Raske haigus on viinud meie seast viljaka ja mitmekülgse tõlkija Ülle Udami.

Ülle Udam, neiuna Nurk, sündis eestimeelsete haritlaste perre. Pärast Tallinna VII keskkooli lõpetamist astus ta 1961. aastal Tartu Riiklikku Ülikooli alul inglise, siis prantsuse filoloogia osakonda, mille lõpetas 1967. aastal. Lisaks õppis ta itaalia ja rootsi keelt, TRÜ orientalistikakabinetis Pent Nurmekunna käe all aga jaapani keelt ja kultuuri. Jaapani filoloogia alal täiendas ta end aastail 1969–1971 stažöörina Moskva Ülikooli idakeelte instituudis, 1992. aastal aga veetis mõned kuud Jaapanis. Idamaade-huvi viis Ülle kokku orientalist Haljand Udamiga (1936–2005), kellega 1970. aastal abiellus.

Tema esimene ilmunud tõlge oli „Jaapani muinasjutte“ (1974, 2006). Järgnes jaapani klassiku R. Akutagawa novellikogu „Hammasrattad“ (1978), millest osa leiame ka valimikust „Mandariinid tihnikus“ (2011). Kaalukad tõlked on ka nobelist Y. Kawabata romaanid „Mäe hääl“ (1980, koos A. Sisaskiga) ja „Lumine maa“ (1989). Neid tõlkeid vääristavad kauget kultuuri tutvustavad saatesõnad ja märkused.

Prantsuse keelest on Ülle Udam tõlkinud H. Perruchot’ elulooraamatud „Toulouse-Lautrec“ (1980) ja „Seurat’ elu“ (1995), G. Bernanosi psühholoogilise krimiromaani „Mõrv“ (1998) ning terve rea P. Souvestre’i ja M. Allaini Fantoomi-lugusid. Suur töö oli ka Larousse’i leksikoni „Salaühingud“ (2007) tõlkimine.

Itaalia keelest on ta eestindanud M. Denti noorsooalbumi „Keisririigiaegne Rooma“ (1999) ja U. Eco koostatud „Inetuse ajaloo“ (2008), inglise keelest aga soome semiootiku H. Bromsi romaani „Paiga hing“ (2001).

Ülle Udam on õpetanud prantsuse keelt Tallinna I keskkoolis ning töötanud aastail 1998–2003 Jaapani suursaatkonnas Tallinnas. Viimastel aastatel tegeles ta abikaasa ajakirjanduses ilmunud artiklite raamatuks koondamisega, paraku rauges ta jõud enne töö valmimist.

Ülle Udam oli Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi auliige. Ta kuulus korporatsiooni Filiae Patriae ja frankofiilide ringi Alliance Française. Kolleegidele ja sõpradele jääb Ülle Udamist helge mälestus kui tagasihoidlikust, töökast ja väga heatahtlikust inimesest.

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon