Jaan J. Leppik
festivali ?Talveöö unenägu? direktor
Aasta lõpupäevadel, 27. ? 30. detsembrini toimub Tallinna Linnateatri katuse all järjekordne, siis juba kolmas rahvusvaheline teatrifestival ?Talveöö unenägu?. Mis võiks olla seekordsete festivalilavastuste märksõna?
Sedakorda on festivalil osalevad lavastused kenasti ühise nimetuse all ?Ajatu ja ajalik inimene?. Üks või teine külalisteater puudutab rohkem või vähem justnimelt inimlikkuse ning sellega kaasas käivate emotsioonide ning otsingute aspekte. Vahest ongi nii, et järjekorras kolmas festival peab oma teemavalikus olema sissevaatavam, kes teab…
Kuidas kujunes tänavune lavastuste komplekt? Kes tegi valiku, kes mida soovitas?
Lavastuste valik kujunes mitmete hääde inimeste soovitusel, isiklikul kogemusel ning kõikide võimaluste kokkuviimisel. Backa-teatriga on Tallinna Linnateatril juba varasem läbikäimine olnud, seega tuli ?Girlpower? Linnateatri direktori Raivo Põldmaa ning kirjandusala juhataja Ülev Aaloe pakutuna.
Soome KOM-teatri tükki käisime Üleviga Helsingis vaatamas. Valgevene Rahvusteatri ?S.V.? soovitasid meile Boris Tuch ning Eteri Kekelidze. Gesheri teatri Singeri ?Ori? tuli esmalt leiuna Interneti tublil vahendusel ning sai pärast kinnituse samas teatris lavastanud Adolf ?apirolt.
Oled ise tõenäoliselt kõiki lavastusi näinud? Millist lavastust soovitaksid vaatajale, mille peaks ilmtingimata ära nägema?
Festivali direktorina on mul rõõm soovitada kõiki lavastusi ja põhjusega: igaüks räägib omas teatrikeeles ja oma asjast. Niivõrd eripalgeline on iga lavastus. Tekstita plastiline draama T?ehhovi teemadel, heebreakeelne Nobeli preemia klassiku Singeri ?Orja? pompöösne lavastus võimsa muusika ja valgusefektidega, kaasaegse naisõigusluse ehk feminismi silmade läbi nähtud naiste lugu live-muusikaga, meie ümber ja meie keskel toimuv peredraama, kus äärmused on põhjamaiselt kontrastsed ja kohati hirmuäratavad.
Mida saakski jätta vaatamata? Olen ise näinud kõiki lavastusi, mida saalist, mida videost, ja ei saa neid ühegi faktori alusel võrrelda. Kui, siis vahest selle järgi, et kõik lavastused rääkisid minuga.
Festivali jooksul toimuvad ka õpitoad ja seminarid? Kellele need mõeldud on, kas ainult professionaalidele või kõigile huvilistele, ja kes lavastajatest, kriitikutest esinevad?
Kuna festival on Tallinna Linnateatri korraldet, siis olime selgelt seda meelt, et õpitoa võiks teha keegi Linnateatri sõpradest. Lavastaja Adolf ?apiro on selle festivali külaline. Ta näitab avatud õpitunnis, kuidas töötab tudengitega. Soome noor näitekirjanik, lavastaja ja teatriõppejõud Reko Lundan vestleb dramaturg Giovanni Pappottoga Napolist muutuvate väärtushinnangute üle uues dramaturgias. Lavastaja Malin Stenberg aga tutvustab noortele ja noortega teatritegemise võimalusi. Õpikojad on ikka kõikidele. Professionaalid saavad säält oma ja teevad tähelepanekuid, tudengid kõrva taha panemist, teatrihuvilised teatritegemise kogemuse võrra rikkamaks.
Milline on huvi festivali vastu, ehk kuidas edeneb piletimüük?
Mida lähemale aastalõpule, seda rohkem kasvab ka huvi. Piletimüügi üle kurta ei saa, aga hirmu, et pileteid ei jaguks, ka ei ole. Kõige vahvam on siis, kui inimesed tänaval ära tunnevad ning küsivad, kus ja mis toimub. See on festivalidirektori väike, aga sügav rõõm.