkel, Ave Eiland, Ivika Kivi & Sulo Kallas, Merle Kannus, Erki Kannus ning Susanna Autio. Tehis- ja pärisinimeste kokkusaamist käsitleb Räni fotopannoo ?Katseklaasipuberteet?, sama teemat täiendab Puhta Rõõmu video ?Ja saagu meid palju?, kloonide perekonnaalbumit näitab Katrin Teesi ?Kloon 269?, geenitehnoloogia ajaloo esimesi samme laborihiirte ning DNA-uuringute dokumentatsiooni kaudu tutvustab Külveti fotolavastus ?Hiirtest ja inimestest? jne. Näituse ees- ja lõppsõnad aga ütleb Merle Kannuse interaktiivne ruumiinstallatsioon ?Laboratoorium?.
?6. IV avati sisekaitseakadeemia galeriis noore kunstniku Lea Tomsoni kolmas isikunäitus ?Roosatäpiline kilpkonn Aliss 9?. Noore kunstniku maalides on olulisel kohal värvi ja varju vahekord.
?EKA kunstiteaduste instituudis jätkub maineka kunstiajaloolase Lars Olof Larssoni loengusari ?Rhetoric and Modes in European Portraits 1450 ? 1800?. Täna on loeng 15.40 ? 17.10; 11. IV kl 14 ? 15.30; 12. IV kl 15.40 ? 17.10 ja 17.20 ? 18.50; 13. IV kl 14 ? 15.30 ja 14. IV kl 15.40 ? 17.10. Larsson on õppinud Stockholmi, Berliini ja Viini ülikoolies, uurinud nii Euroopa klassikalist portreekunsti kui skulptuuri, õukonnakunsti problemaatikat kui kunstiteaduse metodoloogia ajalugu. Aastal 1980 ? 2003 juhatas ta Kieli ülikooli kunstiajaloo õppetooli, praegu on ta sealsamas emeriitprofessor. Eelmise aasta juulis valiti prof Larsson EKA audoktoriks.
?7. IV avati Tartu Kunstimajas V Kursi koolkonna päevad. Asutajaliikmete Ilmar Kruusamäe, Peeter Alliku, Priit Pangsepa ja Albert Gulki ning hiljem rühmitusega liitunud Marko Mäetamme, Imat Suumanni, Külli Suitso ja Reiu Tüüri kõrval löövad seekord Kursi päevadel kaasa Eero Ijavoinen ja Kaarel Vulla. Lisaks põhinäitusele on kursilaste looming eksponeeritud ka Tartu ülikooli ajaloo muuseumis.
?7. IV avati Tartu Saksa Kultuuri Instituudis saksa kunstniku Manfred Feith-Umbehri näitus ?Vive le transport?. Kunstnik on andnud transporditeemale erilise kerguse: raskete materjalide nagu metall jms asemel kasutab ta kangast. Ülemääraselt suured riideesemed sümboliseerivad vaba loojat. Feith-Umbehr peab koostöös Tartu kõrgema kunstikooliga ka skulptuuri-workshop?i.
?Kuni 17. IV on Y-galeriis vaadata Tartu ülikooli kunstide osakonna graafika. Töid on juhendanud Kristel Kink, enam on kasutatud linoollõiget, karborundumit, kuivnõela/kollograafiat, puulõiget ning söövitust. Lisaks veel Marju Bormeistri juhendatud monotüüpiaid.
?Täna kell 15 avatakse Pärnu uue kunsti muuseumis mitu ungari kunsti näitust. József Bullás kuulub 1980ndate maaliuuendajate hulka: ta maalib värvilistest, lihtsa vormiga ornamentidest koosnevaid kompositsioone, teeb ka arvutigraafikat. Judit Pócs eksperimenteerib vilttehnikaga, valmistades kaasaegsetes vormides ja värvides kübaraid, mänguloomi, aga ka seinatekstiile ja suuremaid figuure. Veel on vaadata UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvate Ungari paikade fotonäitust.
Ungari näituste kõrval on väljas Pärnu ja laiemalt Lääne-Eesti talvist uputust kajastavad fotod ja videod ning Peeter Lauritsa fotoinstallatsioon ?Veeuputus?.
