Sellise muuseumi ja kultuurikeskuse oleme Önningeby kodulooseltsiga suutnud luua ainult tänu missioonitundelisele vabatahtlikule tööle. Kui oleksime oma töö eest palka võtnud, poleks suudetud muuseumi käigus hoida. Siiski on muuseumi tegevus tänaseks niivõrd laienenud, et saame vajadusel tunnitasuliselt palgata koristaja ning projektipõhiselt ka suvise muuseumi valvuri ja lasteprogrammide läbiviijad.
Mina ise olen olnud kodulooseltsis selle rajamisest peale 1981. aastast. Olen hariduselt etnoloog ning kultuuripärandi säilitamine ja tutvustamine on mu kutsumus. Muuseumitöö kogemuse sain Mariehamnis Ahvenamaa muuseumi juhina, töötasin seal kümme aastat. Kuus aastat olen olnud vabakutseline kunstnik ning kuna mu ateljee on üsna muuseumi lähedal, olen saanud ühildada nii oma loome- kui muuseumitöö, vahel tulevad muuseumi külastavad grupid ka minu ateljeesse.
Aeg-ajalt on see vabatahtlikuna muuseumi juhtimine tõepoolest liiga suur koormus ja võtab ka liialt palju aega, mida tahaksin meelsamini oma loomingule pühendada. Kuid muuseumi külastajate ja Önningeby muuseumi sõprade seltsi tagasiside on vägagi innustav ja inspireeriv. Eelmisel kevadel, kui kroonprintsess Victoria tegi ametliku visiidi Ahvenamaale, oli Rootsi kuningakoja spetsiaalne soov, et programmis oleks ka Önningeby muuseumi külastamine. See oli väga kaunis kinnitus, et aateline töö Önningeby muuseumi heaks on olnud õige tee.
Kuigi vabatahtlik töö on muuseumi toimimise selgroog, saame ka toetust. Algusaastatel oli väga raske mingitki maakondlikku toetust oma projektidele saada. Kuid viimasel ajal on Ahvenamaa maakonna kultuuriosakond suurendanud tegevustoetust (2008. aastal 20 000 euroni). Rootsi Kultuurifond Soomes toetas umbes samas mahus. Suur pettumus on siiski see, et just kohaliku valla toetus on siiani peaaegu olematu. Muidu baseerub muuseumi majanduslik pool piletitulul ja muuseumipoel, mille heale toimimisele on pandud suur rõhk.
Önningeby muuseumi sõprade seltsil on peaaegu 400 liiget ning nende toetus on muuseumile erakordselt oluline. Lisaks rahale, mis laekub liikmemaksust (15 eurot), löövad nad vabatahtlikuna aktiivselt kaasa muuseumi praktilistes tegemistes: valmistavad suveniire, aitavad muuseumi ja territooriumi korrastamisel, kontsertide ja vastuvõttude korraldamisel ja toitlustamisel, organiseerivad rahakogumisi Önningeby koloonia kunstnike teoste ostmiseks oksjonitelt jne. Muuseum on korraldanud oma plaanide elluviimiseks ka mitmeid sponsorprojekte: nimelised graniitpõranda plaadid muuseumi juurdeehituse toetuseks; erakordselt edukalt läks näiteks eurole üleminekuga samaaegselt oma valuuta, „Önningeby dollari” projekt, millega saadi toona suur osa muuseumi kogu sissetulekust. Vahel korraldab muuseum ka oksjoneid ja laatu jne. Suuremaid asju oleme alustanud ka pangalaenuga. Muuseum on saanud ka mitmeid annetusi. Suurim eraannetus, millega finantseeriti 1999. aastal suurem osa muuseumihoone väljaehitamisest, oli kunagise Önnigeby koloonia kunstniku Hanna Rönnbergi sugulase Irina Orre (1918–1997) suurejooneline pärand.
Milline koht on Önningeby muuseumil Ahvenamaa kultuurielus? Kes on teie publik?
Önningeby muuseumi külastab ligikaudu 7000 inimest aastas. Umbes pool neist on turistid ja märkimisväärselt palju inimesi on just väljastpoolt Skandinaavia maid. Önningeby muuseumi on enda jaoks avastanud ka paljud eestlased, ilmselt suuresti tänu näitusele „Ahvenamaa fenomen”, mis oli kõigepealt üleval Tallinnas ning 2006. aasta suvel Önningeby muuseumis. Muuseumi kõrvale püstitati siis ka Jüri Ojaveri monument „Pink” tähistamaks Noor-Eesti kunstnike ja kirjanike Ahvenamaa suvesid XX sajandi alguses.
Tänu saali heale akustikale ning muuseumi erilisele intiimsele meeleolule on Önningeby muuseum kujunenud väga populaarseks kontserdipaigaks, kuhu muusikud meelsasti esinema tulevad. Aastate jooksul on siin esinenud palju tuntud muusikuid. Kõiki kontserte ei korralda muuseum ise, palju tehakse ka koostöös, näiteks Põhjamaade instituudiga, mis vabastab muuseumi kontserdi korraldamisega seotud majanduslikust riskist.
On raske öelda, milline roll on muuseumil Ahvenamaa kultuurielus, kuid fakt on see, et aastatega on muuseum saanud populaarseks ning meie üritusi ja kontserte külastatakse palju. Äsja nimetas Ahvenamaa maakonna kultuuriosakond Önningeby muuseumi Ahvenamaa esimeseks kultuurikeskuseks, mis on ju väga meeldiv ja innustav tunnustus.
Mõni aeg tagasi Mariehamnis ühes ehitusmaterjalide poes muuseumile tarvilikku ostes ei tahtnud kaupluse juht, et me selle eest maksame. Ta leidis, et me pole kunagi sponsoreerimist palunud, aga oleme omaltpoolt nii palju ja head tööd teinud. See oli tõeliselt liigutav ja kannustav ning ütleb ehk midagi ka muuseumi renomee kohta?!
Küsinud Kersti Koll
