Elanike kaasamine linnaruumi arendamise otsustesse on aktuaalne juba pikemat aega ning tõotab edaspidi aina tähtsust koguda. Euroopa Liidu rohepoliitika eduka teostamise võti on ka elanike käes, kes oma soovide, tegude ja käitumisega kujundavad linnu rohelisemaks ja jätkusuutlikumaks.
Ruumiplaneerimise otsuste tegemisel on elanike seisukohtadega arvestamine suure väärtusega, sest kes teaks veel paremini, millised kohad kodukandis defineerivad kohalikku identiteeti, kuidas parandada linnaruumi kasutusmugavust ning millised on elanike vajadused ja soovid. Arhitektidel, linnaametnikel ja -planeerijatel ei ole sama vahetut kogemust, isegi kui nad on piirkonna kohta teinud põhjalikke analüüse. Kahjuks on koosloome töötoad sageli pakkunud pettumusi nii osalejatele kui ka läbiviijatele. Kommunikatsiooniprobleemide tõttu ei pruugi koosloome töötubades kokkulepitu jõuda linnaplaneerimise otsustesse. Elanike ideed ei sisalda erialaterminoloogiat, mida ongi neilt alusetu oodata. Kuid ruumiloojatel on raske leida ka õiget tõlgendust omadussõnadele nagu „ilus“ või „mugav“ ja tunnetele nagu „turvaline“ ja „kuulumistunne“. Eksperdid tõlgendavad neid paljuski oma väärtussüsteemide, eelistuste ja teadmiste põhjal.
Mängu toetab tehisaru
Millised abivahendid aitaksid elanikel väljendada oma soove nii, et ruumieksperdid neist aru saaksid, ja ka vastupidi? Ühise keele leidmiseks on linnaruumi visualiseerimise töötubadele pakutud soovide kirjeldamist, kuid mõttevahetuse käigus kiiresti sadakonna visiooni loomine võib ka parimale kunstnikule osutuda aeganõudvaks ja väsitavaks. See kunstnik peaks olema kursis parimate end tõestanud linnaruumi kujundamise võtetega. Selliseid eksperte ei ole paraku palju ja nende teenus ei pruugi olla kättesaadav ega taskukohane.
Jõuame paljutõotava mõtteni kasutada siin tehisaru kui väsimatut abimeest. Paljud on tuttavad tehisaru, nt ChatGPT, loodud tekstidega või kirjelduste ja lühifraaside põhjal pilte loova programmiga Midjourney. Kuid ka linnaplaneerimise jaoks on programme, kus tehisaru loob visioone paremast tänavaruumist üksnes kirjelduste põhjal. Üks selline on UrbanistAI, kahe linnauurijaid ühendava agentuuri, Toretei ja SPIN Uniti arendatud interaktiivse tehisintellekti põhine tööriist, mis on loodudki linna kujundamise demokratiseerimiseks.
UrbanistAI pakub töötubadele metoodikat ja tehisarupõhiseid linnaplaneerimise visuaaltööriistu, mis võimaldavad elanikel, arhitektidel, linnaplaneerijatel, arendajatel ja kohaliku omavalitsuse esindajatel luua ja analüüsida uut visuaalset ruumi. UrbanistAI-l on tehisarupõhine tehnoloogia linnaruumi kujundamise stsenaariumideks, kasutades selleks fotosid arutelu all olevast linnaruumist ning osalejate pakutud sõnalist kirjeldust, missugusena kindlat linnaruumi piirkonda näha soovitakse.
Katsetused Kalamaja muuseumis
Septembri lõpus toimus 2023. aasta disainiöö satelliitprogrammi raames töötuba „Tänavadisain tehisintellektiga“, kus osalejatel oli võimalus katsetada UrbanistAI sobivust linnaruumiteemalise koosloomeprotsessi abivahendina. Näidisalaks, mille peal osalejad said visiooniloomet harjutada, oli valitud Niine tänav – lühike tänavajupp, mis ühendab värskelt valminud Vana-Kalamaja tänavat ehk n-ö Kalamaja uut peatänavat Põhja puiesteega. Tegemist on Kalamaja ning vanalinna ja kesklinna tähtsa ühenduslüliga. Töötoa asukohaks sai valitud Kalamaja muuseum Kotzebue tänavas, kus samal ajal toimusid ettevalmistused Brasiilia toitude töötoaks, ning kuna muuseum oli külastajatele avatud, astusid sealt läbi ka juhuslikud inimesed, kes said kohapeal UrbanistAI kasutamist vaadata ja toimuva kohta küsida. Kahtlemata andis muuseumi kodune elevil õhkkond palju juurde töötoas tekkinud heale koostööle.
Osavõtjad töötasid kolmes rühmas ligi kolm tundi. Selle aja jooksul loodi üle tuhande pildi, kuid tegemist oli rohkem tööprotsessi jäädvustamisega. Iga mõte leidis väljundi pildis ning seejärel said osalejad ühist visiooni edasi arendada.
Selleks et saada ülevaade osalejate ootustest loodavale linnaruumile, paluti kõigil kirja panna märksõnad, millega nad kirjeldaksid Kalamaja tänavat, s.t milline võiks nende meelest olla üks õige Kalamaja tänav. Iga osaleja tõi töötuppa kaasa oma soovid, vaatenurgad, teadmised ja kogemused. Rühmatöö käigus hakati otsima Kalamaja tänavatele ühist visiooni ja seejärel liiguti edasi konkreetsele tänavale.
