Tallinna kammermuusika festival sündis unistusest korraldada suurejooneline Eesti tippude paraad, kus publik saaks väga lühikese perioodi jooksul ülevaate meie solistide paremikust. Festivalist on kujunemas muusikapidu ka interpreetide endi jaoks: kõigile Eesti Interpreetide Liidu liikmetele ning muusikaõpetajatele ja -õpilastele on kontserdid tasuta. Ühtlasi lõpetab festival meie kontserdisarjade “Meistrite akadeemia” ja “Hingemuusika” hooaja, mille jooksul peaaegu kõik festivali solistid on korduvalt Eesti eri paikades esinenud.
Eesti muusikaelu tundub tõesti külluslik, kuid meie solistidega vesteldes selgub, et neil on Eesti kontserdiorganisatsioonide kaudu keskmiselt null kuni viis kontserti aastas. Solisti aastane miinimumvajadus on sada kontserti, see võimaldab tal järjepidevalt vahendada publikule kõrget kvaliteeti ning tagab materiaalselt toimetuleku. Ansamblites-orkestrites on muusikutel loomulikult võimalik tööd leida, kuid see ei ole kaugeltki piisav solistile vajaliku meisterlikkuse säilitamiseks. Enda ning pere materiaalse heaolu nimel loobutakse valusalt tihti solistikarjäärist. Väikese rahvaarvuga riigile on see aga korvamatu kahju, sest solisti väljaõpe kestab enamasti aastakümneid. See ongi see “tühik”, mida üritame täita.
Kes on põnevamad esinejad tänavusel festivalil?
Kõik esinejad on põnevad. Nimetan siinkohal eesti interpretatsioonikunsti suuri eeskujusid: pianist Aleksandra Juozapenaitė-Eesmaa, viiuldaja Mari Tampere, tšellist Peeter Paemurru, pianistid Peep Lassmann ja Ivari Ilja. Kõrvuti nendega esineb suur hulk noori soliste. Veel kolm päeva on Tallinna kammermuusika festivali raames võimalus neid kuulata.
Mis on Pille Lille Muusikute Toetusfondi laiem eesmärk Eesti muusikaelus?
PLMF loodi 2003. aastal eesmärgiga toetada andekaid eesti muusikuid nende õpingutes ja kontserttegevuses ning sillutada nende teed rahvusvahelisele areenile.
Pärast seitsmeaastast eemalolekut Eestist seoses õpingutega välismaal mõistsin, kui vähe on Eestis solistidel võimalusi enda arendamiseks. Pärast akadeemilise hariduse omandamist praktiliselt puudub täiendusõppe võimalus. Miks? Muusikute palgad-honorarid on siiani miinimumilähedased (Euroopa Liiduga võrreldes keskmiselt 15 kuni 20 korda väiksemad), tippõppejõudude Eestisse toomine võimatult kallis, rääkimata välisõppest.
Oma eesmärkide täideviimiseks lõi PLMF 2004. aasta sügisel tippsolistidele regulaarse üle-eestiliste kontsertide võimaluse. Selle tegevuse kaudu täidab PLMF ka teist eesmärki – viia klassikaline muusika järjepidevalt pealinnast välja maarahvale nautimiseks.
Millised PLMFi kontserdid meid sel sügisel ees ootavad?
Sellel sügisel korraldame sarjade “Meistrite akadeemia” ja “Hingemuusika” raames igakuiseid kontserte Eesti kümnes paigas: Narvas, Sillamäel, Rakveres, Tartus, Tõrvas, Pärnus, Häädemeestel, Türil, Kärus, Otepääl, kokku ligikaudu 120 kontserti aastas. Esinejateks on suur osa Eesti väljapaistvamatest solistidest.
Kui palju saad ise korraldusliku töö kõrval interpreedina üles astuda? Millised kavad on lähitulevikus ees ootamas?
PLMFil on kolme aastaga kujunenud tugev meeskond, kõik need inimesed mõistavad toetusfondi eesmärke ning on valmis igal hetkel meie ettevõtmiste õnnestumiseks aega pühendama. Suur tänu neile! Samuti kõikidele toetajatele, kelle abi aitab meid lähemale eesmärkide elluviimisele.
Just tänu neile inimestele saan PLMFi töö kõrval end pidevalt interpreedina täiendada ning publiku jaoks olemas olla. Sel aastal õppisin EMTA doktoriõpingute raames Karlsruhe muusikakoolis maailma juhtiva Lied-pianisti professor Hartmut Hölli juures. Lähitulevikus jätkuvad mu õpingud EMTA doktorantuuris kõigile tuntud professor Jaakko Ryhäneni klassis ning interpreedina on järgmine suurem projekt Tallinna Filharmoonia hooaja avakontsert, kus dirigendiks on maestro Eri Klas.