?1. IV avati Amsterdamis De Appeli kaasaegse kunsti keskuses AGFi (Saksamaa) ja Ki wa (Eesti) kontserdiga projekt ?Radiodays. Project on the air?. 26 päeva jooksul transleeritakse galeriist otsesaade kohalikul fm-sagedusel ja web-stream?ina. Projekt on mõeldud platvormina kaasaegsele kunstile ja elule: helil põhinevad kunstiteosed, jutuvestmine, muusika, intervjuud või meediasekkumised. Projektis osaleb üle 60 helikunstniku üle maailma. Eestit esindavad Andres Lõo, Raul Keller ja Ki wa.
MUUSIKA
EMA OOPERISTUUDIO
DIPLOMIETENDUS ON
MOZARTI ?VÕLUFLÖÖT?
EMA ooperistuudio diplomietendust, W. A. Mozarti ?Võluflööti? saab näha täna kell 18 Pärnu Endla teatris (esietendus), 9. ja 10. IV kell 16 ning 11. IV kell 19 Tallinna Salme kultuurikeskuses.
Ooperi on lavastanud Thomas Wiedenhofer (Saksamaa), kunstnik Siiri Taimla (EKA) ning dirigendiks on Ari Angervo (Soome). Kaastegev EMA sümfooniaorkester.
Osatäitjate seas astuvad lavale Maris Liloson, Margarethe Fischer, Roland Liiv, Rene Soom, Rainer Vilu, Angelika Mikk (külalisena), Meri Siirala (Sibeliuse akadeemia), Priit Volmer, Arvo Kukka (külalisena), Ludmilla Kõrts, Kristina Vähi (külalisena), Julia Botvina jt. Ooper esitatakse saksakeelsete laulutekstidega (kõnetekstid eesti keeles).
Piletid müügil Piletimaailmas, Pärnu Endla teatris ja tund enne algust kohapeal.
?Eile õhtul toimus Tampere-talos Verdi ?Othello? esietendus, kus oma peadirigendikäe all tegutseva orkestri Tampere Filharmonia ning solistid valmistas selleks ette ja juhatab etendusi Eri Klas.
See on Tampereen Ooppera projekt, millega antakse aprillis veel viis etendust. Lavastuse on teinud Ralf Långbacka, peaosades laulavad Venemaalt Ulan-Udest pärit Sergei Nayda (Othello), Camilla Nylund (Desdemona) ja Jorma Hynninen (Jago) Soomest, solistidena osalevad lavastuses ka Mati Turi (Cassio) ja Aleksander Mihhailov (Lodovico) Eestist. Kaasa teevad Tampereen Ooppera koor, lastekoor ning tantsutrupp Mobita/Dansco. Tampere Filharmoniale on ettevõtmine orkestri 75. aastapäeva sarjast.
?Olles märtsi keskel juhatanud kaht kava Göteborgi Sümfoonikutega (T?aikovski, Sibelius), solistideks Eduard Tubina Viiulikontserdis nr 1 Gao Xiang ning Dvořáki T?ellokontserdis h-moll Jian Wang, esines Neeme Järvi 31. III, 1. ja 2
. IV taas T?ehhi Filharmoonia orkestri ees Praha Dvořáki-nimelises saalis. Kavas olid Rossini ooperiavamäng ?Wilhelm Tell?, Martinu Oboekontsert Jana Brozkovága solistina (Järvi on Bambergi Sümfoonikutega plaadistanud Martinu kõik kuus sümfooniat), Hindemithi ?Sümfoonilised metamorfoosid Carl Maria von Weberi teemadel? ning ?ostakovit?i XV sümfoonia. Alates 15. IV on tal kahe kavaga viis kontserti Detroiti SO ees, kus solistideks viiuldajad Baiba Skride ja Nikolaj Znaider. Need jäävad maestro Järvile viimasteks DSO-ga enne tema kümmet lahkumiskontserti sealsest peadirigendiametist juunis.
