Teistmoodi ?Berlinale?

4 minutit

10. ? 20. II toimuval 55. Berliini rahvusvahelisel filmifestivalil konkureerib Kuld- ja Hõbekarudele 21 filmi, mis on tavapärane hulk. Üllatab ent 16 täispika mängufilmi maailma esilinastus võistlusekraanil. Ja koguni viis re?issööri teeb sealjuures debüüdi!

Niisiis jalutleb seekord Marlene Dietrichi platsi punasel vaibal festivalipaleesse ka ennenägemata kogus vähetuntud näitlejaid, lavastajaid ja operaatoreid, kellest kriitikud ei oskagi ette kuigipalju arvata, kuid kelle hulgast kerkib 10 päeva pärast defileed kuulsusi ja karude võitjaid. Esialgu pole eriti loota, et fännide hordid neid ummisjalu vaatama tormavad. Mainstream?i filmisõbrad võivadki olla veidi peata, sest võistlusekraanile ei tule mitte ühtegi Oscarile nomineeritud linateost. See tekitab küsimuse, miks ometi nii?

 

Direktor otsib festivalile oma nägu

 

On põhjust arvata, et kolmandat aastat oma meeskonnaga ?Berlinalet? kokku seadnud festivalidirektor Dieter Kosslick on jätkanud püüdlust omanäolisema programmi suunas. Teiselt poolt on ka võimalik Hollywoodi suurte stuudiote huvipuudus ?Berlinalel? esindatuse vastu. Vahest toimib ka uhkus ja tõrjutus, sest Kosslick on ?unelmate vabriku? vastu meelsust avaldanud. Oma rolli võib mängida USA ja Euroopa Liidu suhete jaheduse siire kultuurisfääri.

Ometi oli ?kliima? alles äsja teistsugune: 2003. aastal avati Berliini filmifestival Hollywoodi löökfilmiga ?Chicago? ja mullu epopöaga ?Külmale mäele?.

 

Ahvi ja inimese vahe

 

Kuid tänavu saab ?Berlinale? kohe avamisega euroopa aktsendi: esilinastub Inglise-Prantsuse koostöös sündinud võistlusfilm ?Man to Man? (?Mees mehe kõrvale?). Ehk on see hea leid ja suurepärane film? Lavastaja Régis Wargineri XIX sajandisse viivas seikluslikus pildieeposes otsib antropoloogide ekspeditsioon Aafrikast tõestusmaterjali moodsa evolutsiooniteooria tarvis, seostuvaid lülisid ahvi ja inimese vahel. Avafilmile kohast mõõdet lubavad peategelasi kehastavad briti staarid Kristin Scott Thomas ja Joseph Fiennes, kes on Berliini publikut ja Ameerika Filmiakadeemiat ennegi paelunud (?Inglise patsient?, 1997).

Muidugi ei jää Berliini võistlusekraan ka seekord ilma Ameerika filmita. USA kinokunst õilmitseb ka väljaspool suurtootmist. 21 hulgas on neid rinda pistmas koguni neli: seni videoklippe teinud Mike Mills saab võimaluse debüteerida mängufilmiga ?Thumbsucker?, mis on ühe narkonooruki dramaatiline lugu; Raoul Pecksi ?Igal aastal aprillis? avab Rwanda kümne aasta taguse kodusõja koledust; Paul Weitzi ?Juhtimispeensused? viib karjääri ja konkurentsi võitlevasse äriilma; Wes Andersoni filmi ?Veealune elu? reklaamitakse ekstsentrilise veealuse komöödiana. Väljaspool võistlust linastuvad Andy Tennati komöödia ?Hitch? ja festivali lõpetama valitud Ameerika-Saksamaa ?Kinsey? Bill Condoni lavastuses, mis kujutab seksuaalsuse uurija Alfred Charles Kinsey mõju ameerika moraalile 1950. aastatel.

 

Üleilmne filmiriikide põimumine

 

Euroopa avatud piirid paistavad üha rohkem soosivat koostööfilmide sündi. Sama ilmneb muus maailmas. Tootjad otsivad piiriülest kapitali, loojad samaviisi investeerijaid. Saksamaa kolmest võistlusfilmist on kaks tehtud koostöös. Saksa-Prantsuse ühistöö on Christian Petzoldi ?Kummitus?, lugu prantslannast, kelle laps Berliinis rööviti ja alles aastaid hiljem leitakse. Saksa-Hispaania koostöö vili on Hannes Stöhri ?Ühel päeval Euroopas?, mis jälgib koomilisi afääre ühe meeskonna võistlusreisi ajal. Ainult Marc Rothemundi ?Sophie Scholl ? viimased päevad? vastupanuliikumises osalenud Sophie Scholli hukkamisest on ?puhas? Saksamaa film. Araabia päritolu re?issööri Hany Abu-Assadi kahte enesetaputerroristi kujutav ?Tänapäeva paradiis? valmis Hollandi, Saksamaa ja Prantsusmaa koostöös.

Venemaa re?issöör Aleksandr Sokurov jätkab võimupsühholoogia analüüsi triloogia kolmanda osaga ?Päike? (Venemaa-Itaalia-Prantsusmaa), mille keskmes on Jaapani keiser Hirohito.

Prantsusmaa kolmest filmist tõotab rohkem huvi äratada Robert Guédiguiani ?Jalutajad Marsi väljakul?, mis avab endise presidendi Françoise Mitterrandi isiklikke seisukohti ja eraelulist poolt. Oodatud on ka André Téchiné armudraama ?Muutunud ajad?, kus mängivad Catherine Deneuve ja Gérard Depardieu.

Taiwani re?issöör Tsai Ming-Liang oli 1997. aasta ?Berlinalel? menukas filmiga ?Jõgi?, nüüd käsitleb ta võõrandumise ja isolatsiooni teemat ?Isemeelses sallimatuses?, mis on Taiwani-Hiina-Prantsusmaa ühistoode.

 

Debüüte idast ja läänest

 

Hiinat esindab re?issöör Gu Changwei ?Paabulind?. Itaaliast pääseb võistlema Stefano Mordini debüüt ?Provintslik väikelinn?, kus noor perekond satub vastuollu kohalike kommetega. Ka Taani dokumentalisti Jacob Thueseni ?Süüdlane? on re?issööri mängufilmidebüüt, mille sisuks dramaatiline perekonnapööre, mille põhjustab tütar. Jaapan annab samuraidraama ?The Hidden Blade?, re?issöör Yoji Yamada, kelle eelmine film ?Samurai hämaruses? oli mullu menukas.

Täiendavat ülevaadet möödunud filmiaastast pakuvad ?Berlinale? tavapärased kõrvalprogrammid: ?Panoramal? linastub 34 mängufilmi ja 18 dokumentaali; noortele keskenduv ?Forum? näitab 24 maailma esilinastust (neist 16 debüüti). Melu lisab filmiturg, kus 165 firmat ja koondesindust reklaamivad oma stuudiote toodangut. Jätkuvalt koondab, koolitab ja tutvustab noori filmitegijaid ?Talent Campus?, mis kantud missioonitundest ja usust filmikunsti tulevikku.

?Berlinale? võistlusfilmide ?üriid juhib seekord saksa päritolu Hollywoodi re?issöör Roland Emmerich. Seitsmeliikmelisse seltskonda kuulub ka Leedu näitlejanna Ingeborga Dapkunaitė.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp