Värske Rõhk

“Võõras” on Eesti-Soome-Saksa-Suurbritannia koostöös valminud mängufilm, mis räägib poeetilise loo 10-aastase poisi ja tema ema üksildasest elust, mille rahu tuleb segama tundmatu haavatu, kes toob sõnumeid vangis istuvalt pereisalt.

Filmi võtted toimusid  2007. a kuue nädala vältel Tallinnas Patarei vanglas, Lahemaa rahvuspargis Soodla jõe ääres, Läänemaal Puhtus ning Võrumaal Tootsil ja Luutsniku mõisas. 

Mängufilmi originaalmuusika on kirjutanud Helena Tulve.

Filmi kaastootja on Exitfilm ning eestipoolsed produtsendid Anneli Ahven ja Peeter Urbla.

Eestipoolselt  rahastasid filmi Eesti Filmi Sihtasutus, Kultuurkapital ning  Kultuuriministeeriumi koostööfilmide fond.

Filmi maailmaesilinastus toimus 2008. a 31. augustil Veneetsia rahvusvahelisel filmifestivalil programmis Venice Days.

Eesti kinovaatajad nägid filmi 2008. a detsembris nii PÖFFi raames ning kinodes Tallinnas, Tartus ja Võrus.

 

Rahvusvaheline, Euroopa Liidu laienemist puudutav ajakirjanduskonkurss viiakse tänavu läbi teist korda. Tänu 2008. aasta konkursi edukusele pakub Euroopa Komisjon seekord veelgi enamatele noortele võimalust oma annet näidata. Lisaks interneti- või trükimeediaväljaannetes ilmunud artiklite autoritele võivad konkursist osa võtta nüüd ka raadioajakirjanikud.

Kuni 31. maini kestvale „Laienda silmaringi 2009“ konkursile saab esitada artikleid ja raadiolugusid, mille temaatika puudutab ELi laienemist või Euroopa tulevikukujutlust. Osaleda võivad 17–35 aastased ajakirjanikud ja ajakirjandustudengid, registreerides ennast konkursile veebiaadressil www.EUjournalist-award.eu. Veebilehel on lisaks täpsematele võistlusreeglitele ka mitmesuguseid nõuandeid ajakirjanikukarjääri arendamiseks, teavet ELi laienemispoliitika kohta ning interaktiivne konkursiteemaline blogi.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja konkursi riikliku žürii liige Toivo Klaar ütles: „Sel aastal tähistab Euroopa raudse eesriide langemise 20. aastapäeva ning kümne Euroopa riigi, sealhulgas ka Eesti, ELiga ühinemise viiendat aastapäeva. Need tähtpäevad, kuid samuti ka suvel toimuvad Euroopa parlamendi valimised või noorte hulgas üha enam populaarsust koguv Ida-Euroopas ja Lääne-Balkani riikides reisimine võiksid olla paljude teiste teemade seas need, mida käsitledes väljendada oma seisukohti Euroopa Liidu tuleviku kohta.“

Konkursitööde hindamisel lähtuvad riiklikud žüriid artiklite ja raadiolugude haakuvusest konkursi teemaga, teemakäsitluse originaalsusest, ajakirjanduslikust stiilist ning raadiolugude osas ka tehnilisest kvaliteedist. Lisaks hinnatakse osaleja võimet püüda lugeja või kuulaja tähelepanu ning loo ettevalmistamiseks tehtud jõupingutusi.

Konkursi väljakuulutamise puhul lausus Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Olli Rehn: „Ma tunnen heameelt selle konkursi teistkordse korraldamise üle ning ootan kannatamatult, millal saan lugeda ja kuulata Euroopa noorte ajakirjanike värskeid seisukohti. Teie olete oma põlvkonna jaoks olulised arvamusliidrid ning loodan, et see konkurss lisab teile tahet jagada lugejate ja kuulajatega oma kogemusi ja arusaamu meie Euroopa tulevikust.”

