„Oi kui armas koer! Tohib pai teha?“

„Eks tee, kui julged.“

„Kas ta hammustab ka?“

„Kui sa sõrme talle suhu pistad, siis muidugi hammustab.“

„Ma siis ei pista parem … Mul on kotis ploome, kas ta ploome sööb?“

„Appikene, koerad ei söö ploome.“

„Ahsoo, võib-olla tõesti. Ma lihtsalt mõtlesin, et kuidas ma niimoodi tühjade kätega tulen siia su kõrvale istuma, pakuks koerale ploome või midagi. Mul on tegelikult virsikuid ka, aga neil on kivid sees.“

„Ploomidel on ka kivid sees, et sa teaksid.“

„Ma võin kivid välja võtta. Tahad?“

„Misasja??? Miks sa nad välja võtta tahad?“

„Noh, et pakuks siis sulle, kui koer neid ei söö.“

„Kuule, tead … [paus] Loore, lähme nüüd koju. See imelik mees tegi sulle pai ära, lähme nüüd …“