?Anu Tali juhatas nelja kontserti Saksamaa ühe mainekama kammerorkestri Deutsche Kammerphilharmonie ees, tehes sellega oma debüüdi, samas aga asendades Paavo Järvit. Neljal väga menukal õhtul esitati sama kava: Stravinski kontsert ?Dumbarton Oaks?, Bachi kontsert nr 2 viiulile ja orkestrile E-duur BWV 1042 (solist Thomas Zehetmair) ja Arvo Pärdi ?Te Deum?, kus kaastegev Eesti Filharmoonia Kammerkoor. See kava kõlas orkestri kodulinna Bremeni esindussaalis Die Glocke 30. ja 31. III (sarjas ?Gott und die Welt?), seejärel 1. IV Austrias Innsbrucki Kongresshausis ning lõpuks 2. IV festivalil ?Heidelbergi kevad? (Kongresshaus, Stadthalle), mis oli osa festivali Arvo Pärdile pühendatud sarjast. Kontserdid kuuluvad orkestri 25. aastapäeva tsüklisse.
?Festival ?Heidelbergi kevad? pühendas Arvo Pärdile ta juubeliaasta puhul pidustuste alguspäevil neljaosalise kontserditsükli (2. ? 3. IV).
Sarja teine, kolmas ja neljas kava esitati 3. IV, teises (?Dialoge: Bach ? Pärt?) esinemas Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigendiks Paul Hillier ning pianist Anika Vavic, Pärdilt kavas ?Magnificat?, ?Summa? ja ?Nunc dimittis? kooriga ning ?Partita? ja ?Aliinale? klaverile.
Kolmandal kontserdil (?Dialoge: Mozart ? Pärt?) esinesid Carola Widmann (viiul), Pauline Sachse (vioola), Claudius Popp (t?ello) ja Anika Vavic, Pärdi teostest kõlas ?Mozart-Adagio? triole ning ?Peegel peeglis? ja ?Fratres? t?ellole klaveriga. Neljandas kavas (?Dialoge: Cage ? Ligeti ? Stockhausen ? Killmayer ? Pp Pokajanen?, kaastegev pianist Philipp Vandré, Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatas Paul Hillier.
Enne seda korraldas Müncheni Moodsa Kunsti pinakoteegi Rotundas ?Arvo Pärdi öö? Müncheni Kammerorkester Christoph Poppeni juhatusel, kaastegevad Baieri Raadio koor ja pianist Silke Avenhaus: hilisõhtuses kavas ?Collage über B-A-C-H?, ?Es sang vor langen Jahren?, ?And One of the Pharisees…?, ?Darf ich…?, ?Cantus?, ?Te Deum?, ka ?Variatsioonid Arinu?ka tervekssaamise puhul? klaverile, kontserdi eel vestlesid Christoph Poppen ja ECMi juht Manfred Eicher.
Olulisemaid ettekandeid ka mujalt: ?Passio? Dresdeni Pühavaimu kirikus (Sinfonietta Dresden, Dresdener Chorakademie, dir Ekkehard Klemm, 12. III), Orchestre National de Pays de la Loire on mänginud Suce?is ja Saumuris ?Cantust? (12. ? 13. III), ?Fratres? orkestrilt Collegium Musicum Potsdam (15. ? 16. III), ?Fratres? neljal korral Orchestre National de Lille?i kavas (17. ? 22. III), ?Ein Wallfahrtslied? Helsingis, esitajaiks Ylioppilaskunnan Laulajat ja Soome Raadio SO, dirigent John Storgards (23. III).
?Aasta 2005 on Arvo Pärdi juubeliaasta. Selle tähistamiseks on Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Rakvere linnavalitsuse koostööna sündimas Rakvere Arvo Pärdit festival 2005.
Festivali toimub 11. ? 28. IX, kunstiline juht on Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent ja kunstiline juht Paul Hillier. Kontserte antakse lisaks Rakverele ka Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Paides. Lisaks EFK-le osalevad festivalil ka sellised maailmanimed nagu Theatre of Voices, Christopher Bowers-Broadbent jt.
Reedel, 8. IV kell 12 kuulutatakse Rakvere muusikakooli saalis välja Rakvere Arvo Pärdi festivali toimumine, festivalist räägivad linnapea Andres Jaadla ja EFK direktor Anneli Unt.
?16. X annab Tallinnas Saku suurhallis kontserdi Phil Collins.
Phil Collins jõuab Tallinnasse oma maailmaturnee ?First Final Farewell Tour? raames. Kontsert on osa artisti hüvastijätutuurist, mis on eelmisest aastast läbinud palju maailma riike. Eestis kontserdi korraldava BDG juhatuse esimehe Peeter Rebase sõnul on Phil Collinsi puhul tegu kõigi aegade kalleima artistiga, kes on seni Baltikumis siseruumides esinenud. Pileteid saab alates 8. IV kõigist Piletilevi müügikohtadest üle Eesti.
TEATER
?Uuslavastus Eesti Draamateatris. 8. IV esietendub ED väikeses saalis Ariel Dorfmani ?Surm ja tütarlaps ?, mille on lavale toonud Mati Unt.
Pealkiri viitab Franz Schuberti tuntud kvartetile, millel on näidendis täita sünge roll. T?iili päritolu ameerika dramaturgi Ariel Dorfmani maailmakuulus näidend on tuntud ka Roman Polanski filmi järgi ?Tütarlaps ja surm?, milles mängisid peaosi Sigourney Weaver ja Ben Kingsley. Lavastuse kostüümikunstnik on Jaanus Vahtra, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Guido Kangur.
?Vanemuises esietendub ?Tuletikke laenamas?. Ingomar Vihmar toob
8. IV Vanemuise suures majas välja Maiju Lassila ?Tuletikke laenamas?, erakordselt koomilise loo Soome külaelust.
Maiju Lassila (1868 ? 1918) looming kuulub soome satiiri-, huumori- ning komöödiakirjanduse klassikasse. ?Tuletikke laenamas? on ta kuulsaim teos, millest on tehtud mitu väga menukat mängufilmi, Soome teatrites on lugu lavastatud lugematu arv kordi ja iga uuslavastuse korral on saalid taas täis ning publik nõuab aina lisa.
Ingomar Vihmarit saab eesti lavastajate seas pidada Soome asjatundjaks, ?Tuletikke laenamas? on tema viies soome kirjaniku tekstil põhinev teatrilavastus. Antti Ihalaise rollis astub Vanemuise uuslavastuses publiku ette tuntud soome näitleja Asko Sahlman, keda eesti vaatajad teavad Von Krahli teatri lavastusest ?Taksojuhid?. Teisi rolle mängivad Merle Jääger, Indrek Taalmaa, Liis Bender, Ao Peep, Külliki Saldre, Katrin Pärn, Kersti Heinloo, Aivar Tommingas, Margus Jaanovits, Liina Tennosaar, Riho Kütsar, Janek Joost, Raivo Adlas, Meelis Hansing ja Tanel Jonas. Kunstnikutöö tegi Pille Jänes, muusikalise kujunduse Toomas Lunge ja valguskujunduse Alvar Fuchs.
?Endla mängib lastele muinaslugu Pöial-Liisist. 9. IV esietendub Endla teatri suures saalis lastelavastus Hans Christian Anderseni ?Muinasjutt Pöial-Liisist?. Pöial-Liisi loo on Anderseni muinasjutu põhjal näidendiks kirjutanud Ingo Normet ning laulusõnade autor on Hando Runnel. Näidendi on Endla lavale seadnud Raivo Trass, lava ja kostüümid kujundanud Liisi Eelmaa (külalisena, EKA), lauluviisid välja mõelnud Feliks Kütt ja valguse sättinud Jaan Laur. Pöial-Liisi osas on Katrin Valkna, teistes osades Ireen Kennik, Carmen Mikiver ja Lii Tedre. Endla teatris on lugu ka varem mängitud, 1980. aastal lavastas selle Ingo Normet.
