Olulist teavet muuseumi kohta sai publik ka kontserdi eel sõnavõtnuilt: Tubina muuseumi sisuliselt juhilt, giidilt-pedagoogilt Heidi Laanemäelt, Alatskivi lossi juhatajalt Külli Mustalt ning Eesti teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonna juhatajalt Risto Lehistelt.
Viimane juhtis Tubina muuseumi ekspositsiooni koostamise töögruppi ja on praegu muuseumi nõukogu esimees. Lehiste selgitas, et nõukogu ülesanne on muuseumi sisulise formaadi väljatöötamine. Võimalikult laialt püütakse kasutada Tubina muusika austajate ja muuseumi sõprade abi, et tuua Alatskivvi spetsialiste nii loengute kui kontsertidega. Reaalne toetus ulatub uue muuseumini nii Eesti teatri- ja muusikamuuseumi tegevuse kui ka Rahvusvahelise Tubina Ühingu kaudu, keda nõukogus esindab Margus Pärtlas. Hea infosilla kohalike tegijatega loovad nõukokku kuuluvad Alatskivi inimesed.
Järjest karmimaks muutuvas maailmas ja olukorras, kus üha rohkem võimendatakse seisukohta, nagu oleks Eestis kultuuri liiga palju, on üksikisikute muuseumidel päris keeruline ellu jääda, olgugi need pühendatud meie kultuuriloo üliolulistele isiksustele. Eestis on praegu neli heliloojate-klassikute muuseumi: Hüpassaares Mart Saare, Suure-Jaanis heliloojate Kappide, Käinas Rudolf Tobiase ning nüüd juba aasta jagu Alatskivil Eduard Tubina muuseum. Viimasel on omamoodi vedanud, sest sai asukoha atraktiivse ja ajalooliselt huvitava Alatskivi lossi tiiva alla. Kuna vastrenoveeritud Alatskivi lossi külastab suur hulk inimesi ja nende huvi laieneb samuti Tubina muuseumile, siis on ka selle majandamine mõnevõrra kergem.
Teiste heliloojatega seotud muuseumide olukord on praegu selline, et alles hiljuti likvideeriti Haapsalus Cyrillus Kreegi korter-muuseum, probleemne seis on Käinas, kus napib raha Tobiase muuseumi ülalpidamiseks ja eksponaadid kannatavad kütmata ruumide pärast; aastaid on käinud võitlus Saare muuseumi olemasolu eest ja tänaseni pole selle tulevik veel kindel. Vaid Kappide muuseum Suure-Jaanis on paremas olukorras ja selle üks põhjusi võib olla iga-aastane Suure-Jaani muusikafestival, kus heliloojad Kapid ja nende muusika on tähelepanu keskmes.
Ka Tubina muuseumi tulevikuvisioonis on rahvusvaheline muusikafestival täiesti olemas. Miks mitte juba 2015. aastal tähistamaks helilooja 110. sünniaastapäeva? Tubina muusika on see, mis kannab võimsalt välja just rahvusvahelise festivali mastaabi nii heliloomingu kvaliteedi kui sellest lähtuva muusikavõrgustiku haarde poolest. Kõik olulisemad žanrid on ju Tubina loomingus esindatud. Ka on Tubina muusikaga festivalikogemus võtta: aastani 2005 toimus see korduvalt Tallinnas Eesti Kontserdi korraldusel nimetuse all „Tubin ja tema aeg”.