Kuigi seaduse mõttes ei kuulu Sirbi igareedene ilmumine elutähtsate teenuste hulka, ei ole Eestis esialgu juhtunud midagi sellist, mis saaks takistada Sirbi korralist ilmumist tavapärases mahus ja sisuga. Toimetus ei ole läinud ega kavatse ka minna „madratsitele“: jätkame tegevust harjumuspäraselt, kombineerides otstarbekalt kaugtöö ja vahetu suhtluse elemente.
Mõistagi on vääramatuid jõude, mis sellele ajutiselt kriipsu peale võivad tõmmata. Kui mingil arulagedal põhjusel peaks valitsus keelama trükikoja või posti kojukande ettevõtete töö, siis paberlehte me tellijate ja ostjateni ise toimetada ei saa. Kui kinni peaks pandama poed ja kaubanduskeskused, kus leht on jaemüügis, jäävad lehest ilma üksikmüügist ostjad. Mõlemal juhul avaldame lehe täies mahus Sirbi veebilehel, nagu alati. Kui peaks lakkama ka side- ja veebiteenuse pakkujate töö, siis ollakse mõistagi kõigest ilma.
Eeldan, et selle hukatusliku absurdini me Eestis siiski ei jõua. Järelikult Sirp mustade stsenaariumide vastu ka eraldi ei valmistu. Vastupidi, jääme oma tegevuse ja lehe sisuga ikka ja ainult seda näitama, et mõnel pool suureks tragöödiaks peetavatest väikestest hädadest hoolimata on ühiskonna ja selle liikmete valdava osa eluhoiakuks tavaelu jätkamine, normaalsus ilma epiteetideta (uus, tõejärgne, taudiaja, ilmutuslik, põrgulik jne). Eelöeldust hoolimata toimetus loomulikult jälgib tähelepanelikult riikliku eriolukorra mõju professionaalsete kunstide tegijate ja loomingu käekäigule, kajastab ja analüüsib iga päev muutuvat olukorda kultuurielus. Nagu praeguseks selge, tegutseb valitsus otsuseid langetades sellisel üldistusastmel, et detaile, erandeid ja üksikjuhtumeid tähele ei pane.
Selge see, et lehe sisus tuleb oludega kohaneda. Kui ikka kontserdi- ja teatrimajad ning kinod on lukku pandud, siis esitajad midagi uut ei esita ning ei saa ka uudisteoseid ja ettekandeid arvustada. Õnneks on hulk avalikus ruumis keelatud sündmusi juba leidnud või leidmas uut vormi veebiavarustes. Lehelegi pakub see uut ainet.
Kirja pandud sõnal, raamatul, on siiski suur eelis. Kuni ilm veel peenramaale ei kutsu, saavad paljud, karantiinis või mitte, nüüd kustutada oma aastatepikkuse lugemisvõla. Kõik need tuhanded raamatukuhjade alla mattunud öökapid, millest avalikud persoonid meedias rääkida armastavad, saab nüüd lagedaks lugeda. Ajapuudust ei saa praegu lugemisest hoidumise ettekäändeks tuua. Ühtlasi soovitan lugema asuda kohe hommikul, mitte jätta seda öö peale, ja lebamise asemel lugeda pigem istudes, seistes ja miks ka mitte kõndides, et keha väga vedelaks ei jääks.
Kui on loetud, tasub proovida ka kirjutamist. Kindlasti on Sirbi püsilugejate ees alatasa seisnud küsimus, miks see või teine hea teos on jäänud lehes arvustamata, autor intervjueerimata või muul viisil käsitlemata. Nüüd on sobiv hetk nende teoste ja autorite osas toimetusele ise pakkumisi teha, sest kuigi kajastamata jäämise põhjuseks on reeglina olnud lihtsalt ruumipuudus ehk toimetaja sundvalikud, ei saa välistada, et vaikimise taga on mõnel harval korral olnud häda autoriga või asjaolu, et loomingutulvas on toimetajal midagi märkamata jäänud.
Julgustades kirjutama märgin siiski, et enne klaviatuuri järele haaramist peaks ikka vastava valdkonna toimetajaga nõu pidama. Temalt tuleks n-ö tellimuse kinnitus ning vormistamise soovitused saada, et juhtumisi tühja tööd ei tehtaks, sest leht on endiselt paberist ja mitte kummist. Isetekkeliste ja kooskõlastamata kaastööde lehte jõudmine pole iial tagatud ja halva õnne korral võivad ka head ja avaldamisväärsed jääda pikaks ajaks ootelehele. Nii paraku on.
Mängiva inimese parim võimalus harjumatus sundolukorras peast mitte sassi minna on mängida iga päev häirimatult edasi mängu „Kõik on nagu ikka“ – kuni vankumatud faktid seda võimatuks ei tee. Praegu selliseid fakte ei ole. Eesti vaba ajakirjanduse taassünni aastatel 30 aasta eest, kui ei olnud oskusi ja kogemusi ning lehetegu piiras karm defitsiidimajandus ja kätepesuks polnud seepigi, oli ajalehte regulaarselt välja anda hoopis keerulisem kui praegu. Miks küll peaksime praegu vastupidist teesklema ja kaeblema?!
