Tülli ja ära minna võivad need, kes niikuinii ei viitsi enam kaasa teha ja tahavad jätta endast paremat mälestust. Aga kui oled alles keskealine või noorepoolne, siis ei ole mõtet minna. Nii palju oled investeerinud sellesse parteisse ja äkki jäta kõik sinnapaika. Ei tasu ära. Aga mis peamine: kes sind seal mujal nii väga ootab? Sõnades küll, jah. Algul teevad näo, et oled õilis ja tore ja teadlik. Oh kui armas, et nende poole üle jooksid. Aga ega sind päris mängu ikka ei võeta. Vähemalt mitte niipea. Sest kõik erakonnad on täis inimesi, kelle ainus eesmärk on poliitikast oma pajuk teha. Muidugi, mõnel puhul peab kellegi sisse ostma nagu korvpallimeeskond keskmängija, see on paratamatus. Ja mõnel erakonnal ongi silmatorkav puudus mõnda liiki figuurist. Aga see on erand. Mida hakkab näiteks Evelyn Sepp peale mõnes teises erakonnas? Kena ja krapsakas tüdruk, aga teistes erakondades on omad Evelynid ja nemad juba ligi ei lase. Seepärast peab truu ja ustav olema. Arengupartei saatus peaks olema kõikidel silme ees. Tuleb lasta asjadel minna loomulikku rada. Aeg annab arutust. Suure tõenäosusega ei hakka Edgar Savisaar enam valitsust juhatama. See on liiga suur koormus ja eks ole juba oldud ka. Ent meil on ju olemas veel presidendiamet ja kindla peale on see vähemalt ülejärgmine kord otsevalimisega. Ja päris kindel, et Savisaar seal osaleb. Ja siis saab Viljast esimene leedi. Välja arvatud juhul, kui praegu mõni poliitiline jõud ei hakka sihiteadlikult oma kandidaati ette valmistama ja ette söötma. Sest praegu neid sama hästi kui pole.

Kui Savisaar on Kadriorus, siis muutub iseenesest ka Keskerakond.

Samas ärme unustame, et presidendil on heapalgaline meeskond, mille koosseisus saab palju reisida. Miks peaksid Savisaarele praegu ustavad inimesed loobuma väljavaatest ka vanaduspäevi kindlustada? Võiks juba praegu rehkendada, kes hakkab Tarmo Männaks, kes?.

Mihkel Mutt lahkab oma kolumnides üldinimlikke probleeme lähtuvalt rikutud kujutlusvõimest ja panetunud süümest.