26. oktoobril 2012 algusega kell 11 toimub Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23) 30. linnaajaloo päev. Seekordne Tartu ajaloo päev “Tööstuslinn Tartu?” on pühendatud linna tööstuse ajaloole. Ettekandepäeva lõpetab Tartu Linnamuuseumi 18. aastaraamatu esitlus.

Korraldajate sooviks on senisest enam tähelepanu pöörata peamiselt haridus- ja kultuurilinnaks tituleeritud Tartu majanduselule. Ettekannete põhiosa käsitleb Tartu tööstust ja väiketööndust kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Tartu tööstuse üldist arengut Eesti Vabariigi tööstuspoliitika taustal vaatleb Maie Pihlamägi (TLÜ Ajaloo Instituut), selle kajastusi ajalehes Postimees Aime Kärner (Tartu Linnamuuseum). Arhitektuurikunsti olemasolu või selle puudumist linna tööstusehitistes vaagib arhitektuuriloolane Enriko Talvistu. Ülevaate Tartu tislermeistritest ja mööblitööstusest Eesti Ajalooarhiivi materjalide põhjal alates 18. sajandi lõpust kuni 1940. aastani teeb arhivaar Tiiu Oja.

Päeva teise poole ettekanded käsitlevad üksikute tööstusharude ja ettevõtete tegevust. 19. sajandi gaasivalgustusest räägib Lea Leppik (TÜ ajaloo muuseum), kondiitritööstusest enne II maailmasõda Andres Sepp, aastatel 1907–1920 tegutsenud Tartu aiavilja ühisusest Lea Teedema (Eesti Ajalooarhiiv) ning trükitehnika arengust sõdadevahelisel ajal Lemmit Kaplinski (Eesti Trükimuuseum).

Ettekandepäeva lõpetuseks esitlusele tulev muuseumi 18. aastaraamat on sisu poolest mitmekesine. Käsitletakse II maailmasõja järgseid traagilisi sündmusi (Ioana Boca ülevaade Sigheti kommunismiohvrite ja kommunismivastase liikumise mälestusasutusest Rumeenias; publikatsioon 1949. aasta märtsiküüditamisest Tartumaal, Pearu Kuuse kommentaariga), selle kõrval arutletakse meie laulupidude tähenduse üle (Marge Allandi vaatleb laulupidu kui rituaali ning rahvusliku identiteedi kujundajat; Vello Salo mõtiskleb laulupidude, armastuse laulude ja vabaks laulmise üle) ning pakutakse ülevaadet Tartu vanematest kinodest (Marge Rennit).