teaduskirjastamine

  • Pealelend – Juhan Raud, kunstitoimetaja

    Juhan Raud

    Veebruarist alustab Sirbis kunstitoimetajana tööd Juhan Raud.

    Kust tuled ja mida seni oled teinud?

    Iseenese kirjeldamine on alati keeruline, sest enda kukalt ilma peeglita ju ei näe. Olen õppinud Tallinna ülikoolis kultuuriteooriat ning Sussexi ülikoolis filmiuuringute alal. Üldine kultuuriteooria andis mulle teatava võrdleva lähenemise oskused ja võib-olla ka laiema tausta, millelt kultuurinähtustega suhestuda, ent just filmiuuringud viisid mu kokku uuemate visuaalteoreetiliste suundadega, mis on osutunud kasulikuks ka kaasaegse kunsti analüüsimisel.

    Töötasin Postimehes kunstitoimetajana umbes neli ja pool aastat, selle käigus puutusin tihedalt kokku kunstivälja kõikvõimalike tahkudega. Kirjutasin arvustusi ja ka kunstipoliitilisi käsitlusi, tegin intervjuusid, sealhulgas mitmete kuraatoritega (nt Vincent Honoré, Kati Ilves, Hilkka Hiiop, Niels Van Tomme jt), ning kajastasin suuri ja väikseid märgilisi näitusi, biennaale-triennaale, kunstifestivale ning teisi kunstiga seotud sündmusi – nii Eestis kui ka välismaal.

    Ühtlasi olen juba aastaid lugenud EKAs filosoofia ja kriitilise mõtlemise kursusi, mis on andnud mulle ka mõningase sissevaate noorte kunstnike mõtlemisse. Peale kaasaegse kunsti huvitun posthumanistlikust filosoofiast, võrdlevast mütoloogiast, kirjandusest ja mängudest.

    Vaatamata sellele, et mul on kunsti­sfääris töötamisest palju kogemusi ja kontakte, pean ma ise end seal sellegipoolest seniajani poolvõõraks, ehkki see pole vist enam tingimata tõsi. Leian aga, et selline tunne või hoiak lisabki mu mõtlemisele teatava kõrvalpilgu ning kultuurivaldkondade vahel liikumine hoiab selle värske ega lase sel staatiliseks muutuda.

    Mis sind hea kunstikriitika juures erutab?

    Ise olen kunstist ja muudest asjadest kirjutades püüdnud hoida teoreetilist, seostavat ja filosoofilist joont, üritanud mõelda edasi oma objekti esitatud küsimustest – Aare Pilv on nimetanud sellist lähenemist „kaasaloovaks kriitikaks“ –, ehkki see ei pruugi muidugi alati ka välja tulla.

    Mu meelest on hea, kui hoitakse tasakaalu kunstiteose võimalike tähenduste intellektuaalse tõlgendamise ning arvustaja afekte toonitava lähenemise vahel. Emotsioon ilma dilemmadeta ei pruugi puudutada, analüüs ilma julgete metafoorideta võib aga kuivaks jääda.

    Meeldib ka see, kui teinekord kirjutab (lisaks iga päev valdkonnas tegutsevatele kunstiteadlastele) kunstist ka keegi mõnest teisest kultuurivaldkonnast. Mõnikord luuakse ja sõnastatakse sel juhul näituse valguses ebatavalisi probleemiasetusi, võib tekkida ootamatuid, aga ka väga huvitavaid seoseid, aga sedasi võib midagi nii-öelda ka tõlkes kaduma minna.

    Millisena sa Eesti praegust kunstielu näed ja kuidas selle seisukorda hindad?

    Mind ennast huvitab pigem just kaasaegne kunst, sest see väljendab teravalt just praeguse aja probleeme huvitaval, eriomasel viisil. Just kaasaegne kunst on aga midagi, millest enamikul eesti inimestel võib olla raske aru saada, ent seda huvitavam ja vajalikum on neile see lähemale tuua ning seda mõtestada. Mulle on alati meeldinud olla erinevate mõtteviiside vahendaja.

    KAAREL TARAND

     

     

  • Loe Sirpi!

