Üks nendest on samas SPAs töötav massöör Allan Saarm, kes alustas kunstiõpingutega alles mõni aasta tagasi Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas. Ta torkab ja riivab silma väga teravmeelse värvikäsitluse ja ruumitajuga ning tegeleb lisaks ka ikoonimaaliga. Selle põhjuseks on 2005. aastal saadud kümnepäevane koolitus Soomes Uusi Valamo rahvaülikooli juures paiknevas kloostris. Tulemus on igatahes tähelepanuväärne. Saarm on kireva minevikuga autor. Ta on õppinud Rootsis Aniara ärikoolis ning on sealjuures 1993. aastast diplomeeritud massöör, lõpetanud Rootsi Axelson Gymnastika Institutet’i. Lisaks on tal pikaajaline töökogemus kelneri-ettekandjana nii Rootsis kui ka Eestis legendaarses restoranis Kännukukk. Saarm on hea näide mõttelaadist, et ka 50aastaselt pole hilja alustada kunstiõppimist professionaalsel, akadeemilisel tasemel. Henri Matisse on kirjutanud 1908. aastal avaldatud maalikreedos „Maalikunstniku märkmed”:
„Kunst peab olema nagu hea tugitool, kus end vaimsest ja füüsilisest väsimusest välja puhata”.
Just sellist ülesannet täidavad ka pildid Kalev SPA ruumides. Allan Saarmi sobib võrrelda prantsuse postimpressionisti Paul Gauguiniga, kes, olles aastaid seotud merekaubandusega ning töötanud börsimaaklerina, otsustas 38aastaselt teha oma elus radikaalse pöörde ja hakata põhjalikult tegelema maalimisega. Saarm leiab massööriametis kunstiga palju sarnaseid jooni: kõige tähtsam on manuaalne tunnetus ja kokkupuude materjaliga. Eks tänapäeva SPA ole ju Rooma keisririigi termide ja kümblusasutuste tuletis. Kõige tähtsam Rooma termide juures oli aga tõsiasi, et ka oma vaimu pidi harima: selleks sulandati samasse keskkonda raamatukogud ja skulptuurisaalid. Huvitav ongi see, et Eestis pole veel märgatud paljude sanatooriumide ja puhkekeskuste vabu pindu, mis annavad kunstnikele märkimisväärse võimaluse oma tööde eksponeerimiseks. Praegu on Tallinna Kalev SPA seinad vallutanud grupeering Vabaduse Väljak 6-36 (Eveli Varik, Alide Zvorovski, Ines Erlemann).
Tegemist on kolme naiskunstnikuga, kelle ateljee asub Vabaduse väljak 6-36 ning kes tegelevad igapäevaste väikeste nn naisteprobleemidega. Nende ängist kõnelevad juba tööde pealkirjad, mis ahistavalt kõikide õrnema soo esindajate hinge teatud hetkel paratamatult kriibivad: „Broken heart” („Murtud süda”), „Wedding that will never happen” („Pulmad, mida eales ei peeta”), „Pooldumine”, „8 X kilekotid käes” jne. Zvorovski maalikunstnikuna ning Varik ja Erlemann graafikutena suudavad oma maailmavalu täiesti elutruult edasi anda. Sealjuures ei puudu ka kasiinoproblemaatika omaette teemana. Zvorovski näeb iga päev oma koduaknast Olympic Casino kurikuulsat logo ning on selle üles maalinud. Igatahes on tore, et kolm andekat kunstnikkupereema on saanud endale lõpuks oma ruumi, ateljee, ning leidnud ka SPA seinad oma tööde eksponeerimiseks. Kindlasti väärivad nende tööd suurejoonelisemaid ruume ja rohkem õhku piltide vahele. Veetkem kultuurselt aega XXI sajandis termides!
