Seetõttu tervitame ?Eesti keele arendamise strateegia 2004 ? 2010? vastuvõtmist Vabariigi Valitsuse poolt mullu augustis. See ekspertide ja avalikkuse tunnustuse pälvinud dokument on loonud eesti keeletöö edendamiseks usaldusväärse aluse ning vajab sellisena teokstegemist. Samas on kahetsusväärne, et Vabariigi Valitsus ei pidanud vajalikuks edastada seda strateegilist dokumenti Riigikogule kinnitamiseks, enamgi veel, rahandusministri nõudel jäi heakskiitu pälvinud versioonist välja strateegia rahastamist puudutav osa, mis taganuks strateegia elluviimise.

Keelepoliitika pole lihtsalt üks paljudest poliitikatest. Selleks, et eesti keel elaks igavikuliselt, ei saa keelepoliitikast teha eelarve-, koalitsiooni-, päeva- ja muude poliitikate ripatsit, mis peab läbi ajama prioriteetidest ülejäävate vahenditega. Keelepoliitika ise peab olema põhiseaduslik prioriteet. Oleme veendunud, et rahvuse tuleviku huvides vajab ?Eesti keele arendamise strateegia? Riigikogu heakskiitu ning selget otsust eraldada keelepoliitika elluviimiseks reaalsed summad.

Ühtlasi peame hädavajalikuks, et haridus- ja teadusminister moodustaks võimalikult kiiresti uue keelenõukogu, kes suudaks anda riigile keeleasjus usaldusväärset nõu kõrgemal päevapoliitikast ning kindlustaks oma tähelepanuga keelestrateegia täitmise ja seeläbi meie emakeele püsimise.

Rahvusülikool ja emakeeleinstituut sõlmisid 4. märtsil 2005 pikaajalise koostöölepingu, et toetada meie emakeele arengut ja tulevikku keeleteaduse, keelehariduse ja keelehoolde ühise edendamise kaudu.