Bloombergi andmetel on Eesti terviseindeks Euroopas alles 25. kohal ja majanduse profiil ei suuda toetada selle paranemist. Teaduse infrastruktuur on küll saanud tohutu süsti ja meie laborid on tipp-100 keskmisest paremad, aga mida pole ollagi, on kõrget lisandväärtust tootev väljund. Eesti teaduse algatatud firmasid, mille sissetulek ületab investeeringud ja toetused, on ühe käe sõrmedel lugeda. Nende kogukäive, rääkimata kogutulust, ei küüni teadusse pandud rahale ligilähedalegi. Faktid ei toeta kohe kuidagi akadeemiliste ülikute juttu teadusest kui majanduse imerelvast, mis kunagi hakkab andma ulmelisi dividende. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ei tee isegi vastavat statistikat. Teaduste akadeemia nõuab küll valjusti raha, aga ei vaevu midagi vastu pakkuma ja on vait isegi Eestit laastava raudtee osas. Õnneks ei koosne teadlaskond ainult teaduspoliitikutest ja streigilembidest, neid on jäänud ka laborisse, kes väärivad tõesti toetust ja ärakuulamist. Tallinna tehnikakõrgkoolis valmis äsja Rail Balticu tasuvushinnang, Henry Oro „Rail Balticu kaubamahtude analüüs“, mille järgi Rail Balticut pidi peaks veetama kaupa ühes kuus rohkem, kui seda on raudteel tehtud kogu teise Eesti aja jooksul. Kusjuures selle järelduse juures pole veel arvestatud kohaliku jätkusuutliku biomajandusliku tootmise kasvu, teiste transpordiliikide tehnoloogia arengut ning looduse hävingut, mille toob kaasa maa ülestuhnimine. Rail Balticu alla mineva rahaga saaksid teadlased järgmiseks kümneks aastaks oma toetuse mitmekordistada. Et ei satuks ohtu väljakujunenud elunormid, ei ole peale raudteeprojekti palju võimalusi riigieelarve ümberjagamiseks.
Teine tänuväärne toetuse võimalus teadusele koorub välja nn ventilaatorite ja radarite tragikoomilisest vastasseisust. Ühelt poolt tehnoloogia, (keskkonna)teadlikkuse ja visuaalse mõju suursaavutus, mis sobiks ideaalselt igavesti mureneva klaasristi asemel Eesti jätkusuutlikkuse kuvandiks, teiselt poolt militaarsete toiduahelate ja troonide mängu atribuut. Riigieelarve protsentidena vastanduvad siin 0,7 ja 2,1. Miks kulutame mitu tuhat aastat pärast kiviaja lõppu inimese elule ja tervisele kolm korda vähem kui selle hävitamisele? Olime ju kolm aastakümmet tagasi tunnistajaks väga suurele paradigma muutusele, üleöö kadusid meie eest radarid ja riigipiirid kolmes ilmakaares. Suures plaanis ongi loomulik eeldada ainult kaht eraldusjoont: looduse ja inimese ning inimese ja reeglite vahel. Me kõik tahame elada tervemalt, tegusamalt ja kauem, selle soovi vastu ei saa midagi avalikult teotseda ka krooni- ega mõõgakandjad. Eesti on eriti unikaalses geopoliitilises olukorras ning ajas, mis võimaldab algatada globaalset demilitariseerimise protsessi. Demilitariseeritud tsoone on rajatud, ja edukalt, üldjuhul pärast sõjalisi konflikte, aga on ka erandeid, näiteks Antarktika ja avakosmos. Ka Baltimaades teostus demilitariseerimine pärast Balti ketti. Praegu saame esimeseks eesmärgiks võtta ca 300 + 300 km laiuse ala mõlemal pool Muraski (asula Kagu-Eestis)-Narva joont, edasi Mustast Valge mereni. Just piki seda tsooni asuvad Euroopa mittekoloniaalse ajaloo- ja kultuuriga maad, kus teise inimese elu suhtes on ehk suurem respekt. Esimese sammuna pole vaja muud kui anda Vene ja NATO püssipoistele siinkandis kätte valemid ja katseklaasid, selle asemel et pärssida pöördumatult nende noorte ajude areng.
