T.M.M.K. Abstraktsed naismaalikunstnikud Vabaduse galeriis

3 minutit

Neljapäeval 18.10.  kell 17.00 avatakse Vabaduse galeriis nelja abstraktse maalikunstniku ühisnäitus  “T.M.M.K”.  Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Mari Roosvalt ja Kristiina Kaasik on kõik esinenud Vabaduse galeriis oma isiknäitustel ent  seekord loob nende erinev maalikäsitlus, kauaaegne maalijakogemus ja professionaalne suhe maalikunsti galeriis erakordse maalilise sünergia. Näitus kestab 18.10. – 06.11. 2012
 
Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit. Galeriid toetab Kultuuriministeerium
 
Tiiu Pallo-Vaik (1941) kuulub kunstnikegeneratsiooni, mis muutis Eestis 1960. aastate lõpul oluliselt arusaamu kujutava kunsti olemusest. Ta kuulus kunstirühmitusse ANK 64, mille tugevaim vaimne liider oli Tõnis Vint. Ühiselt 70.ndate aastateni tegutsenud rühmituses olid veel Jüri Arrak, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Marju Mutsu, Aili Vint, Tõnis Laanemaa, Enno Ootsing ja Vello Tamm. Ta on lõpetanud Tartu Kujutava Kunsti Kooli ning Eesti Riiikliku Kunstiinstituudi, kus praegu on ise maalieriala.
 
Tiiu Paalo-Vaik on maalijana visionäär, kes jääduvustab hingeseisundeid ja naiselikult leebet kontemplatsiooni. Maale iseloomustab õrn pehme palett, sulavus värvilahendustes ja tajutav tundlikus nii maalikunstnikuna kui ajavoogude vaatlejana. Õlimaalidena esitatud visioonid on kirkad ja jätavad vaatajale piisavalt mõtlemisruumi.
 
Mall Paris (1954) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti osakonna 1984. aastal. Aastail 1981-1989 esines ta noortenäitustel ja 1985. aastast alates eesti kunsti ülevaatenäitustel. Ta on Eesti Kunstnike Liidu, Maalikunstnike Liidu ja Akvarellistide Ühenduse liige, osalenud aktiivselt arvukatel ühisnäitustel Eestis ja välismaal ning korraldanud mitmeid isiknäitusi alates 1990. aastast.
 
Mall Parisest on kujunenud üks eesti äratuntavaid ja armastatud abstraktseid maalijaid. Tema õlimaalitehnikas kujundid lähenevad geomeetsilisele käsitlusele ent sisaldavad enamasti ka midagi muud, otseselt määratlematut. Tema teostes on jälgi minimalismist ja poeetilisest arte poverast. Omal empaatilisel moel poetiseerib ta elustiili ja kunsti, mis on välja kasvanud kõige kasinamatest vahenditest, ent samas sisaldavad tema maalid parimaid professinaalse maalikunsti tunnuseid. Maalide õrn mitmekihiline tähendusväli kõnetab vaatajat pealetükkimatult ent sisaldab ka resonantsi ühiskonnas toimuvale.
 
Mari Roosvalt (1945) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal 1969. Ta on kauaaegne Akadeemia õppejõud. 1970. aastast näitusetegevuses osalevat kunstnikku on tunnustatud mitmete auhindandega, sh maineka Konrad Mägi maalikunstipreemiaga. 1980. aastail suundus ta abstraktsesse maalilaadi, 1990. aastail abstraktsesse ekspressionismi, lisandades hiilgavale pintslitehnikale kollaaži elementel
 
Mari Roosvalti looming on olnud abstrahheeriv. Ta suudab ühendada glamuurse esmamulje  visuaalselt mõtiskleva ning kunstimaailmas jätkuvalt kõrges hinnas oleva arutleva ja tekstikeskse lähenemisega. Samas häirib ta teadlikult oma maalide ilu, tuues maalipinnale ornamente, mälestusmotiive ja erinevaid faktuure. Tema viimaste kümnendite loomingut võib vaadelda ka jätkuvalt areneva meenutusprojektina, kuhu lisandub üha uusi kihistusi autori paljudelt reisidelt, isiklikust elust ja sotsiaalsest tunnetusest.
 
Kristiina Kaasik (1943) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1967 teatridekoratsiooni erialal. Kuuludes kunstiüliõpilaste loomingulisse rühmitisse ANK’64, lõi ta abstraktsete kujundite ja eripärase värvitajuga maale. Ta on üks neid eesti silmapaistvamaid kaasaegseid maaliklassikuid, kelle aktiivne osalemine kunstielus uuendas maalikunsti võimalusi juba 1960. aastaist. Tema aastakümneid viljeldud sügavalt läbitunnetatud sümbolistlik maastikukäsitlus on erandlikult mõjuv ja intensiivne. Nägemusliku valgustuselamuse visualiseerimine metafoorse maastikukäsitluse kaudu avab vaatajale kunstniku isiksuslikud ja intellektuaalsed otsingud märksa laiemas diapasoonis, kui see eesti kujutavas kunstis on tavaks.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp