Terminoloogiatöö komisjon on moodustatud
Praeguseks on moodustatud eestikeelse terminoloogiatöö korraldamise komisjon peamiste terminiarendusega seotud institutsioonide Justiitsministeeriumi, Eesti Keele Instituudi, Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Emakeele Seltsi, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu, Eesti Terminoloogia Ühingu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest. Komisjonil on kaks ülesannet: anda n-ö jooksva töö korras positiivne impulss sellel aastal tehtavale terminoloogiatööle ning koostada aasta lõpuks kogu Eesti terminiarendustemaatikat hõlmav kava aastateks 2008–2012. Kui viimase ülesande täitmisest saab loodetavasti rääkida aasta lõpus, siis esimese ülesande juurde on töörühm juba asunud (vajalikud lepingud on ettevalmistamisel) ja kavandatavat saab lähemaltki kirjeldada.
Ministri käskkirjaga moodustatud töörühm ei alusta tühjalt kohalt. Enne tegevuse algust toimus kaks esinduslikku, kuid mitteametlikku seminari, oli pikki ja kohati üsna teravaid vaidlusi. Tulemuseks on see, et komisjoni töö on käivitunud oodatust hõlpsamini ning 2007. aastal keskendutakse järgmistele valdkondadele.
Spetsialistid ja õpikud on tulekul
Terminoloogiatöö ei ole ühe päeva ettevõtmine ja seetõttu on oluline, et selle tegemiseks jätkuks, st koolitataks spetsialiste. Tartu ülikoolis möödunud aastal avatud keeletoimetaja eriala (terminoloogiakomisjoni poolt 2007. aasta sügissemestril nn käivitusrahaga toetatav) laieneb märgatavalt, hakates sisaldama terminoloogia, õigus- ja halduskeele, majanduskeele, teadus- ja tehnikakeele erikursusi. Nendele kursustele lisanduvad terminoloogiateemalised seminaritööd ning mittefiloloogiliste erialade (ajakirjandus, õigus, majandus, politoloogia, haldus) põhialused eesti keelt õppivatele üliõpilastele. Toetatakse ka terminoloogiateemaliste seminaritööde juhendi koostamist. Järgmisel aastal on kavas alustada HTMi toel analoogilist terminoloogiakoolitust Tallinna ülikoolis.
Õppetöö läbiviimiseks on vaja õpikut ning seegi on Tiiu Erelti töö tulemusena selle aasta jooksul valmimisel. “Terminiõpetuse” väljaandmist on kavas toetada. Lisaks on plaanis rahastada terminoloogiatemaatikaga tegelemiseks nii üliõpilaste kui õppejõudude sihtstipendiume ja doktorikoolide kaudu korraldatavaid üleriigilisi terminoloogiaseminare ja -konverentse.
Töörühm loodab aktiviseerida Eesti Terminoloogia Ühingu (ETER) tegevust. Oskussõnavara loomise hetkeolukorra analüüsile toetudes kavatsetakse ETERi kaudu toetada aktiivsemaid terminikomisjone, kus töö on senini käinud suuresti missioonitundest lähtuvalt. Paralleelselt kaalutakse võimalusi, kuidas ministeeriumid võiksid hakata süsteemsemalt ja piisavamalt toetama oma valdkonna terminikomisjonide tegevust. ETER peaks hakkama saama ka viimastel aastatel ilmunud oskussõnastike kriitilise ülevaate üllitamisega.
Terminisõnastike universaalsüsteem
Tegevus, mis peaks andma käegakatsutavaid tulemusi juba sellel aastal, on ühtse terminoloogiasõnastike koostamise, toimetamise, küljendamise ja ka levitamise keskkonna loomine. Selle olemasolu võimaldab tulevikus nii üks- kui mitmekeelseid terminisõnastikke koostada senisest palju hõlpsamini. Projektile lisab praktilist väärtust see, et esimeseks valdkonnaks, mille oskussõnavara sõnaraamatuks koondamist loodava universaalsüsteemi raames katsetatakse, on valitud haridus.
Ilmselt ühe atraktiivsema ettevõtmisena on kavas terminoloogia piltsõnastiku koostamine. 2010. aastal lõppema planeeritud projekti raames tõlgitakse “Oxford-Duden Pictorial English and German Dictionary”, asendades saksa keele eesti keelega. Kavandatava väljaande maht on 28 000 märksõna, raamatu illustratsioonid kujutavad kõiki terminitega tähistatud objekte.
