Esimene Uue Teatri esietendus Tallinnas toimub juba septembris, kui lavale jõuab Ivar Põllu lavastus “Mikiveri tagi”, kus mängivad Mikk Mikiveri õpilased XI lennust Peeter Sauter ja Ülo Vihma. Lavastus meeskonda kuuluvad ka kunstnik Kristiina Põllu ja valguskunstnik Priidu Adlas. Detsembris ja jaanuaris mängitav talvelavastus koostöös Labürintteatriga G9, kellega koos valmis ka suvelavastus “Heleaines”, toimub teatrimajas ja mitmel pool Tartu linnas.
Teiseks on palju on uusi tegijaid, kellest osad pole Tartu Uues Teatris ning osad professionaalses teatris üldse varem lavastanud. Juba septembris esietendub Tormi Toropi lavastus “Tõde ei anta kellelegi andeks”, mis on inspireeritud kunagise ansambli Milli Vanilli menu- ja häbiloost. „Tõde ei anta kellelegi andeks“ on lugu sellest, kuidas inimeste ettekujutused ei vasta kunagi tegelikkusele. Lavastuses mängivad Madis Mäeorg, Veiko Porkanen Vanemuisest ning Kaisa Selde NUKUst. Meeskonnas on dramaturg Tõnis Parksepp, koreograaf Kristjan Rohioja, kunstnik Keili Retter ja valguskunstnik Taavi Toom.
Oktoobris esietendub Tartus fotograafi ja kunstniku Gabriela Liivamägi debüütlavastus “Selgroogupidi koos”, mille meeskonda kuuluvad kostüümikunstnik Triinu Pungits, valguskunstnik Rene Liivamägi ning disainer ja muusik Martin Rästa. Lavale jõuavad ka näitlejad. Liivamägi lavastusel „Selgroogupidi koos“ pole tavapärases mõttes kontseptsiooni  ega teksti – on aga hingamine, heli, mälu, uni, sõnadeta valetamine, kohad, kuhu juhuslikult satume. Kehade tasakaalustumine toimub selgrootunde ära tabamise käigus.
Novembris esietendub Tallinnas Vaba Lava keskuses Kertu Moppeli lavastus “Liha luudel”, lavastusmeeskonda kuuluvad dramaturg Maria Lee, kunstnik Arthur Arula, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja, laval näitlejad Maarja Mitt, Katariina Ratasepp, Liisa Pulk, Jüri Tiidus, Hendrik Toompere jr jr ja Lauri Kaldoja. „Liha luudel“ trupp, kes möödunud aastal pani kokku lavastuse “Mõnikord on kõik nii selge“, jätkab varasemast koostööst enese jaoks õhku jäänud teemadega. Lavastus tegeleb olematuse mõtestamisega. Inimene on võimeline kujutlema ja tundma kõike peale olematuse. „Liha luudel“ küsib kuidas peaks siis olema võimalik, et ükskord me lakkame olemast?