Hirmul pole mitte ainult suured silmad, vaid ka kurdid kõrvad ehk inimeste taju ja tegelikkus lähevad harva kokku. Ette ülereageerimine iseloomustab ka hirmuga põgenike kvooti ootavat Eestit, seega korrakem faktid üle. Poliitikud – nii kvoote pooldavad kui neile vastu seisvad – seda mingil põhjusel ei tee, rõhudes vaid emotsioonidele.

Eurostati andmeil esitati Eestile eelmisel aastal 155 asüülitaotlust, mis on ELi liikmesriikidest väikseim näitaja. Meie positsioon tõuseb edetabelis mõnevõrra, kui arvestada asüülitaotluste hulka miljoni elaniku kohta: Eestis on see 118, meist tahapoole jääb viis riiki ja tabelit juhib Rootsi (8365 taotlust miljoni elaniku kohta).

Eelnevast tasub teha kaks kainet järeldust. Esiteks on Eesti võrdlemine Rootsiga puhas demagoogia, sest mahud on niivõrd erinevad. Teiseks on Eestile ennustatav kvoot umbes 350 põgenikku aastas, mis küll senisest kaks korda suurem, kuid ei tõsta põgenike osakaalu ka 30 aastaga protsendini elanikkonnast.