Kolmes töörühmas loodi suur hulk pilte, mille hulgast osalejad valisid välja nende meelest kõige paremini õnnestunud. Töötoas selgus kohe, et UrbanistAI loodud esimeste visioonide põhjal töö pigem algas kui lõppes. Iga visiooni puhul hakati koos vaatama, mis on pildil valesti ja püüti ühiselt leida märksõnu, millega suunata tehisaru välja pakkuma õigemat pilti või lahendust, kuni jõuti järeldusele, et see on juba päris hea või selles pildis midagi väärtuslikku siiski on. Näiteks unistasid ja arutasid töötoas osalejad palju linnaaianduse teemal. Tehisaru lahendused olid alguses kõik sellised, mis oleksid vajanud iga päev andunud aiandusfännide panust. Kuid rühmas otsiti haljastusvõimalusi, mis ei nõua pidevat hoolt. Metsik hoolduseta rohelus vastas lõpuks kõige paremini ühisele visioonile.
Ühes rühmas algatati arutelu Niine tänava enda identiteedi üle. Kas on tegemist olulise paigaga või lihtsalt ühe teega? Lõpuks jõuti ühisele järeldusele, et Niine tänav on midagi koha ja tänava vahepealset. See ei ole selline koht, kus soovitakse meelsasti peatuda ja aega veeta. Kuid näidisalana kasutatud tänaval on potentsiaali kunagi selliseks kohaks saada. Töötoas osalejad leidsid, et Niine tänaval tuleb anda jalakäijatele rohkelt ruumi ja tänavaruum liiklejate vahel turvalisemalt ümber korraldada, lisada haljastust.
Sobivat lahendust, kuidas Niine tänav võiks välja näha, nende kolme tunni jooksul ei leitud. Osalejatele tegi tuska, et õige lahenduseni ei õnnestunud ühe töötoaga jõuda, küll aga joonistusid välja põhiideed, mida osalejad tänavaruumilt ootavad.
Töötoa tulemused
Osalejate tagasisidest aimus üllatust, kui hästi rühmatöö oli toiminud. Osalejad tõid välja, et piltide kasutamine oma mõtete selgitamisel on palju lihtsam kui sõnadega selgitamine. Üllatas, et ühine visioon tekkis hoolimata sellest, et kohtuti esimest korda. Arutelu linnaruumi üle sai hoogu nii headest kui ka absurdsetest näidetest. Absurdsed näited tõid kaasa naerupahvakaid, hoidsid meeleolu ülal ning soodustasid koostööd n-ö ühise vastase ehk tehisaru vastu.
Seega saadi tulemuseks kinnitus, et tehisarupõhine tööriist võib sõltuvalt kasutusviisist inimesi kokku tuua ja panna nad ühiselt visioone looma. Ühised visioonid näitavad teed paremale ruumile.
Töötoa tulemusi kokkuvõtval arutelul toodi välja, et nii osalenud linlaste kui ka arhitektide meelest toimis koosloomeprotsess sujuvalt ja koostöö läks hästi. UrbanistAI puhul tõdeti, et algset soovi, olgu see „rohelus“, „hubasus“ või „kogukonnatunne“, saab edasi arendada ja lisada loodavale tänavaruumile teisi kirjeldavaid märksõnu ja funktsioone. Siiski selgus ka, et tehisarupõhine tööriist ei sobi väga hästi, kui soovitakse keskenduda detailidele, näiteks kui oli alustatud tänavasillutisest ja selle peale teiste detailide lisamisest. Keskenduda tuleb üldideedele, ja tänavaruumi tunnetamisele, mitte sellele, kuidas tänavapostid õigesse kohta panna.
Tehisarupõhistesse ruumiloome tööriistadesse tasub suhtuda liigse ratsionaalsuseta, tegemist on tööriistaga, mis pakub üllatavaid ja ka absurdseid lahendusi, andes teise vaatenurga. Seega tuleb analüüsida ka esialgu sobimatuna näivaid mõtteid ning mõelda, miks sellised elemendid ja lahendused meeldivad. Nii leitakse lahendus, mis absurdsetest mõtetest parima välja pigistab. Näiteks kui tehisaru pakub koske, siis võib selle asemel teha voolava veega installatsiooni; kui pakutakse antiikskulptuuridega linnaruumi, võib luua vabaõhugalerii skulptuuritudengite töödest.
Ühiselt järeldati, et töötoas järele proovitu sobib hästi arutelu algatamiseks ja suurte mõtete illustreerimiseks. UrbanistAI kasutamine liitis paremini ühise visiooni otsijaid. Leiti, et tehisaru stsenaariumide ebarealistlikud elemendid on isegi head, kuna tuletavad meelde, et tegemist ei ole kohe rakendatavate lahendustega. UrbanistAI on esmajoones koosloome tööriist, mis laseb mõtetel selgineda, tõstatab küsimusi, mida muidu ei oleks osatud esitadagi, ning jõuda ideedeni, milleni jõudmiseks pidi kõigepealt ära katsetama kõik ebasobiliku.
Kõlama jäi soovitus katsetada sellist tööriista ka korteriühistu koosolekul, kus püütakse leida üksmeelt näiteks õueala kujundamiseks või hoone renoveerimiseks, kuna UrbanistAi toetab ühise visiooni loomist. Erialaspetsialistid tõlgendavad visioone kas või lähteülesandena, kasutades neid hanke koostamisel või arhitektuurivõistluse sisendina.