?Ugala peatas uuslavastuse proovid. Teater annab teada, et 9. IV esietenduma pidanud ?Popmuusika à la Vittula? jääb praegu kahjuks ära, nagu ka kevadeks väljakuulutatud etendused. Piletid ostetakse tagasi või vahetatakse ümber. Teater vabandab oma publiku ees. Miks esietendus ära jääb? Teatrijuht Peeter Tammearu: ?Vastus on lihtne. Nädal enne esietendust polnud lavastus kahjuks kaugeltki sealmaal, et seda võiks publiku ette lubada. Lavastusbrigaad Rootsist (Lars G. Thelestam ja Sunniva Thelestam) oli Ugalale tuttav (?Unistus Mallorcast? esietendus Ugalas kolm aastat tagasi) ning ka valitud materjal suurepärane. Paraku ilmnes, et tõenäoliselt oli seekord kahjuks valitud lavastusmeetod, mis ei viinud resultaadini ning kujundus, mis ei võimaldanud seda mastaapset lugu mitmekülgselt ja huvitavalt lavale seada. Trupp proovis kuni lõpuni. Praegu on ?Popmuusika à la Vittula? proovid peatatud ja teater otsib võimalusi alustatud töö sügishooajal lõpule viia, et publik ei peaks pettuma.
TANTS
?1. IV asutasid Tallinna ülikooli koreogra
afia osakonna õppejõud, tudengid ja vilistlased tudengite tantsuteatri T³. T³ kannab endas sõnumit ?Tee tants tähtsaks!?. Uue tantsuteatri repertuaari hakkavad kuuluma tudengite töödest kokku pandud esinemisnumbrid, performance?id, lavastused ning professionaalsete koreograafide poolt tudengitest tantsijate tarbeks lavastatud tantsuetenduste avalikud ettekanded. T³ nime all hakkavad toimuma kõik TlnÜ koreograafia osakonna loomingulised ettevõtmised.
Tantsuteater annab esimesed etendused maikuus, kui bakalaureuseõppe tudengid esitavad oma diplomitöid Hobuveskis, Kanuti gildi saalis ja Nukuteatris. Esimene suurem tantsuprojekt ?Elustuvad legendid? toimub Tallinna vanalinnapäevade raames.
T³ juhatuse koosseisu kuuluvad koreograafia osakonna liikmed Oksana Titova, Karmen Ong, Madli Teller ja Jaan Ulst. Vastloodud tantsuteatrile hakatakse otsima paremaid ruume ja suuremaid proovisaale, edaspidi aga ka päris oma teatrisaali.
FILM
?Eelmisel aastal algatatud prooviürituse jätkuna peetakse Narvas seekord Euroopa filmi päevi 27. IV ? 1. V. Viimastel aastatel Euroopas valminud filme võib näha kultuurikeskuses Rugodiv, kus linastub üle 20 filmi, nende hulgas prantsuse re?issöör François Ozoni loomingut ja eesti dokumentaalfilmide programm. Seekordse filmiürituse peakorraldaja Pimedate Ööde Filmifestival on koos partneritega sihiks võtnud statsionaarse kino tekke Narvas. Festivali piletid maksavad 10 ? 25 krooni. Filmipäevadest saadud piletitulu läheb Narva koolidele mõeldud arvutite ja tarkvara ostmiseks avatud fondi.
KIRJANDUS
?7. ? 10. IV toimub Budapestis rahvusvaheline luulefestival ?Europoetica Varietas?. Luulefestivali ja Eesti Instituudi külaliseks on eesti luuletaja Elo Viiding, kelle luuleõhtu toimub Ráday Raamatumajas 9. IV kell 18. Neljapäeval kohtus Viiding Budapesti Loránd Eötvösi ülikooli soome-ugri õppetooli eesti eriharu üliõpilastega. Festivali puhul ilmub ka 12 ungari noore luuletaja luuleantoloogia koos tõlgetega 13 keelde, Kairi Mesipuu on tõlkinud eesti keelde Krisztina Tóthi luuletuse. Festival on pühendatud kuulsa ungari luuletaja Attila Józsefi 100 sünniaastapäevale, selle on korraldanud Budapesti 9. linnaosa ja Ráday Raamatumaja.
