Südantliigutav dokumentaalfilm anorektikust, kes teeb oma närbuvast kehast kunstiteose, on viimane lisandus PÖFFi armastusfilmide festivali Tartuff programmi, mis on tänasest avalik.
„Võimas film haigusest ja kunstist, mis võib muuta elu,” resümeeris hiljaaegu oma seisukoha Krakowi filmifestivali rahvusvaheline kriitikute žürii, kes andis sellele linateosele, mis kannab pealkirja „Autoportree” (Selvportrett), oma preemia. Lemmikuks valis selle ka festivali publik.
Norra režissööride Katja Høgseti, Margreth Olini ja Espen Wallini linateos räägib anoreksiat põdevast fotograafist Lene Marie Fossenist, kes jäädvustab oma ühtaegu šokeerivatel ja ilusatel piltidel võitlust selle hirmutava haigusega.
Kokku toob Baltikumi suurim vabaõhufilmifestival 10.–15. augustini Tartu Raekoja platsi väliekraanile ja Athena keskusesse 17 linateost, mis käsitlevad armastuse teemat kõikvõimalikes variatsioonides. Filme on sellistest eksootilistest riikidest nagu Iraan, Brasiilia, Lõuna-Korea ja Austraalia, kontinentidest on esindamata vaid Aafrika ja Antarktis. Kümme filmi jõuavad esimest korda Tartuffi ajaloos vaatajate ette ka virtuaalselt, Elisa veebiplatvormi Elisa Stage vahendusel.
Iisraeli lavastajate Tal Graniti ja Sharon Maymoni draamakomöödias „Täiuslik” (HaNeshef) otsustavad kolm Jeruusalemma teismelist müüa oma neeru, et maksta operatsiooni eest, mis muudaks nende keha täiuslikuks, vähemalt nende enda arvates. Kui teised piirduvad unistusega lopsakamast rinnapartiist, siis transsoolisele Edenile tähendab see midagi hoopis olulisemat. Film võitis kolm Ophiri auhinda, mida nimetatakse ka Iisraeli Oscariteks.
Lõuna-Korea režissööri Bora Kimi draamafilmis „Hüvasti!” (Beol-sae) otsib 14-aastane üksildane Seouli tüdruk Eun-hee kogu hingest mõistmist, millest ta on ilma jäetud nii kodus kui koolis. Tegu on tänavuse festivali tunnustatuima linateosega, mis on võitnud ligemale 30 auhinda, sh Berliini festivali parima noortefilmi ja Tribeca festivali parima välisfilmi preemia.
„Skeemitajad” (Schemers) on kultusfilmi „Trainspotting” atmosfääriga komöödia, mille režissöör on tuntud muusikaprodutsent Dave McLean – mees, kes tutvustas brittidele mitmeid Ameerika tõusvaid grunge-ansambleid eesotsas Nirvanaga. Film põhineb tema enda lool, mis algab aastal 1979, kui Dave otsustab koos oma sõpradega siseneda muusikaärisse.

Komöödiasõpru peaks rõõmustama ka Hispaania režissööri Javier Fesseri film „Tšempionid” (Campeones), milles professionaalne korvpallitreener saadetakse purjuspäi autojuhtimise eest ühiskondlikult kasulikule tööle – treenima vaimupuudega inimesi. Tähelepanuväärne on, et tõsielulises linateoses mängivad puudega inimesed ise. Linateos võitis aasta parima Hispaania filmi auhinna ja see esindas Hispaaniat ka mitteingliskeelsete filmide Oscari konkurentsis.
Esimest korda jõuab Tartuffil ekraanile Iraani filmikunst, Massoud Bakhshi melodraama „Yalda, andestuse öö” (Yalda). 22-aastane Maryam tapab kogemata oma abikaasa, 65-aastase Nasseri. Ainus, kes teda surmanuhtlusest päästa saab, on Nasseri 37-aastane tütar Mona – selleks peab ta šariaadi seaduse järgi Maryamile andestama. Tegu on harvanähtava sissevaatega maailma, millest enamikul meist aimugi ei ole. Film võitis tänavusel Sundance´i festivalil maailmafilmi võistlusprogrammi peaauhinna.
Türgi päritolu Itaalia režissööri Ferzan Özpeteki draamakomöödias „Õnnejumalanna” (La dea fortuna) tuleb juba 15 aastat koos elanud Alessandrol ja Arturol hoolitseda ootamatult oma sõbranna Annamaria laste eest, mis paneb nende niigi sassis suhte viimsele proovile.
Noore Vene režissööri Aleksandr Gortšilini draamafilm „Hape” (Kislota) räägib äsja 20. eluaasta piiri ületanud vene noorte tühjusetundest ühiskonnas, mis on hüljanud oma alustalad. Ka oma põlvkonna manifestiks nimetatud film esilinastus Berliini festivalil.
Dokumentaalfilmide programmis jõuab vaatajate ette veel Rumeenia režissööri Radu Ciorniciuci paljukiidetud ja -auhinnatud „Acasă, mu kodu” (Acasă). 9-lapseline romade perekond on elanud 20 aastat poolmetsikult Bukaresti äärelinnas asuvas hiiglaslikus Văcărești deltas, kuni on sunnitud kolima sotsiaalkorterisse ja kohanema uute reeglitega. Mitmekihiline film on tänavuse dokumentalistika-aasta olulisemaid teoseid.
Kõigile sobib vaatamiseks Austraalia režissööri Shawn Seeti film „Tormipoiss” (Storm Boy) – eelmise aasta suurimaid perefilme, mis räägib väikese poisi ja pelikani ebaharilikust sõprusest.
Lastele mõeldes on Tartuff arhiivist üles otsinud ka ühe parema Eesti lastemängufilmi, Lembit Ulfsaki lavastatud kriminaalse seiklusloo „Lammas all paremas nurgas”, milles avastatakse kadunuks peetud maali saladust. Seansile on oodata ka filmi peaosatäitjat Margus Alverit.
Juba varem kuulutas Tartuff välja avafilmi, Brasiilia troopilise melodraama „Nähtamatu elu” (A Vida Invisível, rež Karim Aïnouz) ja ahistamist käsitleva seitsme Soome naislavastaja draama „Harjumuse jõud” (Tottumiskysymys), samuti kunstiprogrammi linateosed: Kanada-Iiri biograafilise draama „Maudie” (rež Aisling Walsh), Suurbitannia draama „Viimane portree” (Final Portrait, rež Stanley Tucci), Prantsuse dokumentaalfilmi „Tagaotsitav: Banksy!” (Banksy Most Wanted, rež-id Aurélia Rouvier ja Seamus Haley) ja USA dokumentaalfilmi „Marcel Duchamp ja võimalikkuse kunst” (Marcel Duchamp: Art of the Possible, rež Matthew Taylor),
Sissepääs kõigile Tartus toimuvatele linastustele on prii. Virtuaalse Tartuffi seanssidele tuleb osta pilet, mille eelmüük algab esmaspäeval, 3. augustil.
Eriüritused avalikustab festival järgmisel nädalal.
15. PÖFFi armastusfilmide festivali Tartuff korraldab Pimedate Ööde filmifestival koostöös Tartu linna, Tartu filmifondi ja Tartu loomemajanduskeskusega.
Tartuffi kodulehekülg: https://tartuff.ee/.