Toeta
Otsi

Ukraina

  • ,

    A-Galerii akendel avatakse kaks uut kaasaegse ehtekunsti näitust

    Sel reedel, 3. märtsil avatakse A-Galerii akendel kaks uut kaasaegse ehtekunsti näitust.
     
    Reedel, 3. märtsil, kell 18:00 avatakse A-Galeriis kaks uut aknanäitust: Kaia Ansipi KATKENUD METSAD ja Egle Sitkauskaite RÄNDAV IDENTITEET. Näitused püsivad avatuna 23. aprillini.Mõlemad kunsntikud kasutavad materjalina puud, mille kaudu kaks erinevat näitust ja ideed avanevad. Kaia Ansipi KATKENUD METSAD on pärit Portugali südamest, eukalüpti istanduste keskelt, ohverduse tsoonist, kus süttib hästi ja põleb nagu tikutoosis. Üks selline põleng kuus suve tagasi sundis kogetut materjalis läbi töötama. Juhtunu tekitas muu hulgas küsimusi, miks põles ja kuidas saaks teisiti. Tekkis kujutelm, mis oleks kui Austraaliast sisse toodud eukalüpti asemel kasvaks samas ulatuses kohalik korgitamme mets. Korgipuu paks ja õhuline koor ei ole põlemisohtlik. Seetõttu on võimalik korgi peale ja sisse valada ka hõbedat ja tina. Näitus väljendab mure, armastust ja hirmu paiga üle, mida istandused on ohtlikult muutnud.Leedu kunstniku Egle Sitkauskaite näitus RÄNDAV IDENTITEET vaatleb kuuluvustunnet olukorras, kui inimene liigub kohast teise; käsitledes hingelist vahealadel olekut, kus igatsetakse seda, mis maha jäi samal ajal kohanedes uute keskkondade ja kultuuridega. Kasutades metafoorina puud, soovib kunstnik tabada ideid paikadest ja identiteedi transformatsioonist läbi materiaalsuse. Puitu painutades tõmbab kunstnik paralleele inimese kohanemisvõimega.Uute aknanäituste avamine toimub A-Galeriis reedel, 3. märtsil, kell 18:00. Väljapanekud on kõigile huvilistele akendel vaatamiseks üleval kuni 23. aprillini.A-Galeriis avaneb 2023. aastal kokku 28 erinevat ehte- ja metallikunstinäitust, mis toimuvad nii galerii ajaloolises SEIFIS kui ka avalikkku linnaruumi rikastavatel AKENDEL. Aasta jooksul saab teiste seas näha näiteks Tanel Veenre, Maria Valdma Härmi, Kristiina Lauritsa, Valdek Lauri ja Raili Vinna väljapanekuid. Rahvusvahelises programmis osaleb tegijaid muu hulgas Norrast, Põhja-Makedooniast, Saksamaalt, Soomest ja Islandilt.Tutvu A-Galerii 2023. aasta näituseprogrammiga SIIN.
    A-Galerii
    Hobusepea 2, 10133 Tallinn
    E-R 10-18, L 11-16

  • Sel reedel Sirbis

    JAN KAUS: Vormuvad võnkelud
    Ole maalide vormiline filigraansus osutab universaalsele ihale kontrollida elu, nendel toimuv elementide võnkelu tähistab leppimist asjaoluga, et täielik kontroll on võimatu.
    Kaido Ole näitus „MDF, metall, kumm ja värv“ Temnikova ja Kasela galeriis kuni 12. III.
    Marten Esko kirjutab Kaido Ole näituse „MDF, metall, kumm ja värv“ tutvustuses, et Ole uutel piltidel figureerivad elemendid, olgu need siis realistlikumad või sürreaalsemad, „on omavahel mingisuguses reivlevas suhtes ning see suhe on just see, mida võiks siinsete maalide puhul pidada nende abstraktsuseks“. See on tabavalt öeldud: Ole maalide abstraktsus ei väljendu mitte ainult kujutatud objektides või objektidel, vaid ka (või lausa ennekõike) objektidevahelistes suhetes. Enamgi. Ole kujutab objektidevahelisi suhteid kui pooleliolevaid.