Terminoloogiatöö edendamiseks selleks aastaks kavandatud rahast jätkub veel mõnede oskussõnastike Internetti panekuks, kaalumisel on 5 lihtsama struktuuriga sõnastikku: lihanduse, metalliõpetuse ja metallide tehnoloogia (3 osa) ning metsa- ja puiduerialade sõnastik.
Reformid “eurosuunal”
Väljaspool kõnealuse töörühma tegevusvaldkonda on elavnenud tegevus n-ö eurosuunal. Loomulikult ei saa öelda, et eurokeelega (nagu muu terminoloogiat puudutavagagi) ei ole seni tegeldud. Eriti ulatuslik oli sellealane töö Euroopa Nõukogu direktiivide eesti keelde tõlkimise ajal. Tuleb siiski tunnistada, et pärast Justiitsministeeriumi juures asunud Eesti Õiguskeele Keskuse likvideerimist on sellealane töö aktiivsuses kaotanud ning vastutuski on hajunud. Eesti Keele Instituudi juurde kolinud EÕK järglane, eesti terminoloogia keskus, ei ole veel kavandatud tasemele jõudnud.
Edasi saab minna keskuse ja EKI keelekorraldajate koostöös. Kuidas ja kuhu, selle kavandamiseks on planeeritud kaks ühisarutelu Soome kodumaa keelte uurimiskeskuse spetsialistidega (tutvumiskäik märtsis ja ühisseminar septembris). Mõlema maa keele tõlke ja tõlkijaid töötab Euroopa Liidu struktuurides kümneid, nende koostöö (vähemalt Eesti osas) emamaaga võiks aga olla tihedam. Teema on suhteliselt delikaatne, sest tõlkide tegevusele kehtestab oma reeglid tööandja, s.o Euroopa Liit. Soomes on suudetud keel ELi bürokratismidest suhteliselt puhas hoida ning see on meiegi eesmärk.
Kavas on tekitada Eestiski olukord, kus on olemas pädev spetsialist eesti eurokeele arengu jälgimiseks ja arendajate nõustamiseks kõigile osapooltele vastuvõetaval kujul.
Oskuskeelekorraldus pole asi omaette
“Eesti keele arendamise strateegias” on oskuskeelekorralduse osas 11 konkreetset ülesannet. Hea meel on tõdeda, et eespool kirjeldatuga on hõlmatud need kõik. Küsimus on loomulikult hõlmamise määras. Kindlasti on terminoloogia-alane tegevus terviku osa ja siingi on põhjust rõõmustamiseks. Eesti (eriala)keele kõikidele üliõpilastele õpetamise kursuses on suur osa sellest seotud, üldkeele kontekstis, oskussõnavara loomise, mõistmise ja kasutamisega.
Teine valdkond, mis on ülalkirjeldatuga tihedalt seotud, puudutab eestikeelseid kõrgkooliõpikuid. Terminoloogiat ei tehta sõnaraamatusse tegevusetult seisma, vaid ikka kasutamiseks. On selge, et olulisemaid kohti, mille kaudu tänapäevane oskussõnavara levib, on oma ala praeguste tippspetsialistide poolt tulevastele spetsialistidele kirjutatud õpikud. Sellegi tegevuse suunamiseks on moodustatud juhtkomitee (koosneb avalik-õiguslike kõrgkoolide, Tallinna Tervishoiukõrgkooli, Teaduste Akadeemia ja HTMi esindajaist) ning käimas on teadusvaldkondade ekspertkomisjonide moodustamine ja tegevuse protseduurireeglite väljatöötamine.
Oluline on ka üldine kontekst, kus kõike plaanitut tehakse või teha kavatsetakse. Eelkirjutatut ei pea sugugi mõistma nii, et nüüd kavatseb riik missioonitunde (puudumise) rahaga kinni maksta. Eesti teaduskeele arendamiseks – ja terminoloogiatöö on selle eeldusi – on vaja nii raha kui missioonitunnet. Esimesest oli juttu eespool.
Lõppkokkuvõttes ei pane aga mitte keegi ei õppejõudu ega üliõpilasi korralikku eestikeelset terminit kasutama, kui peetakse paremaks pruukida võõrkeelest tehtud abitut ja eesti keelde sobimatut toortõlget. Tahtmist eestikeelset terminoloogiat eestikeelses kõrgkoolis loomulikuks pidada peaks suurendama riikliku väärtusprogrammi koostamisele asumine. Esimesed sammud sel teel on tehtud.