Paides alustas 1. augustil tööd kutseline Paide teater, mille kuueliikmelise trupi moodustavad teatrijuht Harri Ausmaa ning kevadel MTA lavakunstikooli XXVIII lennu lõpetanud lavastaja Jan Teevet ja näitlejad Ursel Tilk, Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping ja Joosep Uus.

 

Miks on Paidesse tarvis püsitrupiga kutselist teatrit?

Alustada tuleb tõsiasjast, et see on Paide linnavõimu algatatud teater, nende initsiatiiv. Ilmselt on sellel ettevõtmisel mingid kindlad sotsiaalsed eesmärgid. Kui väikelinnas otsustatakse luua teater, siis ikka selleks, et elavdada sealset elu. Püstitatud kunstiliste eesmärkide eeltingimus on need kuus noort inimest, kes moodustavad Paide teatri trupi. Tahame näidata, et ka väikese linna teatris on võimalik teha suuri asju ja hoida kõrget kunstilist taset.

 

Kes rahastab Paide teatri tegevust?

Põhiline rahastaja on Paide linnavõim, kelle kanda on teatri kuue töötaja palgaraha. Teine tugi, mis ei ole küll otseselt rahaline, kuid annab teatrile suure tegutsemisvabaduse, on Paide muusika- ja teatrimaja. Paide teater on selle üks osa ja seetõttu ei pea me maksma renti, et teha proove ja anda saalis etendusi. Ülejäänud raha, mis on vajalik lavastuste väljatoomiseks, tuleb teatril endal leida mitmesugustest fondidest jm.

 

Millised on Paide teatri kunstilised eesmärgid?

Nüüdseks oleme olnud teatrina pidevalt töös pisut üle kuu. Töögraafik on olnud hullumeelselt tihe, oleme otsinud töömeetodit, kuidas panna väike trupp, mis pakub mõnusat paindlikkust, kõige paremini koos toimima. Edaspidi tuleb selle töömeetodiga ühildada ka teiste teatrite ja vabakutselisi näitlejaid-lavastajaid, sest ainult kuuekesi ei saa me kogu aeg kindlasti hakkama. Üks kunstilisi eesmärke on seega võtta teater pulkadeks lahti ning hakata seda siis uuesti kokku panema. Lavakunstikooli äsjastele lõpetanutele peaks see olema tuttav tunne, sest eks koolis tehti nendega paljuski sedasama. Paide teatri trupile pole pandud mingeid väliseid kohustusi, vaid antud vabad käed katsetada. Tuleb teha midagi uut, sest muidu oleksime lihtsalt veel üks teater.

Proovimine ja katsetamine on meile tegijatena kahtlemata huvitav, ent seejuures ei saa Paide teater olla kinnine laboratoorium, mille tegemistest vaatajad aru ei saa. Tuleb arvestada, et tegutseme väikelinnas, kus pole kutselist teatrit seni olnud.

 

Publiku poolest jääb Paide linn oma pisut rohkem kui 8000 elanikuga pidevalt etendusi andvale teatrile ilmselt väikeseks. Haldusreformi käigus liitusid linnaga küll Paide vald ja Roosna-Alliku vald, kuid palju rahvast juurde ei tulnud. Kust ja kui kaugelt loodate vaatajaid veel kohale meelitada?

Paide linnapea ütles liitumise aegu toredasti, et inimesi eriti juurde ei tulnud, küll aga lehmi ja karjamaid. Paides on kõige rohkem vahest 500 inimest, kes käivad pidevalt teatris. Loomulikult rõhume vähemalt alguses sellele grupile, proovime need 500 inimest kätte saada. Peale selle on Paides küllap ka inimesi, kes muidu teatrisse ei tuleks, kuid loodame ärata neis huvi noorte hullude näitlejate vastu, kes hakkavad linnas pidevalt midagi korraldama. Teater ei ole üksnes kohtumine publikuga õhtul kell 19, kui laval algab etendus – neid aegu, kohti ja viise saab olla palju rohkem.

Järvamaal elab kokku 30 000 inimest. Meie teatri esimene ülesanne on võtta maksimum Paide elanikkonnast ja Järvamaalt. Usun, et mujalgi Eestis on teatrihuvilisi, kes tulevad aeg-ajalt meie tegemisi vaatama. Asub ju Paide Eestimaa südames, tunni ja veerandiga jõuab õige mitmest linnast kohale. Vähemalt alguses, esimeste ettevõtmiste puhul piisab, kui kokku mõni tuhat inimest tuleb meie lavastusi vaatama. Publikuni jõudmine võtab aega.

Paide muusika- ja teatrimajas ollakse harjutud teatris käima: teiste teatrite külalisetendused on viimasel ajal kogunud aastas üle kaheksa tuhande külastuse. Tõsi, 90% külalisetendustest on olnud komöödiad, mängitakse enamasti lavastusi, mis mahuvad bussi ja on menukad. Seega pole Järvamaa publik saanud eriti valida, mida vaatama minna.

 

Kui suurt väljaspool Paidet antavate külalisetenduste osakaalu plaanite?

Kindlasti hakkab Paide teater käima ka ringreisidel, ent esimesel hooajal keskendume Paidele ja Järvamaale, siinsetele elanikele. Ilmselt ei too me ühtegi lavastust välja selge eesmärgiga mahutada selle dekoratsioonid veoautole, et saaksime kõik kultuurimajad või vähemasti teatrilavad sellega läbi sõita. Lavastusi luues lähtume ikka sellest, et teema huvitaks meid ja loodetavasti ka publikut, ning kui prooviprotsessi käigus selgub, et selle lavastusega saab sõita ringreisilegi, siis seda ka teeme.

Üks külalislavastus – selles mõttes, et mängime seda väljaspool oma maja – on alanud hooajal siiski kavas. Järgmisel suvel etendub Vargamäel lavastus „Eesti jumalad“, millel on mõistagi tugev seos Tammsaarega. Tema narratiivide, tekstide ja tegelaste kaudu käsitleme seda, kes on eestlane ja kes on eestlase jumalad.

 

Missuguseks kujuneb esimese hooaja repertuaar?

Jõuludeni on paigas, et mängime nelja lavastust. 13. septembril esietendub Kirill Havanski sooloprojekt „Koletis“. Otsustasime, et on kasulik nii näitlejatele kui ka Paide teatrile, kui iga trupi liige saab teha ühe sooloprojekti. See ei pea olema lavastus, vaid võib olla ka näitus, kontsert või midagi muud. „Koletist“ mängitakse Paide muusika- ja teatrimaja suure saali all pöördlava ruumis, mis sobib õuduslavastusele oivaliselt. Selles lavastuses räägib Havanski eelkõige oma hirmudest, aga need kõik on sellised, millega saab samastuda ka vaataja.

Oktoobris mängime kahel korral Jan Teeveti märtsis, veel lavakunstikooli õpingute aegu esietendunud lavastust „Richard³“, mis on leidnud publiku seas sooja vastuvõtu. Rõõmustatakse, et ometi mängitakse ka Paides Shakespeare’i.

Novembris jõuab lavale Paide teatri avalavastus „Kaitseala“, kus uurime, mis paneb inimesi kokku tulema, seda olukorras, kui kliima soojeneb, inimsuhted aga seevastu jahenevad. Detsembris tuleb välja noortele mõeldud jõululavastus.