Kõik riikliku auhinna võitnud artiklid ja raadiosaated avaldatakse konkursi veebisaidil ning artiklid avaldatakse ka inglise keelde tõlgituna sügisel ilmuvas raamatus. Lisaks kutsutakse kõik konkursi riiklikud võitjad augusti lõpus ja septembri algul toimuvale kultuuri- ja ajalooteemalisele reisile Berliini. Saksamaa pealinn tähistab sel aastal Berliini müüri langemise 20. aastapäeva. Reisi lõpus korraldataval üritusel on võitjatel võimalus kohtuda ka mitmete ELi esindajate, poliitikute, suursaadikute ja kutseliste ajakirjanikega.

Lisateavet ja võistlusreeglid: http://www.eujournalist-award.eu/

Claire Castel, Euroopa Komisjon / EL-i laienemise peadirektoraat

Tel. +32 229 661 78, E-mail: Claire.Castel@ec.europa.eu

 

Timo Raussi, Powerhouse kommunikatsioonibüroo

Tel. +372 56 57 1400, E-mail: timo.raussi@powerhouse.ee

 

Anniki Leppik, Euroopa Noorte Pressivõrgustiku (EYP) kontaktisik Eestis

Tel. +372 515 4722, E-mail: anniki.leppik@gmail.com

 

Näitusel eksponeeritud polümeersavist ehted on valmistanud Terje Ennomäe. Ehete kavandamisel on inspiratsiooniallikana kasutatud äratuntavaid rahvakultuuri elemente. Detailid, mis on võetud rahvariide triibuseelikutest, mulgi tikandist või sokiääre mustrist, on inspireerinud looma midagi täiesti uut ja omalaadset. Tulemuseks on kenad ja omanäolised ehted, mis ühelt poolt toovad silme ette rahvuslikud mustrid ja on samas tänapäevased, nagu nt. pimedas helendavast savist tehtud „diskokand“.

Näitusel on väljas 15 erinevat polümeersavi tehnikat, alustades laialt kasutatava mustrirulliga ning lõpetades vedela polümeersavi tehnikaga. Polümeersavi on segu polüvinüülkloriidist (PVC) ning värvipigmentidest. Uudse materjalina on see käsitööks väga sobiv, kuna vajab alustamiseks väga vähe investeeringuid. Polümeersavi teine pluss seisneb selles, et loomingu tulemus on kohe näha (võrreldes soki kudumise, sussi viltimise või korvi punumisega).

Käsitööna valmistatud ehted on globaliseeruvas maailmas luksuskaup. Isetehtud ehe tekitab uhkust tegijas endas ning on ka hindamatu väärtusega kingitus.

Ehete kokkupanemisel on Terje Ennomäele abiks olnud ehtekunstnik Katrin Altmeri. Põnevaid rahvuslikke mustreid on aidanud leida ERMi giid-pedagoog Virve Tuubel.

Ehtenäitus on avataud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) 2.–22. veebruaril 2009.

Lisainformatsioon: Virve Tuubel, tel: 735 0427, e-post: virve.tuubel@erm.ee või www.erm.ee/ehe

 

 

„Jussi helkurid“, 2008

Mõmmi näitab sõpradele vahvat katset helkuritega. Hiljem lähevad lapsed rumalasse kohta kelgutama, kuid õnneks on neil seljas helkuritega riided. Kõige lõpuks näeb Juss veel tulnukatki, aga võib-olla see ei olegi päris tulnukas?

 

„Väike motoroller“, režissöör Heino Pars, Tallinnfilm 1962

Autost, mille koormaks on mänguasjad, kukub maha väike motoroller. Pärast mitmeid seiklusi leiab tubli motoroller tee lasteaeda, kus ta mudilastele palju rõõmu valmistab.

 

“Autosõitjad”, režissöör Elbert Tuganov, Tallinnfilm 1972

Humoristi pilguga vaadeldakse filmis autojuhtide suhtumist jalakäijatesse.

 

“Jussi koolitee”, 2008

Kooliaasta on algamas ning seepärast tuleb Jussil koos vanematega oma koolitee rahulikult üle jalutada. Ikka selleks, et teada, mis ohud võivad tee peal varitseda!

 

“Rüblik”, režissöör Rein Raamat, Tallinnfilm 1975

Lugu poisist, kes hoolimata keelust siiski üle muru lippab, ning kuidas aednik teda karistab. Väike rüblik saab õppetunni ning mõistab oma viga.

 

“Rongisõit”, režissöör Elbert Tuganov, Tallinnfilm 1962

Lugu räägib lõbusast rongisõidust, mis lõpeb uperpalliga kraavis, sest vedurijuht Piilupart jääb tukkuma.

 

“Juss läheb rattarallile”, 2008

Johanna tahab koos Jussiga rattarallile minna, kuid kiivrit ta kanda ei taha. Mõmmi aga näitab Johannale väga lihtsalt, miks rattakiivrit ikkagi kanda tuleb!

 

Mudilaste multilaeka avab Lõvi Leo Sõpruse kinos 7. ja 8. veebruari  hommikutel kl 11:00!

 

5. II toimub Tartu Kirjanduse Maja Krüptis (Vanemuise 19) kell 18.00 tuntud eesti lastekirjaniku Heiki Vilepi uue raamatu “Une-Mati udujutud” esitlus. Lastel lubatud ka vanemad kaasa võtta.

Angie Stone on 3-kordne Grammy-nominent, müünud miljoneid plaate ja teinud koostööd selliste artistidega nagu Lenny Kravitz, Mary J. Blidge, Prince, Ray Charles, Stevie Wonder jpt. Oma lauludes ühendab oma muusikas uue ja vana soul-muusika parimaid jooni. Laule on ta kirjutanud mainekatele souliartistidele nagu D’Angelo, Erykah Badu, Jill Jones jt.

Angie Stone’i kontsertidel äratavad imetlust nii jamesbrownilik plahvatuslik energia kui ka soulballaadide siidised helid. Just Angie Stone oli üks esimesi muusikuid, kellest rääkides hakkas maailma muusikapress kasutama väljendit neo-soul.

Lavateed alustas Stone näitlejana, ta on mänginud mitmes filmis ja muusikalis, ka paljud tema laulud on kõlanud filmides. Muusikukarjääri edu sai ta esmalt kogeda hip-hop bändis Sequence ja oma neo-soul trios Vertical Hold. Stone’i läbimurre sooloartistina toimus 1999. aastal albumiga Black Diamond, mis ületas maagilise miljoni plaadi läbimüügi piiri. Plaadilt on hittideks saanud lood nagu No More Rain, Everyday, Life Story jt. Teise albumi Mahagoni Soul (2001) lemmiklugudeks said Brotha, I Wish I Didn’t Miss You jt. Kolmas album Stone Love (2004) kinkis soulisõpradele sellised menulood nagu I Wanna Thank Ya (feat. Snoop Dogg) ja Stay for a While jt. Suur menu on saatnud ka Stone’i viimast albumit The Art of Love & War (2007), mis tõusis soul-muusika edetabelites esinumbriks. Hittideks on saanud selle plaadi lood Baby (feat.Betty Wright), Sometimes jt.

Oma laulude muusika ja sõnad kirjutab Stone enamasti ise. Ta mängib hästi klaverit ja kui vaja, võtab kätte ka saksofoni. 10 aastat soolokarjääri on teinud Angie Stone’st soulimaailma ühe hinnatuima staari. Ta on pälvinud kaks mainekat Soul Train auhinda Lady of Soul.

Angie Stone’i kontsert paneb väärika punkti Jazzkaare 20. juubelifestivalile, mis toimub 18.-26. aprillini üle Eesti.

Vaata lisaks:

Jazzkaar: www.jazzkaar.ee

Angie Stone kodulehekülg: http://angiestoneonline.net/

Angie Stone MySpace: http://www.myspace.com/angiestonemusic

Angie Stone YouTube: http://www.youtube.com/results?search_type=&search_query=angie+stone

Hooaja esimese esietendusena jõuab 17. oktoobril publiku ette W. A. Mozarti koomiline ooper „ Così fan tutte“, mille toovad lavale muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer ning lavastaja James Walter Francis Sutcliffe Suurbritanniast. Läbi huumoriprisma leiab ooperis, mille pealkiri eesti keeles võiks kõlada „Nii teevad kõik“, kinnitust tõik, et naised on valmis truudust murdma, kui neid korralikult proovile panna.

Alates 8. novembrist kutsume lapsi retkele ooperi kaunisse võlumaailma. „Ooperigala lastele“ sobib nii esmakordseks kohtumiseks ooperiga kui meeldivaks koguperesündmuseks. Gala on sügishooajal laval viiel korral, raamiks dekoratsioonid Rahvusooperi kavas olevatest etendustest.

26. novembril on esimest korda kavas balletiõhtu, mis koosneb kolmest lühiballetist – Uwe Scholzi „Teine sümfoonia“ Robert Schumanni muusikale, Tiit Härmi „Pelléas ja Mélisande“ Arnold Schönbergi muusikale ja Nils Christe „Enne öö saabumist“ Bohuslav Martinů  muusikale. Balletiõhtu muusikaline juht ja dirigent on Jüri Alperten.

11. ja 12. detsembril saab Estonias jälle nautida suurejoonelist ooperi kontsertettekannet. Muusika, mis väärib avastamist, on seekord Gaetano Donizetti ooper „ Poliuto“. Tegemist on armastatud koomiliste ooperite „Armujook“ ja „Rügemendi tütar“ autori Donizetti vähemtuntud dramaatilise teosega, mis kuulus ka näiteks Maria Callase repertuaari.

Aasta viimasel päeval, 31. detsembril, on kõigil soovijatel traditsiooniliselt võimalus veeta aastavahetus eriliselt ja pidulikult teatri maagilises õhkkonnas Estonia ballil.

Pärast aastast vaheaega on jälle laval publiku lemmik „La traviata“, lavateekonda jätkavad ka „Luikede järv“, „Minu veetlev leedi“, “Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi” ja paljud teised populaarsed lavastused.

Sügishooaja kavaga saab lähemalt tutvuda Estonia kodulehel www.opera.ee.

 

Neljandat aastat järjest toimuv Nargen festival kutsub jälle mereäärsetesse paikadesse . Festivali kunstilise juhi ning eestvedaja Tõnu Kaljuste sõnul on selle aasta programmis  helget Haydni muusikat kui ka kirglikku ning emotsiooniderohket Vene muusikat ning Venega seotud ajalugu. Festival liigub üritustega 30. maist kuni 30. augustini Haapsalus, Viinistul, Keila-Joal, Laulasmaal, Naissaarel, Pärnus, Riias ja Tallinnas.

 „Nargen Festival on suutnud inimesi üllatada eripärase programmi ning  loominguliste ja vaatemänguliste kultuuriüritustega. Usun, et raskeil aastail otsivad inimesed just kultuurivaldkonnast positiivseid emotsionaalselt rikastavaid kogemusi, mida tänavuaastane Nargen oma vastandliku muusikaprogrammiga kindlasti ka pakub ” märkis festivali suurtoetaja Nordea Panga juhataja Vahur Kraft ning lisas, et Nordea on heisanud Nargeni purjeid just seetõttu, et aidata kaasa Eesti kultuurimaastiku mitmekesistamisele ning kultuuriürituste viimisele ebatraditsioonilistesse paikadesse.

Nargeni kunstilise juhi Tõnu Kaljuste sõnul kulgeb festival endiselt mööda mereäärseid külasid ja linnu ning sellel aastal lisandub varasematele  Pärnu ja Riia.  Tänavune programmi märksõnadeks on “Haydn ja Vene”. Festival algab  Haapsalus “Kreegi päevadega”, kus avkontserdil kõlab Kreegi “Setu sümfoonia” ning tellimustööna Margo Kõlari “Missa” ERSO, RAMi ja kohalike kooride ettekandes. Kõlavad Joseph Haydni oratooriumid. “AASTAAJAD”, “LOOMINE” ja “TOBIASE NAASMINE”. Naissaarel etenduvad näidendid, mille teemaks on ajalooline Volnõi Ostrov Nargen ehk juttu tuleb  Naissaare Vabariigist 1917.  Vene Requiem mis kirjuatud helilooja-pianist-kirjaniku Lera Auerbachi poolt esitatakse 23. augustil Estonia kontserdisaalis ERSO, LATVIA koori, ESTONIA POISTEKOORI, Annely Peebo ja Nikita Storojevi ettekandel. Lisaks mitmed kontserdid ja etendused Naissaarel. Augustis esineb festivalil üks Euroopa parimaid noorte sümfooniaorestreid Tübingenist. NARGEN FESTIVALI piletite müügiga alustatakse millalgi väga ootamatult.

Kaljuste sõnul purjetab Nargen Festival  populaarseks mereriigi suvefestivaliks, milles kogeme oma kultuuri  ja ajalugu.  „Siiani on Nargeni edu taganud omalaadne kultuuriprogramm ning koostööpartnerite toetus. Eeskätt oleme tänulikud Nordea Pangale, kelle abiga saame oma ideedele vajaliku toe,” lisas Kaljuste.

Nargen Festival toimus esmakordselt 2006. aasta suvel. Festivali korralduslikku tegevust juhib Sihtasutus Lootsi Koda ehk SALK, kes korraldab kontserte, näitusi, etendusi ja muutuvat Eesti elu.

Nordea Pank Eesti kuulub Põhjamaade suurimasse finantskontserni. Nordea Grupp teenindab kokku ligi 10 miljonit klienti, sh internetipanga kliente ca 5,1 miljonit.

 Nargen Festivali purjed heiskab Nordea!

 Selle näituse jaoks on Pira Cousin pildistanud Helsingi loodust aasta jooksul alates 2007. aasta kevadest. Autor on tahtnud oma piltidel tuua esile nii metsa, merd kui kultuurmaastikku, mis on samuti osa Helsingi linna mitmekesisest loodusest.  Näitusepiltide abil üritab Soome fotokunstnik vahendada pigem meeleolu, mitte aga lähtuda loodusteaduslikust vaatenurgast.
Kõik ei pea kauniks ega meeldivaks looduslikku metsa, kus on murdunud ja vanu puid koos risu-räsuga. Kas tõendab inimeste kaugenemist loodusest, et metski peaks olema pigem pargiilmeline – puhas, hallatud, taltsutatud, iginoor?
Paljud Helsingis pildistatud paigad muutusid oluliselt pildistamiseks kulunud aasta jooksul. Metsa “hooldati” nii, et sellest jäid järele nukrailmelised tuulised lagendikud. Kuid siiski – Helsingis on veel metsa kuhu minna, loodetavasti lastakse sel jääda.

Näitus on avatud Tallinna Botaanikaaia Palmimajas kell  11.00-16.00.

Esemed väärivad meie lugupidamist, tähelepanu ja arusaamist. Meie igapäevaeluks vajalike asjade taga on erinevate erialade meistrite loominguline mõte ja disain. Vahel me teame esemete taga olevaid isikuid, vahel mitte. Reeglina hangitakse asju praktilistel kaalutlustel ja igapäevaste toimingute teostamiseks. Kuid samas on need esemed ajaloo materiaalsed tunnistajad, ajuti ka ainukesed, eriti kui jutt käib ammustest aegadest.

Käesoleval näitusel eksponeeritud esemed leiavad harva tee näitustevitriinidesse ja seetõttu pälvivad nad ka harva tähelepanu. Need asjad ei ole rariteetsed, vastupidi, need olid 19.-20. sajandil laialt kasutusel. Aga tänapäeval kasutatakse neid haruharva, mistõttu ka muuseumi töötajatel on nende määramisel tihti vaja kasutada spetsiaalseid raamatuid.

Näitusel on kärbsepüünis, kõrvahark, võimasin, kahe tilaga kätepesunõu, lauakelluke, vaalikurikas ja –kaigas, žiletiteritaja jne. Neid esemeid on kasutatud aastakümneid ja isegi mitmeid sajandeid. Näituse etiketid pole seekord tavapärased, sest kõigile muuseumikülastajatele on antud võimalus osaleda mõistatusmängus. Tule ja arva ära, “mis see on?”!

Näituse koostaja on Narva Muuseumi teadur Tatjana Klimina ja näitusel eksponeeritud esemed pärinevad Narva Muuseumi kogudest.

Näitus jääb avatuks 18. maini 2009.

INFO: Tatjana Klimina, Narva Muuseumi teadur, 35 94524.
http://www.narvamuuseum.ee/?next=pressiteated&id=345&menu=menu_kula