Alates 18. märtsist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada kolme uut näitust: teisel korrusel avaneb Paul Kuimeti ja Tõnis Saadoja ühine ekspositsioon „Maastik kulgeb läbi maja“, kolmandal korrusel väljapanek „Armistunud pale“, mis toob vaatajani 1943. aasta pommitamisest pääsenud teosed ning projektiruumi tuleb Noore Tartu näitusesarjas Tõnis Jürgensi projekt „Dreaming of Babylon” / „Paabeli ulmad”. Jätkuvalt on esimesel korrusel avatud Eestis elavate venekeelsete naiskunstnike elulistest, jõulistest ja vaatajat liigutavatest kunstiteostest näitus „Vaata mind! Kuula mind!“.
„Maastik kulgeb läbi maja“
18. märtsil avatakse Tartu Kunstimuuseumis Paul Kuimeti ja Tõnis Saadoja näitus „Maastik kulgeb läbi maja“. Väljapanek ühendab erinevad vahendid, ajastud ja lähenemised, et küsida, mil moel ja kas üldse on võimalik rääkida maastiku kogemisest kunsti kaudu. Paul Kuimeti fotod ja filmid, Tõnis Saadoja maalid ning kunstimuuseumite vähetuntud nurkadest leitud teosed koondavad mittepidulikke vaateid, kus oluline on hetke jäädvustamine ja selle kasvatamine kujundiks. Vaiksed momendid eeslinna taevas. Hääletult liikuvad puud maantee serval. Loojuv või tõusev päike eksinud pilvedes, lõpetamata porilomp, nimetu puu.
Paul Kuimet ja Tõnis Saadoja on töötanud aastaid lähedaste mõtetega ning sarnasel moel, kuid käesolev näitus on nende esimene ühine väljapanek. Tõnis Saadoja sõnul on selle näitusekomplekti kokkupanemine olnud tema jaoks üsna sentimentaalse alatooniga. „Vanad leiud arhiividest on kõik väga poeetilised ning paljud oma poolikuse tõttu ka tahes-tahtmata õrnad,“ ütleb Saadoja. „Materjaliga suhestumiseks olen ma katsunud end maalitehniliselt vanade võtetega kohakuti seada, et tunda mingit vana sentimenti nii autentselt, kui ma suudan.“
Paul Kuimet rõhutab tööde teostusega kaasnevat tähendusvälja. „Minu jaoks on oluline pimiku ja analoogsuurenduse aspekt,“ ütleb Kuimet. „Antud tööd toetuvad valgusele ja värvusele ning võimalustele ja piirangutele, mis analoogtehnikaga kaasnevad.“
Paul Kuimet (s 1984) on fotokunstnik, kelle loodud filmid ja fotod on kõnelenud rahustava melanhoolia võtmes olukordadest, ajast ja ruumidest. Tema teravama tähelepanu all on olnud modernistlik arhitektuur ja see, kuidas me nõnda korrastatud ruume tajume. Tõnis Saadoja (s 1980) on maalikunstnik, kelle viimaste aastate maaliseeriad on käsitlenud inimese ja ruumi suhteid, küsides samas maalikunsti koha ja võimaluste järele pärast pildipööret, mil maailma tajutakse esmajoones läbi piltide. Näitusele on kaasatud teoseid Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kollektsioonidest.
Kunstnikud Paul Kuimet ja Tõnis Saadoja, kuraator Eero Epner. Graafiline kujundaja Kersti Heile, koordinaator Kristlyn Liier. Eriline tänu Darja Jefimova.
Näitus jääb avatuks kuni 27.08.2023.
„Armistunud pale“
Alates 18. märtsist on Tartu Kunstimuuseumis avatud näitus „Armistunud pale“, mis toob vaatajani 1943. aasta pommitamisest pääsenud teosed.
2023. aasta jaanuaris möödus 80 aastat Tartu pommitamisest, milles sai raskelt kahjustada Lai tänav 17 asuv hoone. Vaid mõni päev varem oli see saanud Tartu Kunstimuuseumi uueks koduks. Pommitabamuse tagajärjel kokku varisedes mattis maja rusude alla kõik sinna viidud kunstiteosed. Avanenud vaatepilt oli trööstitu ega pakkunud erilist lootust, et kasvõi osa kunstikogust oleks hävingust pääsenud.
Näitus toob vaatajani teosed, mis asusid pommitamise hetkel Lai 17 hoones ning suuremate või väiksemate kahjustustega siiski hävingust säästeti. Paraku kutsub Ukrainas kestev sõda mõtlema sellele, kas ja kuidas on Eesti kunstivarad kaitstud praegu. Ühtlasi mõtisklema ka selle üle, kas oskame hinnata Eesti kunsti ja selle rolli meie kultuuriidentiteedi ning enesekuvandi kujunemises? Mida teeksime, kui sellest ilma jääksime? Kuidas peaksime tagama kunstivarade kaitse, nähes nende sihilikku hävitamist kui kultuuri hävitamise taktikat?
Näitusel esindatud kunstnike hulgas on Adamson-Eric, Peet Aren, Aino Bach, Andrus Johani, Aarne Miikmaa, Karl Pärsimägi, Linda Sõber, Anton Starkopf-Rea, Salome Trei, Nikolai Triik, Aleksander Vardi ja Eduard Wiiralt.
Kuraator: Mae Variksoo
Näitus jääb avatuks kuni 27.08.2023.
Tõnis Jürgensi näitus „Dreaming of Babylon” / „Paabeli ulmad”
18. märtsist 2023 on Noor Tartu näitusesarja raames Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis avatud Tõnis Jürgensi näitus „Dreaming of Babylon” / „Paabeli ulmad”
Näituse peamiseks lähtepunktiks on viimaste aastate trend, une digitaalne mõõtmine. Oma argielu harjumuste jälgimist võimaldab üha suurem valik tavakasutajatele pakutavaid seadmeid: nutikellad, -võrud, -sõrmused, -kõlarid, -matid, äpid jpm. Need aparaadid jälgivad kasutajat ka siis, kui too magab, kogudes tasahilju andmeid tema uneharjumuste ja -tsüklite kohta.
Näitusel „Dreaming of Babylon“ / „Paabeli ulmad“ käsitleb Tõnis Jürgens nii jälgimisühiskonnas kogutavate andmete kui ka üleskirjutatud unenägude järelelusid. Näituse keskmes on butafoorne magamistuba, mida täidavad kellegi elu jäljendid. Toas linastub film – stseenid inimtühjadel maastikel kõrguvatest serverikastidest –, mida saadavad ainiti muutuva narratiivina unenägude kirjeldused. Kord on need kunstniku enda päevikusissekanded, kord viimaste põhjal tehisintellektiga kahasse kirjutatud ulmad.
Tõnis Jürgens (snd 1989) on projektsionist, kirjutaja ja tühjusehuviline. Ta on omandanud bakalaureusekraadi kultuuriteaduse erialal Tallinna Ülikoolis ja magistrikraadi uusmeedia õppetoolis Eesti Kunstiakadeemias. Täiendavalt on ta veetnud aasta vahetusõpingutel Praha Kunsti, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias (UMPRUM). Näitus on jätk Jürgensi käimasolevale loovuurimusele Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis.
Kuraator: Indrek Grigor
Näitus jääb avatuks kuni 14.05.2023.