Hiiumaa festivalil ?Kuri proge? astusin üles ansambliga Contus Firmus, mis on tegutsenud aastast 2001 ja mis koosneb peamiselt endistest muusikaakadeemia üliõpilastest, meie muusika stiilinimetus võiks olla pesuehtne progerock. Ega siin Eestis ei teagi, et keegi teine sellist stiili niimoodi teeks. Bändi idee sai alguse sellest, et tahtsime teha head muusikat, eeskujuks 1970. aastate progerocki ansamblid Emerson, Lake & Palmer, Yes ja Genesis. Küllap on see ka meie muusikast kuulda.

Meie ansamblis on kuus pillimeest: kaks klahvi, kitarr, bass ja trumm, kusjuures klahvidel mängime mina ja Ülo Krigul. Ja meie teeme ka lood sellele ansamblile. Hiiumaal mängisime tunniajalise kontserdi, need lood on meie kavas olnud juba kolm aastat, ent kogu aeg oleme juurde ka midagi uut kleepinud.

Millised on ansambli plaadistamisväljavaated?

Materjal on meil stuudios peaaegu valmis, mõni lugu vajab veel viimistlemist, aga Eestis on sellist asja vist suhteliselt lootusetu välja anda. Omast taskust seda raha ei suuda nagu kokku kraapida ja nüüd hakkame hoopis vaikselt Prantsusmaa poole vaatama, kuna seal on niisugune kompanii nagu Musea, kes olevat meist väga huvitatud.

Mida pead Taani Århusi Kuningliku Muusikaakadeemia õpetuses endale kõige olulisemaks?

Väga professionaalset õpetust ja häid õpetajaid. Seal on nagu rohkem võimalusi realiseerida ennast igatpidi, kuna seal käib väga palju välisõppejõudusid õpetamas, nii bigbändi kui klassika osas. Eestiga võrreldes liigub seal erinevat muusikarahvast küllaltki palju.

Tean sind kui klahvpillimängijat, Århusis õpid sa aga trombooni. On sul seal võimalus ka nende kahe pilli mängu ühendada?

Taanis olen rohkem tromboonimängija, Eestis on hea aeg maha võtta ning tegeleda bändi ja lugudega. Kuna põhiosa ajast veedan Taanis, siis paar nädalat enne meie ansambli kontserti saame kokku ja teeme proove. Siiamaani pole tromboonimäng ja klahvpillid teineteist veel segama hakanud, praegu on need kaks liini paralleelselt väga hästi koos jooksnud, need täiendavad teineteist.

Kui võrdled progerocki võimalusi Taanis ja Eestis, mida ütled nii ühe kui teise riigi puhul?

Taani progerocki kohta on raske midagi öelda, kuid ansamblivärk on seal küllaltki au sees, seda tehakse seal väga heal tasemel. Taanis on ka võimalus seda kõrgkoolis õppida, nüüd on midagi ka Eestis käima hakanud, ent veel küllaltki lapsekingades. Aga ka publiku maitse tundub seal parem olevat ? Eesti on lihtsalt nii väike, et see protsent, kes progerocki kuulab, on nii Taanis kui Eestis ehk sama, kuid Taanis torkab see suurema rahvastiku tõttu mõnevõrra paremini silma.

Kui võrdled Taani ja Eesti muusikakeskkonda ja kontserdielu, mis torkab silma?

Kohati on Eestisse nagu naljakas tulla, kuna siin on inimeste eelistused üsna omapärase ?kiiksuga? ? Eestis üritab igaüks end muusikas promoda, kleepides endale külge kõikvõimalikke silte ? ja siis rahvas muidugi usub seda. Niisugust asja on kõrvalt veidi naljakas vaadata. Klassikalise muusika kontsertide külastatavus tundub Taanis siiski suurem olevat.