    MIHKEL SOLVAK: Rein Taagepera 90. sünnipäeva ja valimiste valguses
    Valimissüsteem mõjutab seda, kuidas erakonnad esindatud saavad, see mõjutab aga omakorda meie kõigi elu.
    28. veebruaril sai 90aastaseks Rein Taagepera, kelle panus Eesti riigi ja ühiskonna arengusse tutvustamist ei vaja. Olgu siinkohal mainitud vaid aktiivsus väliseesti kogukonnas ja sealsete sidemete ja abi toomine iseseisvuse taastanud Eestisse, Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonna loomine 1991. aastal, töö Põhiseaduse Assamblees aastatel 1991-1992, presidendiks kandideerimine 1992. aastal ning järjepidev osalemine Eesti poliitikas ning ühiskonna arengu vaatlemisel, kommenteerimisel ja suunamisel.

    PRIIT-KALEV PARTS: Teaduse metafüüsilised loorid
    SKT sisaldab seda, mis on halb ja ajalik, ning vaatab mööda heast, kestlikust ja isekorralduvast.
    Lähenevad valimised on jälle päevakorda tõstnud teadusele 1% eraldamise sisemajanduse kogutoodangust ehk SKTst. Mõte on ahvatlev, nagu halvad mõtted ikka.
    Kõik SKTga haakuv on parandamatult paha: sõidukilomeetrid, betoonikuupmeetrid, relvatarned, halduskulud, lahutusadvokaatide honorar, pikali puud, süsinikutalletusmasinad. SKT sisaldab seda, mis on halb ja ajalik ning vaatab mööda heast, kestlikust ja isekorralduvast: rahulolevad koduperenaised ja -mehed, päritud eluasemed ja elatusallikad, heanaaberlikud suhted, tavaõigus, õnnelikud abielud, püsti puud, elus mullad.

    RAUL VEEDE: Mida peab tegema valija, kellele natsionaalsotsialism ei meeldi?
    Pandeemia alguses, 2020. aastal, täheldasin, et toona järsku populaarseks muutunud Camus’ „Katku“ puhul toimib ootamatu pöördefekt. Kui tavaliselt kõneldakse katkust romaanis kui fašismi metafoorist, siis päris maailmas muutus fašism Camus’ katku metafooriks, mis isoleeris ja tappis, kuid moodustas ka bioloogilise haigusega õdusa poliitilise sümbioosi.

    VERONIKA VALK-SISKA: Mida sa ootad?
    Suudame kavandada täpselt nii hästi kaitstud ja head elukeskkonda, kui kaugele meie ulatub kujutlus- ja vastutusvõime ning mälu.
    Ruumilahenduste muutmine on kulukas, mistõttu tuleb ette mõelda, kuidas kohaneda muutuvate vajadustega. Ukrainas toimuv sõda tõukab tagant, et elukeskkonna investeeringute puhul hakataks senisest palju tõsisemalt arvestama riigikaitse vajadustega. Samamoodi tuleb ka riigikaitses teha igal tasandil läbimõeldumaid ruumiotsuseid maatehingute, rajatiste-hoonete arendamise ja ka maastikupoliitika vallas (näiteks Nursipalu). Sõda Ukrainas on tõestanud, et tänapäeva sõjad ei ole ikka veel kolinud täielikult küberruumi, vaid neid peetakse endistviisi ka maastikul, füüsilises ruumis.

    KAIA-KAIRE HUNT: Hirm on halb peremees. Nursipalu näitel
    Ohverdada kedagi teist, ükskõik, kas see on siis kellegi elu või kodu, reputatsiooni või üldsuse nimel, on kahe teraga mõõk.
    Valdur Mikita on rääkinud ümberpööratud kaardist ning meiegi võiksime tõsta Tallinnast kaugel Võrumaal asuva Nursipalu korra mõttes riigi pealinna või Lõuna-Eesti pealinna Tartu asemele. Avanev pilt teeb kõhedaks.

