Tahe Stuart Kauffmani vastandada teadusega tundub pigem kaval populariseeriv stiil kui range seisukoht: ka tema ise on ju selgelt teadust tegev teadlane. Kuid miks selline turundusnipp reaalteadlaste seas vahel nii vastukarva on?
Näib, et antiteaduse all peeti silmas humanitaarteadust, vastandades selle reaalteaduslikule lähenemisele. See humanitaarne/postmodernistlik/holistlik lähenemine ütleb, et kui oleme mõistnud, et osa süsteeme on kaootilised ja terviklikud (näiteks DNAst tekkiv inimene), siis üksikute detailide uurimine võib soovitud tulemuse saavutamisele alati mitte kaasa aidata ning seda reaalteadlased kindlasti ka mõistavad. Kuid süsteemi suures plaanis kirjeldada on väga keeruline ning sealt tekibki õigustatud ohutunne: reaalteadlane ei taha, et kirjeldamisel mindaks liiga üldsõnaliseks, mille tagajärjel väheneks teooriate ennustatavuse jõud, ümberlükatavus, üheselt mõistetavus ja palju muud – kõik, mis on loodus- ja täppisteadusele eriti tähtis.
Väide, et newtonlik süsteem asjade kirjeldamiseks ei aita mõnel juhul kõige paremini olukorda kirjeldada, ei tee Kauffmani või teisi suurema pildi vaatlejaid kohe teaduse vastaseks. Näiteks matemaatikud on juba peaaegu pool sajandit tagasi mõistnud, et osa süsteeme on väga keerulised: kui ka ülitäpselt teada nende toimimisreegleid ja algtingimusi, ei ole võimalik süsteemi käitumist ennustada. Isegi täppisteaduste kuninga matemaatika jaoks ei ole selliste mitteennustatavate süsteemide uurimine võimatu – probleeme rünnatakse teiste nurkade alt ning selle tulemusena mõistetakse neid järjest paremini. Sama moodi saab käsitleda ka osa Kauffmani töid.
Samuti nagu ühe reaalteadusliku teooria ainuõigeks kuulutamine, on väär ka väita, et teadus on surnud, nõrk või mõttetu. Teadus on meie ühine soov kirjeldada maailma objektiivses, hüpotees-falsifitseerimine-paradigmas ning me oleme sellega väga hästi hakkama saanud ning usk antud raamistikku on põhjendatud. Koos Kauffmani ja teiste keerukate süsteemide uurijatega mõistame ka neid esmapilgul liiga keerulisi süsteeme järjest paremini – seda nii reaal- kui ka humanitaarteaduslikus võtmes.