Võiks ju küsida, et mis siis selles nii erilist? Suurte maestrote kogutud teoseid on Euroopas välja antud juba aastakümneid, mõnedest isegi mitu versiooni. Eriline on kõigepealt fakt, et esimesena Baltimaadel on jõudnud selleni eesti helilooja, teiseks kogu ettevõtmise rahvusvahelisus ja mastaapsus. Meie individualismi ajastul ei juhtu just sageli, et ühise eemärgi nimel rakenduvad püsiv riiklik rahastus (Kultuuriministeerium), kolmanda sektori fanatism ja kompetents (Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing) ning eraettevõtlus (Rootsi muusikakirjastus Gehrmans Musikförlag, kellele kuuluvad Tubina teoste kirjastusõigused). Tõsi, esimeste köidete hoovõtuaeg ning kohati kirglikud vaidlused kogumiku kontseptsiooni üle olid ehk mõnelegi ehmatavad. Meenutagem, et kultuuriministeerium sõlmis koostöölepingu Tubina ühinguga juba 2002. aastal ning on järgmisest eelarveaastast rahastanud kogu projekti summas, mis nüüdseks küünib juba paari miljoni krooni ligi. Sealjuures võib esimeseks köiteks pidada mitte üle-eelmisel aastal ilmunud klaveriteoste köidet, vaid juba 2003. aastal trükist tulnud Tubina teoste kataloogi, mis on olnud kogu edasise tegevuse vundamendiks.
Toimetamised, noodigraafika, käsikirjade võrdlused, korduvad ja põhjalikud korrektuurid arvukate teoste kallal on võtnud mõistagi aega ja raha, kuid võimaldanud samas toimetuse kolleegiumil tekitada soliidse valmis käsikirjade varu, mis nüüd – rahaliselt kasinamatel aegadel – saab plaanitust ehk nobedamaski tempos trükikõlbulikuks. Sellest tulenevalt planeeribki toimetus veel selle aasta sees järgmist sümfooniate köidet. Lisaks pidulikule esitlusele, kus viibisid kohal akadeemia praegune peasekretär Ǻke Holmquist, endine peasekretär Gunnar Larsson, Eesti Vabariigi suursaadik Rootsis Alar Streimann, kirjastuse Gehrmans Musikförlag esindajad ja loomulikult asja hing, rahvusvahelise Tubina ühingu esimees Vardo Rumessen, leidis aset ka kaks ametlikumat kohtumist. Esimene hommikul Eesti saatkonnas, kus arutasime Streimanni ja Rumesseniga Tubina loomingu esitamise võimalusi Rootsis, et seeläbi tõmmata tähelepanu Tubina kui eesti-rootsi helilooja noodiväljaandele. Leidsime, et variante on, ning hea planeerimise ja koostöö korral mitte vähe.
Teine, ja üsna asine jutuajamine sai teoks Gehrmansi kirjastuse esindajatega pärast pidulikku esitlust. Nimelt – just kirjastusel lasub nüüd koostöölepingu kohaselt au viia Tubin maailma ehk levitamise eest väljaspool Eestit peavad hoolt kandma just Gehrmans ja tema koostööpartnerid üle maailma. Töö pole lihtsate killast. Paljud dirigendid ja interpreedid peavad Tubina enese jaoks veel avastama. Kuid kindlasti on Gehrmansil kogemusi ja sidemeid selleks mitu korda rohkem kui siinmail. Kultuuriministeeriumi poolt sain kinnitada riigi jätkuvat rahastust, küll ajale iseloomulikult vähenenud kujul, kusjuures järgmiste köidete väljaandmisel ootame juba ka esimeste köidete müügist või ettetellimisest protsessi tagasi tulevat rahavoogu. On ju seda laadi tegevus otsene kultuurieksport, mis hetkel mitmes ministeeriumis retoorika ja prioriteetite keskmes. Seega kaardistasime kirjastusega võimalusi, mida saame juba olemasolevate väljaannete turunduse vallas ühiselt ära teha. Ikka selleks, et oleks rohkem neid, kes saaksid nentida: „Tubin!”.