    ART LEETE: Põlisrahvaste kasutamine sõjas
    Millise jälje jätab sõda põlisrahvaste arvukusele, eluviisile ja toimetuleku väljavaadetele?
    Kirjutan seda artiklit ajal, kui Vene naftafirma eest handi püha järve kaitsev šamaan Sergei Ketšimov, keda süüdistatakse Vene liiklusinspektorite elu ja tervise ohtu seadmises, ootab Siberis järjekordset kohtuistungit. Pakkusin eelmises loos välja, et sõda on hea aeg põlisrahvastega arvete õiendamiseks. Nüüd püüan visandada üldisema pildi selle kohta, kuidas käib Venemaa põlisrahvaste ja -vähemuste käsi sõja tingimustes.

    LIINA JÄNES: Kultuuripärand relvakonflikti ja välispoliitika vahel
    Jaanuari lõpus arvati Odessa ajalooline linnakeskus maailmapärandi nimekirja. See toimus poliitilise arutelu saatel: reljeefselt joonistus välja, kui lühikeseks jäävad kultuuripärandi ekspertide käed, kui välispoliitilised jõujooned kanduvad üle eriala-arutelusse.
    Kõik lõppes küll nii, nagu Ukrainat toetavad riigid soovisid: vaatamata Venemaa aktiivsele vastuseisule sai Odessale rahvusvaheline kaitse peale, kuid hääletuse tulemus oli üsna napp.

    Linnaga tegelev humanitaar Los Angelesest. Tauri Tuvikene intervjueeris UCLA arhitektuuri ja linnadisaini osakonna professorit Dana Cuffi

    MEELIS OIDSALU: Vabariigi aastapäeva kontsertlavastus on oma aja ära elanud
    Ühe peo asemel saagu sada ja kümne asemel kõlagu vabariigi sünnipäeval tuhande Eesti autori looming.
    Vabariigi aastapäeva kontsertlavastus 24. veebruaril Estonia teatris.
    Seekordse vabariigi aastapäeva kontsertlavastuse autor Renate Keerd on varemgi tseremoniaalse teatrilaadiga kokku puutunud: mäletatavasti usaldati talle Eesti Euroopa eesistumise avalavastus, mida käisid Kultuurikatlas kaemas riigipead üle kogu Euroopa Liidu. Toona rokkis laval Metsatöll ja eeslaval esitas Keerdi trupp Kompanii Nii üsna rahvaliku koega, aga avangardistlikus nihkes koomilisi sketše. Toonase lavastuse kohta võib öelda, et see üllatas kohaletulnud eliiti niivõrd, et pärast arutati ka Eesti kõrgemate ametnike seas, kas see on ikka väärikas, kui kontserdisaali laest matsatab järsku lavale hunnik märgi sügislehti.

    Eesti teatri auhindade nominendid 2022. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

    TAUNO VAHTER: Kas sa „Džuudokvääre“ oled lugenud?
    Praeguses tsensuurilaines on kokku saanud suured erafirmad, raha ning kultuuriradikaalid, kes muudavad originaalteksti omal initsiatiivil.
    Roald Dahli lasteraamatute sisu muutmise skandaal on taas tekitanud suurema arutelu teemal, kes, miks ja millise õigusega võib muuta autori algteksti. Õhus lendavad tsensuurisüüdistused, tekstiversioone võrreldakse lausehaaval ning asjasse segatud üritavad end kuidagi kaitsta, kuid keegi ei tundu olukorra üle olevat väga õnnelik. Millest niisugune lärm?

    Novelliauhind 2023

    JOHANNA JOLEN KUZMENKO: Galeriikäik. Veebruarikuu kunstisaak
    Veebruar oli kunsti tihedalt täis: kõige rohkem oli grupinäitusi, kuid pahatihti ei tekkinud neis ei dialoogi ega ka selget vastandamist.
    Veendusin omal nahal, et Eesti kunstis toimub tohutult palju. Vaatamata sellele, et jõudsin käia vaid Tallinna ja Pärnu näitustel, on ikka tunne, et kuu jooksul sai nähtud uskumatu kogus näitusi ja teisi publikuüritusi. Veebruarikuu kinnitas, et üks kunstihuviline ei ole võimeline kõike toimuvat vaatama ja kogema.

