17. veebruaril lahkus kunstiajaloolane, kuraator, kunstipedagoog ja museoloog Tiiu Talvistu.
Tiiu Talvistu esindas põlvkonda, kes väärtustas püsivust ja süvenemist. Tema pühendumine oma erialale, kus tema teadmised olid väga laialdased, ning Tartu kunstimuuseumile, kus ta töötas 42 aastat, väärib imetlust ja austust. Ta ei öelnud kunagi, et las läheb, kuidas läheb, vaid andis endast alati maksimumi. Mõnikord võis ta olla oma kompromissituses, näiteks võideldes muuseumi maine ja käekäigu eest, lausa enesehävituslik.
Tiiu Talvistu sündis 2. veebruaril 1955. aastal Tartus. Ta lõpetas 1973. aastal Miina Härma nimelise II keskkooli ja 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna. Huvi ajaloo vastu õhutas ehk perekondlik traditsioon, mille loojaks oli ajaloolasest vanaisa Peeter Tarvel. Juba 1974. aastal asus ta tööle Tartu Kunstimuuseumis, täites järgemööda laborandi, teadusliku töötaja, peavarahoidja, teadusdirektori ja kogude kuraatori ametiposti.
Tiiu Talvistu uurimisteemade ring oli lai ning hõlmas nii varasemat kui ka uuemat kunsti. Suuremad teemad olid Ants Laikmaa ja tema ateljeekool, kõrgem kunstikool Pallas, Eesti sõjaaegne kunst, 1970ndate kunst, eesti pagulaskunst jne. Autoritest köitsid Tiiu Talvistut enam Elmar Kits, Karin Luts, Johannes Saal, Paul Burman, Ülo Sooster, Valve Janov, Endel Kõks ja Malle Leis. Suve lõpul valmib viimane tema alustatud ettevõtmine: Ado Vabbe ülevaatenäitus Kumus ja sellega kaasnev monograafia.
Ajaloolasele kohaselt kaasnes iga tema käsitletud teemaga põhjalik arhiivimaterjalide läbitöötamine ja rikkaliku andmepanga koostamine – tulevaste uurijate tarbeks, nagu ta tavatses öelda. Nii sündisid sisukad näitused ja kataloogid. Viimaste puhul on peale artiklite põhjust olla talle tänulik ka teiste autorite kirjutiste asjatundliku toimetamise eest. Kursisolek kõige uuema kunstiga võimaldas tal teha kunstimuuseumi ostukomisjonis professionaalseid ettepanekuid kogude täiendamiseks. Laia maailma kunstieluga sina peal olemiseks tegi ta arvukalt välisreise, kus tutvus kultuuriloolise pärandi ja rahvusvaheliste kunstinäitustega. Tema süda kuulus Veneetsiale.
Kuid muuseumitöö ei seisne ainult töös arhiivides, kontoris laua taga või kogudes. Karismaatilisus, tarkus ja hea suhtlemisoskus tegid temast suurepärase ja oodatud esineja arvukatel giidituuridel, aruteludel ja ettekandepäevadel. Ta oli ka hinnatud ekspert komisjonides ja žüriides ning pikka aega kunstiajaloo õppejõud Tartu ülikoolis. Teda teati kui Tartu parimat kunstieksperti, head kuulajat ja nõuandjat. Kunstipisikuga nakatas Tiiu ka oma lähedased.
Tiiu Talvistu teeneid on hinnatud 2005. aastal Kristjan Raua ja kunstiteadlaste ühingu preemiaga, 2010. aastal kultuurkapitali ja Tartu aasta kultuurisündmuse preemiaga, 2014. aastal kunstiteadlaste ja kuraatorite ühingu aastapreemiaga, 2016. aastal kultuurkapitali aastapreemiaga ja 2018. aastal Tartu Tähe kavaleri aunimetusega.
Täname sind südamest tehtud töö ja alatise toetuse eest.
Tiiu Talvistu auks korraldatakse 29. II algusega kell 16 Tartu ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis mälestusüritus. Lilli palume mitte tuua, kuid soovi korral võib teha annetuse vähiravifondile „Kingitud elu“.
Tartu Kunstimuuseum
Tartu Kunstnike Liit
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Kultuuriministeerium
