lavastaja
Täna, 8. oktoobril esietendub Eesti Draamateatri suures saalis sinu lavastus ?Julia?. Lavastuse pealkiri ja seni välja käidud kaks määratlust ? ?William Shakespeare?i sõnadel? ja ?rokib tões ja vaimus?, panevad küsima: mis teksti või looga tegu? Kas mängite Shakespeare?i või on tegu töötluse, improvisatsiooniga vms?
Mul on sageli kahju, et ilusamad, erksamad ja valusamad hetked lavastuse tegemisel jäävad proovisaali. Lavale jõuab kinnistatud, viimistletud ja seetõttu paraku ka igavam variant. Mõte näidata nn proovisaali olukorda pole uus, aga erutab mind ikkagi. Samuti nagu proovi tegemine iseenesest ei ole miski, mida peaks pimesi väärtustama, huvitavaks muutub proov siis, kui materjal mida proovitakse, nakatab ja kui näitlejad on lahtised ja andekad. Nagu praegu.
Meie ülesanne, fikseerida esmakordsus, kuulub küll parun von Münchhauseni repertuaari, aga me teeme seda siiski.
Kas lavastuse pealkiri ?Julia? viitab sellele, et keskendute vaid Julia loole, vaatate Shakespeare?i tragöödiat tema vaatepunktist?
Pealkiri viitab Julia loole keskendumisele, nii see ka on, ent lugu ei leia niivõrd aset kauges Veronas, kui mustadel lavalaudadel, kuhu punt näitlejaid on kogunenud, et koos mängida. Keskendume küll Juliale, kuid lavastuses on veel kaks Romeot ja instseneerija-lavastajana on mul eriti hea meel, et Shakespeare?i järgi kõrvaltegelaste Tybalti ja Parise lood saavad aja ja võimaluse areneda.
Tsiteerides lavastust: ?Üks asi huvitab mind: kui see mees, see Romeo, suudleb seda tüdrukut, seda Juliat, väites, et tema ongi Romeo ja see tüdruk ongi Julia, siis keda ta tegelikult suudleb??
?Julias? teevad kaasa ka muusikud ? miks ja mislaadi muusikat kuulda saab?
Miks muusika? Selleks, et vahepeal ära käia ja et lõbusam oleks. Elusa muusika kasutamine teeb lavastaja töö märgatavalt raskemaks. Kui tegu on valmis muusikaliga, siis ainult tehniliselt, praegusel juhul ka sisuliselt. Aga alati on parem töötada, kui endal ninast veri väljas.
Muusika stiili nimetatakse vist ska-reggae-latino-pungiks, kusjuures punk ei märgi siinkohal halvasti mängimist.
Millised on su järgmised plaanid, ehk siis millal on oodata järgmist lavastust, mis see saab olema ja kus valmib?
Järgmne töö on Alfred Jarry ?Kuningas Ubu?, veebruar 2005, Vanalinnastuudios. ?Kuningas Ubus? astuvad lavale erineva suurusega tegelased. Need mõtted, mille proloogiks oli nelja aasta tagune ?Verevennad?, on nüüd jõudsalt edasi arenenud. Visuaalselt, mänguliselt ja ruumiliselt peaks see lavastus tulema päris huvitav. Sisuliselt ? näitemäng ahnusest ja argusest on vahest liigagi tänapäevane.