    ÄLI-ANN KLOOREN: Veebruar. Milline on tuleviku muusik?
    Üks võimalus nooremat publikut saali tuua on uuema ja noortele lähedasema helikeelega muusika kavva võtmine, milleks sobib suurepäraselt Ameerika minimalistide muusika.
    Klassikalise muusika kadumisest on räägitud juba pikalt, kuid tegemist on siiski visa nähtusega: kontserdid toimuvad, oma ala tipud toovad saalid publikut täis. Ja kuigi kuulajate keskmine vanus tundub küll nihkuvat järjest kõrgemale – nii meil kui ka mujal –, ei ole selles ju iseenesest midagi halba. Eri vanuserühmad kuulavadki erisugust muusikat. Murepilved on aga tuleviku kohal.

    JANEK KRAAVI: Post-sõnastik – LX. Naftakirjandus (petrofiction)
    Naftakriitika eesmärk on „leida naftat“ kultuuritekstidest, kus see on tumm või sõnatu, kohe tajumiseks korraga liiga lähedal või liiga kaugel.
    Inimese ja keskkonna suhe on nüüdisaegse kunstiteose maailmasuse mõõde, spetsiifiline tekstuaalne tasand, mis eksisteerib teose poliitilise alltekstina, kuid järjest enam argipäeva kujundava teadlikkusena. Seda mõõdet väljendavad muuhulgas filmid, kirjandus ja kunst, mille dominant on energiaressursside ja tänapäeva elulaadi suhe.

    MARGUS OTT: Argidialektika XV. Korruptsioon ja fanatism
    Praegune süsteem on korrumpeerunud. See on talumatu ja seda tuleb puhastada. Tuleb juhinduda õigetest ideedest ja neid tarmukalt ellu viia. Niimoodi saavutame puhtama, selgema, õigema ühiskonna. Kui õige idee fanaatikud võimule saavad, siis nad eelistavad neid, kes viivad ellu õiget ideed, või kes vähemasti suusõnal õiget ideed toetavad. See tähendab, et korruptsioon muutub mitu korda rängemaks kui enne.

    Arvustamisel
    Annie Ernaux’ „Koht“
    kontsert „Kontsertmeistrid. Andres Kaljuste“
    Erki Pärnoja ja Kaupo Kikka audiovisuaalteose „Jäljed“ esiettekanne
    öökontsert „Puudutus“
    näitus „Tagasitulek. Jakov Rubinšteini kunstikogu“
    Eesti Noorsooteatri „Plekktrumm“
    Berliini filmifestival
    mängufilm „Fabelmanid“

  • ,

    Illustraator Kadi Kurema juubelinäitus „#VANA“

    Alates 28. veebruarist kuni 25. märtsini saab Eesti Lastekirjanduse Keskuses näha illustraator Kadi Kurema isikunäitust „#VANA“, millega tähistatakse kunstniku 60. juubelit.

    „Tsiteerides Indrek Koffi, raamatute „Kui ma oleksin vanaisa“ ja „Kui ma oleksin vanaema“ autorit, olevat elu otstes kõige paremad ja mõnusamad inimesed. Niisiis – lapsed ja vanavanemad. Ühtedel on hashtagid, stoorid ja tiktokid, teistel lugemisprillid ja heietused õunapuuaiast,“ kommenteeris Kadi Kurema oma näituse ideed.

    Kadi Kurema Koffi raamatute illustraatorina esindab elu teist otsa ja otsib kõige paremat vana. „Igaüks on mõnikord sattunud peale mõnele vanakraamihunnikule, mis vajaks sorteerimist. Klassipildid eelmisest sajandist, lugemispäevikud, kommipaberite kollektsioon, viledaks kulunud lauamängud – vanad head asjad, mis äratavad mängumälestuse ja tekitavad jõnksu südamesse. Raske on neid esemeid ära visata ja mälestustest need ei kaogi,“ lisas Kurema.

    Kadi Kurema on eesti graafik ja raamatuillustraator, õppejõud ja vanaema. Keskuse suures saalis ja trepigaleriis on üleval tema illustratsioonid aastatest 2017-2023. Kunstnik on salvestanud graafika oma illustratsioonidesse, segades ja jagades omavahel joonistust ja igivanasid graafikatehnikaid.

    Näitust saab külastada E–R 10–18 ja L 11–16.

  • ,

    Kumu toob ekraanile Ukraina dokumentaalfilmi

    “Habras mälu”. Kaader filmist

    Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas jõuab ekraanile üks eelmise aasta olulisemaid Ukraina dokumentaalfilme.

