Lahkunud on Timär Seyfullen: tema tegemised on nüüd tehtud ja vaevad nähtud. Kumbagi polnud vähe. Timär – selline on tema nime tataripärane kuju – oli suur mees. Suur selle sõna mõlemas tähenduses: suurt kasvu ja suur ka selle poolest, mis ta tegi ja korda saatis.
Ta oli kogu Eesti Vabariigi uue aja Eesti tatarlaste liider ja suurema osa sest ajast ka Eestimaa Rahvuste Ühenduse eesotsas. Mulle on eriti oluline koostöö Timär Seyfulleniga Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liidus (ERVL), mille juhiks oli Timär aastaid tatari vähemuskeele esindajana.
Tatari kogukond erineb enamikust meie vähemuste kogukondadest, sest kesksel kohal on seal eestikeelse haridusega juba mitmendat põlve Eestis elavad tatarlased. Okupatsiooniajal siia asunud venekeelse haridusega tatarlased on nende mõju all. Loodetavasti säilitavad tatarlased oma keele rohkemate põlvkondade jooksul kui enamik muid meie vähemusi.
Timär austas väga pärimust. Ta oli Volga tatarlasena moslem ja võttis ette ka palverännu Mekasse. Nii oleks ta täisnimi Hadži Timär Seyfullen. Eesti islamiusuliste heaks tegi ta vägagi palju. Suuresti tänu temale ja teiste tatarlaste mõõdukusele ei ole olnud Eestis vaenuseisu sunniitide ja šiiitide vahel: mujal peavad nad omavahel sõdu, aga meil palvetavad koos. Kas me anname endale aru, kui haruldane see on?
Ei ole ma ka kindel, kas meil eesti keeles oleks koraani tõlge ilmunud, kui poleks olnud teda toetamas-korraldamas. Kindlasti poleks see teos nii uhke väljanägemisega. See tõlge on ka üks parimaid maailmas. Haljand Udami tõlkes on Jumal, mitte Allah, nagu tavaliselt. Muudes tõlgetes on araabiakeelne jumal muudetud isikunimeks, mis ei lähe kokku mõtte ning sisu vahendamisega ühest keelest teise.
Timäri juhitud ERVLi tegevusest tuleb öelda, et see oli üsnagi edukas üleeuroopalises mõttes. Eesti organisatsioon oli tuntud ja arvestatud Briti saartest Püreneeni ja Skandinaaviast Balkanini. Eesti ühiskonna laiemas pildis pole see kunagi eriti nähtav olnud. Tuleb meelde ütlus prohvetist omal maal.
Kadunud Timäri üks targemaid suunavõtmisi oli peamise rõhu asetamine just regionaalkeeltele ja soomeugrilaste koostöölepetega kaasamine. Sageli peeti ERVLi aastakoosolekuid Seto- või Võromaal. Samuti oli ta oluline hiljem kaasatud kihnlastega suhtlemises. Sel saarel peeti sest tatarlasest väga lugu.
Traditsioonide austajana hoidis Timär Seyfullen sõjaeelsete kultuurautonoomiate osalemist, kuigi neid keeli Eestis eriti enam ei kõnelda. Rannarootslaste järglased on enamasti eestikeelsed, baltisakslaste omad eesti- või venekeelsed ja juudid venekeelsed. Kui osataksegi oma keelt, siis see on õpitud saksa või rootsi riigikeel, siinset juutide keelt jidišit oskavad üksikud. Elusad vähemuskeeled on siin ikkagi vene keel Peipsi ääres, mustlaskeel ja tatari keel.
Vähemuskeeleks saab pidada keelt, mida on kõneldud-kasutatud mitmeid põlvkondi. Saksamaal on regionaalkeeleks alamsaksa ja vähemuskeeleks sorbi, kuid türgi keelt vähemuskeeleks ei loeta. Sama seis siis meil vene keelega.
Timär aga kaasas ERVLi tegevusse meie udmurdid, ersad-mokšad ja marid koostöölepete alusel, sest nende keelte kõnelejad Venemaal kas ei saa või ei julge osaleda Euroopa Keelte Võrdõiguslikkuse Võrgustikus (ELEN – European Language Equality Network). Eesmärgiks oli tutvustada Euroopa vähemustele meie hõimurahvaid ja hõimlasile Euroopa vähemusi. Meelde on jäänud udmurditari emotsionaalne ja poeetiline esinemine Valencias ELENi peaassambleel. See oli eestikeelne ja selle tõlkis inglise keelde Eesti tatarlanna.
Timär Seyfullen sündis oma päriskodust kaugel väikese pagulaskogukonna liikmena ja kasvas kahe võõra kultuuri kokkupuutealal. Seda enam väärib austust tema murdumatu tatari rahvuslus ja kindlameelne ustavus Eesti riigile.
Timär väärib meelespidamist mitte ainult ärasaatmisel, vaid läbi aastate ja aegade. Loodame, et meie tatarlased, udmurdid ning ersad koos võrokeste ning kihnlastega suudavad tema mälestuse vääriliselt jäädvustada ning et Eesti poliitilisel eliidil ja loomingulisel intelligentsil jätkub mõtteavarust sellega kaasa tulla.
Timäri pikaaegne kaaslane Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liidus
Kalle Eller