Kirjanike liidu esimees Jan Kaus põhjendas Tuumalu tiitlit: ?Ajal, mil kultuurilt nõutakse ?atraktiivsust?, teisisõnu: üha lihtsamaid ja lühemaid sõnastusi, üha suuremaid ja ?seksikamaid? pilte ning filmiteemasid à la ?kuulsa lavastaja värske filmi massistseenis mänginud modell ostis uued kingad?, kannab Tiit Tuumalu endas positiivset nägemust filmi- ja ka üldisemalt kultuuriajakirjaniku rollist ja missioonist. Ta suudab leida operatiivselt leheruumi nii kodumaisele kui ka maailma kinole; nii oluliste filmide kui ka kinoelu ja -poliitika küsimuste jaoks. Postimehe toimetajana haarab ta filmimaailmas toimuva kajastamisse kaasa ka laia asjatundjate ja -huviliste ringi.?

Tuumalu ise jäi tagasihoidlikuks, tunnistades Sirbile, et talle  tuli parima kriitiku tiitel pommuudisena, kuna ta ei kuulu ?kriitikkonna raskekahurväe hulka?. Tuumalu avaldas kahtlust, ?et kui EFÜ, kuhu ma ei kuulu, teeb panuse sellisele isikule nagu mina, siis milline kuvand eesti filmikriitikast üldse tekib? Filmiajakirjanikke seostatakse ju alati kriitikaga! Ja mul on sellepärast väikesed kõhklused selle auhinna suhtes. Olen olnud kaadritagune liigutaja ja uudistaja, matitilbalik tegelane.?

Tiit Tuumalu (s 1971) on lõpetanud Tartu ülikooli 1997. aastal eesti filoloogina (folklorist cum laude). Ta alustas ajakirjanikutööd Postimehes 1994 ja tema põhilisteks spetsialiseerumisvaldkondadeks on tants ja film. ?Kui me räägime kriitikast, siis ma olen pidanud end esmajoones tantsukriitikuks,? kommenteeris Tuumalu, kes on end täiendanud tantsukriitika alal USAs (Dance Theatre Workshop, 2002) ja avaldanud artikleid Teatrielus ja mitmes rahvusvahelises väljaannetes. Tiit Tuumalu ei kuulu EFÜsse, kuid auhind on ühtlasi ka kutse astuda ühingu liikmeks.