    84-aastase Ukraina operaatori Leonid Burlaka üles võetud filme – „Kohtumispaika ei tohi muuta”, „Truudus”, „Kinni võtta elusalt” – on näinud miljonid vaatajad. Üle 30 aasta Odessa filmistuudios töötanuna oli ta ühtlasi oma ajastu kroonik, jäädvustades kõike filmitegemisega seotut tuhandetele fotodele. Tema arhiivi avastab pojapoeg Ihor, kes üritab juba osaliselt hävinud piltide kaudu ajalugu taastada – see on võidujooks ajaga, sest Alzheimeri tõbi kustutab vanaisa mälu halastamatu kiirusega.

    „Habras mälu” (Крихка Пам’ять) on Ihor Ivanko usalduslik lugu oma vanaisast, kelle elu

    “Habras mälu”. Kaader filmist

    kaudu avaneb terve epohh, 1960.–1980. aastate Ukraina filmiajalugu, mille mälu püsib sama habrastel jalgadel.

    Film pälvis eelmisel aastal Krakowi filmifestivalil äramärkimise ja kuulus ka Docpointi festivali kavva.

    Kolmapäeval, 1. märtsil kell 18 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse fotograaf Aap Tepper.

    Kultuuriteemaliste filmide sarja „Kumu dokumentaal” korraldavad Kumu ja PÖFF.

    Sissepääs prii.

    Kava vaata https://kumu.poff.ee/.

  • Voluptas placeat nesciunt eos quos.

    Voluptas placeat nesciunt eos quos.
    Foto: Vahur Lõhmus

    Sint tempora possimus aut in ipsam. Ut omnis est beatae et debitis odio. Esse enim voluptatem eaque corporis cumque et.

    Itaque voluptatem debitis porro molestias harum qui. Nemo dolores aut sit ducimus voluptas.

    Distinctio delectus in fugit. Eveniet nisi veniam et excepturi culpa. Quaerat nesciunt qui reprehenderit omnis delectus saepe dolor.Velit perspiciatis voluptas asperiores et assumenda et. In earum sequi facilis totam suscipit iusto. Voluptatem est illum qui dolorem mollitia dolorem eligendi. Ratione ad sapiente ab harum repellendus aspernatur ratione earum. Dignissimos libero sunt voluptate nemo. Sint quisquam eveniet reprehenderit consequuntur mollitia et. Qui modi dolorem temporibus. Tenetur ratione beatae vel consequuntur iure facere. Quas eos repellendus consequuntur ut est dolores ut. Nobis vero et architecto consectetur et et minima. Eaque ut ea et qui tempora quae.

  • ,

    Kirjanduslik kolmapäev 1. märtsil

    KIRJANDUSLIK KOLMAPÄEV
    1. märtsil kell 18

    NOMINENTIDE LEND – TÕLKIJAD I

    Laval on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali ilukirjandusliku tõlke preemia nominendid

    Ülar Ploom, Heili Sepp, Leenu Nigu ja Anti Saar.

    Vestlust juhib žürii esinaine Kätlin Kaldmaa.

