Seoses Lasnamäe Mustakivi tee pikendusega otsustas linn enne projekteerimistingimuste väljastamist tellida uued uuringud ja keskkonnamõjude hindamise. Pirita linnaosa vanema Tõnis Liinati sõnul kaalutakse alles pärast uuringutulemustega tutvumist Mustakivi tee pikenduse rajamise võimalikkust ning vajaduse korral parandatakse ja täiendatakse projekteerimistingimuste eelnõu. Linnavalitsuse esindajad kinnitavad sealjuures, et Mustakivi tee pikenduse osas ilmselt siiski ümber ei mõelda ja teise kohta teed kavandama ei hakata.
Niisiis ei mõjuta tellitavad uuringud juba tehtud plaane nii põhjalikult nagu lubatud. Pigem tundub, et uuring tellitakse nende linlaste rahustamiseks, kes häälekalt pikenduse vastu on astunud. Tallinna 2020–2023 aasta eelarvestrateegias on Mustakivi tee pikendus juba ammu kirjas, selle tegemisse investeeritakse aastatel 2020, 2022 ja 2023. Järgmise aasta eelarves on Mustakivi tee pikenduse ettevalmistustöödeks kavandatud üle poole miljoni euro. Asi tundub olevat otsustatud ja igasugused lisauuringud juba sihtmärgi poole teel oleva karavani suunda suure tõenäosusega mõjutada ei suuda.
See juhtum kirjeldab täpselt laialdaselt levinud suundumust. Siit tuleb otse välja, milleks kõikvõimalikke audititeid, uuringud ja mõjude hindamisi vaja on – juba kokku lepitud tegevusplaani kinnitamiseks. Uuringud tuleb teha ikka enne millegi otsustamist, et välja selgitada, kas tegevusplaan on mõistlik ja otstarbekas ning kuidas kavandatav teostada. Selle asemel aga on igasugused uuringud justkui teaduspesu.
Laialdaselt on levinud mõiste rohepesu. See tähendab tarbija teadlikku eksitamist, kui mõnd tegevust või toodet püütakse näidata keskkonnasõbralikuna, hoolimata selle suurest ökoloogilisest jalajäljest. Filosoof Margus Ott on kasutanud mõistet teaduspesu ja rääkinud uuringutest, mille ainus eesmärk on kallutada ühiskond mõtlema uuringu tellijale sobivas suunas. Omavalitsuse plaanide kinnitamiseks tellitud uuringud ja auditid just selline teaduspesu ongi.
Kui juba auditis on kirjas, et hoonet kasutada ei kõlba, et laiem tee lahendab autostumise probleemid, et peatänava projektis ettenähtu takistab ühissõidukite liikumist, siis küllap see peab tõsi olema. Kõik auditid ja uuringud, mis olid tehtud enne seda üht, otsustajate seisukohti kinnitavat uuringut, on lähtunud vääratest andmetest, nende lähtekoht on arusaamatu või siis ei ole tegijad pädevad. Kui uuringuid piisavalt palju tellida, siis küllap õnnestub saada ka selline, mille tulemused tellija veendumust kinnitavad. Sellisele uuringule toetudes on hea avalikkuse ees oma otsuseid põhjendada. Enamasti ju uuringu sisusse süveneda ei jõuta. Kui jõutaks, siis ehk paistaks uuringutegemise lohakus ja kohatine ebapädevus kohe välja. Ilmsiks võib tulla ka see, et on võimendatud ja meediasse paisatud ainult paar tellijale sobivat järeldust, ebasobivad järeldused on kõrvale heidetud ja vaikitakse maha.
Milleks meile sellised auditid ja uuringud? Nii madaldatakse siiralt kaasa rääkida ja osaleda soovivad intelligentsed kodanikud rumalateks alamateks. Küsima peab ka: kui eetiline on selliste uuringute tellimine maksumaksja raha eest? Annavad need ju lõpuks otsustajatele julguse ja õiguse teha just sellelesamale maksumaksjale kahjulikke otsuseid ja tegutseda kodanike soovidele risti vastu.