Vabanev tööjõud ja viis korda rohkem raha teadusele võimaldaks teha ka inimese heaks seda, mida evolutsioon on teinud meie kaasaja teaduse staaridele – tuhnuritele (paljastuhnurlased Heterocephalinae). Tsivilisatsiooni hälliks loetaval alal pesitsevad lõbusad loomakesed on looduselt saanud erilise võime vähi allasurumiseks ja geneetilise koodi vigadeta kopeerimiseks, selleks et elada kümme korda kauem kui muud närilised. Üheks evolutsioonilise anomaalia põhjuseks arvatakse olevat looduslike vaenlaste puudumine, mille tõttu loodusel tasus peenhäälestusega eluea pikendamisel üldse vaeva näha. Üldjuhul surrakse väliste põhjuste tõttu ju nagunii ammu enne bioloogilise elukestvuse potentsiaali realiseerumist ja evolutsiooniline valik ei saagi toimima hakata. Teisipidi toetab seda hüpoteesi näiteks fakt, et stress võib tekitada inimesel negatiivsed epigeneetilisted muutused igas kümnendas geenis.1
Mis puudutab transporti ja jabura Rail Balticu (9/10 Eesti inimeste jaoks stressi tekitava) ajakohasemaid alternatiive, siis ka siin terendavad täiesti uued võimalused, näiteks üksteise tuules liikuvad intelligentsed autokolonnid või elektrilised õhusõidukid. Mitmes muuski vallas, millest Eesti on (õnneks!) suhteliselt isoleeritud, pärsivad teadust suurkorporatsioonide huvid. Ka meie suurt kaitsekulude protsenti õhutavad tagant ikkagi eelkõige püssivabrikandid. Loodan, et teadlased, head kolleegid pööravad rohkem tähelepanu oma sisulise tegevuse eesmärkidele ning efektiivsusele2 ja ülalviidatud rahastusallikatele, selle asemel et jonnida kahvlisse sattunud valitsusega. Valitsus peaks leidma uue elumõtte postmilitaarse ühiskonna ülesehitamises, sest praegune kaitse- ja välispoliitika on karvapealt ettevalmistus Krimmi stsenaariumi kordumiseks, mida NATO sõjalaevad sealsamas pealt vaatasid. Selle asemel rajame parem vabakaubandustsoonid, siis ehk leiavad mingitki rakendust kümme rööpapaari, mis hävitasid kilomeetreid imelist Piusa jõe orgu.
Loodan, et Moskva-visiit markeerib uue ajastu algust ja innustab mõlemat presidenti jätkama, Nobeli auhinda on antud ka hoopis väiksemate saavutuste eest. Eesti kaitsejõud võiksid piirduda brigaadidega, kes viibivad alaliselt väljaspool Venemaa ja NATO vahelist turvavööndit ja stabiliseerivad tõelisi kriisipiirkondi. See tekitab lühise NATOst väljaheitmise võimaluses ja säilitab artikkel 5.
Lubage mul lahkesti olla Eestis mitte kahuriliha, vaid katsejänes kas või ühe kümnendiku võrra elu ja tervist pikendavas, geniaalses Etioopia tuhnurite eksperimendis.
Ago Samoson on Tallinna tehnikaülikooli juhtivteadur.
1 Thomas W. McDade Calen P. Ryan Meaghan J. Jones Morgan K. Hoke Judith Borja Gregory E. Miller Christopher W. Kuzawa Michael S. Kobor, Genome-wide analysis of DNA methylation in relation to socioeconomic status during development and early adulthood. American Journal of Physical Anthropology 2019 May;169(1): 3-11.
2 Ago Samoson, Akadeemiline vaba(n)dus – Sirp, 15. III 2019.