Tove Janssonit (1914–2001) tuntakse eelkõige muumimaailma loojana. Aga ta oli ka kunstnik, kirjanik ja karikaturist. ”Garmi” asutas 1923. a. Henry Rein ja ilmumise lõpetas see pärast tema surma 1953. a. ”Garmis” tegid kaasa mitmed soomerootsi kultuuriringkondades mõjukad isikud. Ajakirja tunnusideedeks olid Svenskheten, Friheten och Norden – rootslus, vabadus ja põhjamaisus. ”Garmi” žanr oli poliitiline satiir, mis oli suunatud vabaduse piiramise vastu kõigis selle vormides, Soome keeluseadusest Euroopa totalitaarsete riikideni – ka siis, kui tegemist oli Soome liitlastega. Peatoimetaja Henry Rein oli rahvussotsialismi vastane ning kritiseeris Soome ja Saksa koostööd. Tove Jansson jagas neid vaateid kogu südamest. Vabadusearmastus ja sunduse eitamine tulevad esile ka muumiraamatutes. Ajakirja nimi ”Garm” on pärit põhjamaisest mütoloogiast. Garm oli manala, Knipahåla, valvekoer, kes kaitses tõde ja haukus vale peale. Garmi kuju, väike must buldog, oli Tove Jansoni ema Signe Hammarsten-Janssoni loodud. 1940. aastate „ Garmis“ ilmus Tove Janssoni piltidele esimest korda muumitrolli eelkäija. Teise maailmasõja ajal oli Tove Jansson ”Garmi” peajoonistaja. Ta käis samavõrd lugupidamatult ümber nii Hitleri kui Staliniga. Mõlemad esinevad peamiselt naeruväärsete ja halenaljakate kujudena – arvatavasti mõlema võimsa diktaatori jaoks halvim võimalik saatus. Paljud kaanepildid kujutasid sõjale vastandatuna rahuinglit, rahutuvi või kevadist loodust ja kõnelesid seega rahu nimel. Sõjaaegsed joonistused väljendasid loomulikult ka väikse, sõjas oleva riigi patriotismi, aga mitte kunagi sõjavaimustust. Oluline teema oli inimeste kohanemine sõja ja puuduse argipäevaga, väiksed sündmused ja ajastu nähtused. Tove Janssoni teravat sulge oskas hinnata ka tsensuur, mis vähemalt paaril korral sekkus piltide avaldamisse. Näituse on koostanud Tampere kunstimuuseum. Näitust saab vaadata käesoleva aasta jooksul veel mitmes Eesti paigas, sügisel ka Soome Instituudi Tallinna osakonnas.