  • ,

    Sirja-Liisa Eelma Tartu Kunstimajas

    Neljapäeval, 23. veebruaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Sirja-Liisa Eelma isikunäitus „Peegelduste pealispind“.Näitusel saab näha kunstniku kõige uuemat, käesoleval ja möödunud aastal valminud maaliloomingut. Teosed lähtuvad maaliseeriast „Must peegel“, mis oli osaliselt eksponeeritud Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu samanimelisel ühisel näitusel 2022. aasta suvel Draakoni galeriis.Sirja-Liisa Eelma maalid valmivad suurte seeriatena, mille juures on oluline kujundi kordus ja aeglane muutumine. Esmapilgul küll korduv, kuid alati unikaalne kujund tekib maalimise protsessi käigus, kus kunstnik täidab lõuendipindu ruutsentimeeterhaaval just nii laia pintsliga töötades. Käesolevas maaliseeriaski ei kordu ainult n-ö mustrivälju moodustav kujund, vaid ka maalid oma hierarhiavabas kompositsioonis on üksteisega kohati sarnased. Ometi on siingi sarnasus vaid näiline ning nii on maal ja iga kujund sellel teisest erinev, nagu erineb iga hingetõmme ja südamelöök talle eelnevast.Autor lisab: „Peegelduses oleme kahekesi. Mina ja peegelpilt. Nii olen mina maali loojana ja vaataja näitusesaalis maaliga silmitsi nagu peegliga. Maal on pind, värviga kaetud tükk lõuendit, mis võib, aga ei pea esitama väljakutse kolmandale, sügavuse dimensioonile. Sügavuse illusiooni kõrval veetleb mind mõte pealispinnast. Selles on valmisolekut ja potentsiaali enamaks, ometi ka pretensioonitust ja suuremeelsust olla see, mis ollakse.“Sirja-Liisa Eelma (s 1973) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) maalikunsti eriala 1996. aastal. Alates 2018. aastast õpib EKA doktorikoolis ja töötab hetkel EKA maaliosakonna külalisdotsendina. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga, aastal 2021. oli tema maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime“ nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale. Tema viimane isikunäitus Tartu Kunstimajas toimus 2017. aastal.Kunstnik tänab: Kaarel Eelma, Maris Karjatse.Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.Näitus jääb avatuks 26. märtsini.www.kunstimaja.eefacebook.com/kunstimajaTartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

  • ,

    Kadi Nool ja Margus Kontus Tartu Kunstimajas

    Neljapäeval, 23. veebruaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis kunstnik Margus Kontuse ja terapeut Kadi Noole ühisnäitus „Ühendatud Üksildus“.Näitusesaali on loodud ruum, kus teadvustatakse oma mineviku mustreid, mis on meid kujundanud, kuid enam ei teeni. Näitus soovib panna meid tundma, et me oleme alati enamat kui meie nägemus iseendast.Oleme eraldatud, iseennast eraldanud ja samas vajame kõige rohkem just ühendust. Kuidas me ühendume teistega ja tunneme vabadust, kui enese seeski ei tunne me ennast ja mängime kedagi teist? Võtame rolle, mida kodus-koolis oleme õppinud, mida ühiskond ette näitab. Kuid kes me ise oleme? Kes me oleme nende raamistike sees?Me vajame ühendust. Vajame ühendust iseenda ja üksteisega. Me januneme selle ühenduse järele. DNA loob meid ja meie loome oma DNA. Milleks taastoota valu ja eraldatust, kui saab luua ilu ja ehedust? On aeg raamidest välja astuda ning vaadata peeglisse.Kunstnikud lisavad: „Meil on harjumus põgeneda alkoholi, üksteise süüdistamisse, emotsionaalsesse söömisse, töösse, ületreenimisse, düsfunktsionaalsetesse suhetesse, šoppamisse, pornograafiasse jne. On aeg küsida ¬ miks oleme loonud sellise maailma, kus on valus eksisteerida ja vaja iseenda eest põgeneda ning üksteisega sõdida? Meil on vaja märgata, mis raamistikes oleme üles kasvanud ja mis neist on tegelikult võlts ja mis ehe.“Margus Kontus (s 1987) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika (BA) ja kaasaegse kunsti (MA) erialadel. Ta on esinenud mitmetel grupi- ja isikunäitustel Eestis ning välismaal. Marguse kunstipraktikat iseloomustab lai spekter eksperimentaalseid teoseid. Alustades magnetväljadega tehtud maalidest ning lõpetades energiat tootva skulptuuriga. Tema teosed on justkui pisikesed meditatsioonid, et mõtestada, miks eksistents eksisteerib. See viimane küsimus on Margust saatnud juba pikemat aega ja on kindlasti jätnud jälje ka tema loomingule.Kadi Nool (s 1989) on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kogukonna hariduse (BA) erialal ja täiendanud end Transpersonaalse Psühholoogia ja hüpnoteraapia väljaõppel. Ta tegutseb viimased 5 aastat peamiselt vaimse tervise valdkonnas. Kadi on esinenud seni ühel isikunäitusel ja illustreerinud kaks luuleraamatut. Ta põimib oma igapäevases töös kunstiteraapia, mindfulness ja ka kehatöö praktikad. Kadi tunnetab teravalt ühiskonna mõjusid indiviidi tasandile. Ennekõike keskendub ta inimese võimele oma alateadvust ümber programmeerida ning seeläbi ühiskonda muuta.Täname: Eesti Kultuurkapital ja Pühaste PruulikodaNäitus jääb avatuks 26. märtsini.www.kunstimaja.eefacebook.com/kunstimajaTartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

  • Algab konkurss kirjandusauhinnale „Esimene samm“

    Kirjandusauhinnale „Esimene samm” oodatakse kandideerima kõiki autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on trükiajakirjanduses avaldamist leidnud 2022. aasta jooksul.

    Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise ja/või vastavate meediaväljaannete toimetajad. Kandideerimiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb saata vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ja koopia avaldatud tekstist ühes ilmumisandmetega. Vajalikud materjalid saata e-postiga eks@kirjandus.ee või tavapostiga Eesti Kirjanduse Seltsi (Tartu Kirjanduse Maja, Vanemuise 19, Tartu 51003) märgusõna „Konkurss „Esimene samm”” all. Tööde esitamise tähtaeg on 10. märts 2023. Preemia suurus on 600 eurot ja see makstakse välja Tartu Kultuurkapitali kirjandusfestival Prima Vista fondist.

    Otsuse auhinna määramise kohta teeb 5-liikmeline žürii, mille koosseisu kuuluvad tänavune Prima Vista patroon Mehis Heinsaar, Triin Ploom-Niitra, Anti Saar ning eelmise aasta laureaadid Kelli Kiipus ja Gregor Kulla.

    Preemia antakse võitjale pidulikult üle 23. aprillil, rahvusvahelisel raamatu ja roosi päeval aset leidval Prima Vista eelüritusel. Kirjandusfestival Prima Vista toimub tänavu 8.–13. maini Tartus ja 6. mail Paides.

  • ,

    Tartu Kunstioksjon 2023 

    Neljapäeval, 23. veebruaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis tänavusel Tartu Kunstioksjonil osalevaid töid tutvustav näitus. Oksjoni korraldab Tartu Kunstnike Liit koostöös galeriiga Art & Tonic. Oksjon toimub 24. märtsil! Oksjonile valiti 50 teost. Osalevad kunstnikud on:Eero Alev, Siim-Tanel Annus, Stanislav Antipov, Liisi Eelmaa, Sarah Epping, Alexei Gordin, Mirjam Hinn, Heleliis Hõim, Edgar Juhkov, Siiri Jüris, Kairo, Kalli Kalde, Kai Kaljo, Margus Kontus, Paul Kormašov, Lauri Kulpsoo, Toomas Kuusing, Timo Kähara, Heikki Leis, Ove Maidla, Brita Maripuu, Mihkel Maripuu, Vahram Muradyan, Meiu Münt, Mall Nukke, Eva Elise Oll, Maris Paal, Enn Põldroos, Martti Ruus, Maria Sidljarevitš, Krista Sokolova, Regina-Mareta Soonsein, Imat Suuman, Laivi Suurväli, Talia, Edgar Tedresaar, Urmo Teekivi, Maryliis Teinfeldt-Grins, Kadri Toom, Liisi Toom, Lauri Trolla, Külli Trummal, Maris Tuuling, Mina Täna, Martin Urb, Helle Vahersalu, Tarmo Vahtra, Riina Varol, Von Bomb ja Liisi ÖrdTeostega saab tutvuda aadressil oksjon.kunstimaja.ee ning näituselt saadavas kataloogis. Tekstide autorid on Elika Kiilo-Kulpsoo ja Peeter Talvistu. Reprod pildistas Andrus Kannel.Oksjon toimub 24. märtsil kell 17.00 ja seda viib läbi Reigo Kuivjõgi. Oksjonil saab osaleda nii Tartu Kunstimajas kui ka kontaktivabalt internetis.Oksjonile registreerumiseks tuleb saata kiri aadressile oksjon@kunstimaja.ee hiljemalt 23. märtsiks, kuigi tõsiseid huvilisi ukselt tagasi ei saadeta. Osaleda saab ka telefoni teel. Kirjas märkida kindlasti eelistatav osalemisviis.www.kunstimaja.eefacebook.com/kunstimajaTartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

Sirp