KEELE-ELU
?7. ja 8. aprillil toimub IV rakenduslingvistika kevadkonverents ?Teine keel. Eesti keele õpetamine mitte-eestlastele?. Konverentsi avas neljapäeval Eesti Keele Instituudis selle direktor Urmas Sutrop, reedesed ettekanded toimuvad Tallinna ülikoolis. Info konverentsi kohta leiate Rakenduslingvistika Ühingu kodulehelt (www.rakenduslingvistika.ee).
VARIA
?Täna kella 11 ? 13 vastavad tasuta euroinfo telefonil 800 3330 helistajate küsimustele teemal ?Kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitse Euroopa Liidus? riigikohtu kohtunik, õigusteaduste doktor Julia Laffranque ning justiitsministeeriumi Euroopa Liidu õiguse ja välissuhete talituse nõunik Anneli Külaots. Kõne all on Euroopa Liidu põhiõiguste harta, selle sisu, eesmärk ja tähendus. Vastajad selgitavad, kellele on põhiõiguste harta suunatud, kuidas sellega kaitstakse üksikisiku põhiõigusi ja -vabadusi, millised on harta seosed Euroopa Nõukogu. Euroinfo telefonil helistamine on tasuta nii laua- kui ka mobiiltelefonidelt. Telefon töötab esmaspäevast reedeni kella 10 ? 17.
?Riiast teatati, et Läti Teaduste Akadeemia valis oma audoktoriks Raimo Pullati. Tallinna ülikooli professor ajaloodoktor Raimo Pullat, kes tähistas 3. IV oma 70. sünnipäeva, on rahvusvaheliselt tuntumaid ja produktiivsemaid Eesti ajaloolasi. Juhtides TPÜ (tänase TlnÜ) linnakultuuri õppetooli, on ta olnud üks eesti ajaloolise demograafia koolkonna kujundajaid ja Eesti linnade ajaloouurimise alusepanijaid. Uurimused Eesti ning Poola, Soome, Vene, Läti ja ka teiste riikide ja rahvaste suhetest on toonud talle laialdase tuntuse. Poola TA valis ta oma välisliikmeks ning teda on autasustatud Poola Vabariigi Teenete ordeni Rüütliristiga. Ta on Balti Assamblee teaduspreemia laureaat. Tallinna linn tunnustas teda aukodaniku nimetusega. Vabariigi aastapäeval autasustas vabariigi president Raimo Pullatit Valgetähe IV klassi ordeniga.
ILMUS AJAKIRJA EESTI KIRIK KOONDSISUKORD
Väliseestlaste rikkalikku kultuuriellu kuulusid ka pikka aega ilmunud ajakirjad, mis kandsid edasi rahvuslikke kultuuritraditsioone paguluses. Tuntumate hulka kuuluvad Tulimuld ja Mana, mille kasutamine on Eesti Rahvusraamatukogus koostatud registrite abil muutunud palju hõlpsamaks. Nüüdseks on kaante vahele jõudnud ajakirja Eesti Kirik koondsisukord. Ajakiri alustas Rootsis ilmumist 1950. aastal Jakob Aunveri toimetamisel. Varem, juba 1947, oli Aunver toimetanud bülletääni Kodukirik.
1944. aastal oli Eestist põgenenud üle poole luterlikust vaimulikkonnast, mis tegi võimalikuks ka heatasemelise ajakirja väljaandmise. Ajakirja ülesandeks oli eesti kirikuringkondade ühendamine kogu maailmas. Ajakirja peatoimetajad on olnud Konrad Veem, Richard Koolmeister, Karl Raudsepp, Udo Petersoo, tegevtoimetajad Ervin Pütsep, Lilian Tõnisson, Valdek Raiend jt.
Ajakirja Eesti Kirik koondsisukorra 1950 ? 2000 on koostanud Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus Aive Haljand, Krista Reimann ja Signe Pärt. Väljaande toimetajad on Signe Pärt ja Aurika Kruus.
Väljaande trükikulud kattis Eesti Abi Eesti Kultuuri Toetusfond Rootsis ja väljaanne on kättesaadav EELK Konsistooriumis (Tallinn, Kiriku plats 3, tel +372 627 7353) ja müügil TLÜ Akadeemilise Raamatukogu raamatupoes, Tallinn, Rävala pst 10.