EMTA üliõpilased esitasid valdavalt eesti muusikal põhineva kava. Kuldar Singilt oli kaks väikest kvartetti ja kolm monotemaatilist etüüdi ansambli Ad Libitum esituses. Erkki-Sven Tüüri „Pühendus”(„In memoriam Kuldar Sink”) kõlas duolt Theodor Sink ja Talvi Hunt. Huvitav teos on 2002. aastast pärit nelja helilooja Pille Kanguri, Tatjana Kozlova, Malle Maltise ja Mirjam Tally kvartett „Fishes for Four”, mille esitasid veenvalt Anna Kelder, Heli Ernits, Indrek Pajus ja Liidia Ilves. Saint-Saёnsi kapriis „Caprice sur des airs Danois et Russes” op. 79 (Anna Kelder, Heli Ernits, Mirjam Avango, Jakob Teppo) lõpetas efektselt kontserdi.
Läti üliõpilaste esitust iseloomustab emotsionaalsus ja täiskõlaline helipilt. Üheks muusikaliseks üllatuseks kujunes rumeenia helilooja Dan Dediu „Pirouettes pierrotiennes” op. 124, mille esitasid Elīna Gaile (klaver), Marta Jagmane (viiul), Zane Kalniņa (alt) ja Dace Zālīte (tšello) ja mis võlus vaimukuse ja peene väljatöötlusega. Lisaks kõlasid veel Tālivaldis Ķeniņši ja Sergei Tanejevi teosed.
Rostocki üliõpilased esitasid I osa Beethoveni 10. keelpillikvartetist Es-duur op. 74 („Harfen-kvartet”) ja Šostakovitši keelpillikvarteti op. 108 nr 7. Need kaks teost moodustasid sisult kaaluka kava, mis oli ka soliidsel tasemel ette kantud.
Poola üliõpilaste kontserdi selgrooks kujunes Johannes Brahmsi klaverikvintett nr 1 op. 25, millest sai festivali üks eredamaid sündmusi. Ansambli AKME üksteist toetav mäng ja sellest tulenev areng kolmanda osa Andante’st IV osa temperamentse mustlasmuusikani kutsus esile publiku vaimustuse.
Traditsiooniliselt olid leedulased välja toonud kõrgetasemelise kvarteti, neid seal tõepoolest jätkub. Beethoveni Seitsmes kvartett F-Duur op. 59 (nn Razumovski kvartett) koos oma neljandas osas esineva vene teemaga kuulub kvarterimängu kõrgeimasse tippu ja esitus püüdis sinnapoole. Nauditavaks kujunes samuti teravmeelne Osvaldas Balakauskase Keelpillikvartett nr 2 op. 26, mille esitas kvartett nimega Toto.
Lõpetuseks tuleb lisada, et üritusel oli veel üks tähtis tahk – meistrikursused, kus 70 eesti üliõpilast sai täiendada oma teadmisi ja muusikast arusaamist Euroopa hiilgavate spetsialistide juhendamisel.
Oli uhke ja innovatiivne üritus, päris raske on sellist järele teha. Festivali traditsioonil lõppu ei paista, kuna oleme nüüd Euroopa Kammermuusikaõpetajate Ühingu (European Chamber Music Teachers’ Association) liige ja meile avanevad täiesti uued võimalused korraldada seda festivali ka teistel Euroopa maadel. Vaat mis on saanud ühest 1966. aastal Tõraveres toimunud konkursist, mille tagajärjeks oli suurema muusikarõõmu taotlusena konkursivaba festival.