    Urmas Vadi „Kuu teine pool“

    Kalle Käsperi luulesalv

    Eesti Festivaliorkestri kontsert

    VHK keelpilliorkestri Ester Mägi muusikaga plaadi esitluskontsert

    Pealelend –Juhan Raud,  kunstitoimetaja

    näitus „See oli üsnagi mitmekesine aas. Kunst Margus Punabi kogust“

    Pealelend – Rael Artel

    R.A.A.A.Mi „#ярусский/#maolenvenelane“

    mängufilmid „Puhas õnn“ ja „Unenäo stsenaarium“

    In memoriam Anu Allikvee

    In memoriam Hillar Aben

    In memoriam Katrin Ehala

    Esiküljel Maryliis Teinfeldt-Grins. Foto Piia Ruber

    Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2023. aasta IV jaotuse tabelid

  • Kunstiajaloo lühiülevaade Valga muuseumis

    Teisipäeval, 30. jaanuaril kell 16.00 avatakse Valga Muuseumis näitus „„Sa ei oska maalida!“ Eesti kunstiajaloo lühikokkuvõte“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu. Tartust sõidab avamisele ERIBUSS!

    Viiendat korda organiseerib Tartu Kunstnike Liit Valga Muuseumi galeriis näituse, mis tänavu pakub maalikunsti kaudu lühikest ülevaadet Eesti kunstiajaloost 19. sajandi biidermeierist 21. sajandi post-maalini. Kaasatud autorid ja teosed markeerivad meie kunstiloo olulisi ja lausa pöördelisi momente, teoste valmimise ajal aga on nii mõnigi kord seatud kahtluse alla loodu kunstiline väärtus.

    Selliste momentide hulgas on esmased Itaaliast kaasa toodud naturalisminäited, automatistlikult paberile tõmmatud värvilised jooned, igikestvalt südamesse ja pintslisse kätketud pallaslik impressioon ning reaalsusekildude lõuendile kandmine slaidiprojektori abil. Ikka ja jälle kipub keegi sellistel hetkedel kas publiku, arvustajate või teiste loojate hulgast ütlema, et see pole päriselt kunst või „Sa ei oska maalida!“, kuid sama sagedasti saavad just nendest momentidest hiljem meie kunstiloo olulised verstapostid. See näitus sisaldab ühte valikut seda sorti momentidest.

    Näitusel osalevad kunstnikud Julie Hagen-Schwarz, Ado Vabbe, August Jansen, Johannes Saal, Lola Liivat, Enn Tegova, Alar Tuul ja Mihkel Ilus. Enamik teoseid pärineb Tartu Kunstimuuseumi kollektsioonist. Näituse graafiline kujundaja on Katrin Nõu.

    ** Kuna Tartu ja Valga vaheliste ühistranspordi ühenduste arv on piiratud, sõidab avamisele eribuss. Buss stardib Tartust 30. jaanuaril kell 14.30 Tartu Kunstimaja eest ja alustab tagasisõitu Valgast Tartusse kell 18.00. Edasi-tagasi sõidu eest tuleb tasuda 5 eurot (kohapeal sularahas). Koha broneerinimiseks on vajalik ETTEREGISTREERIMINE aadressil sekretar@kunstimaja.ee 29. jaanuariks.

    Näitus on avatud 2. märtsini.

    Kuraator Peeter Talvistu

    Valga Muuseum, Vabaduse 8
    www.valgamuuseum.ee
    T–R 11–18, L 10–15
    Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital, Tartu linn, Valga linn, Valga Muuseum

  • Sel reedel Sirbis

    Esiküljel Maryliis Teinfeldt-Grins

    Kas kadunud maastikud elavad edasi, kui neid kauem mäletame? Aet Ollisaar vestleb Maryliis Teinfeldt-Grinsiga
    Maryliis Teinfeldt-Grinsi näitus „Kes mäletab viimasena, kes mäletab paremini?“ galeriis Tütar 19. I – 25. II.
    Maastik mäletab nii mõndagi, kui osata lugeda nähtavaid ja nähtamatuid märke. Maryliis Teinfeldt-Grins on maastikku uurinud juba mitu aastat ning jõudnud üha sügavamate kihistusteni. On tähenduslik, et eri riikides peatudes või lühiajaliselt elades on kodukoha teema saanud autorile üha olulisemaks, ulatudes loomeuurimuse kaudu nii tekstiiliteostesse kui ka kodumurdes avaldatud luuletustesse. Geograafiline kaugus kodukohast on omal kombel võrreldav hääbunud küla, kadunud maastiku ja üha vähem kasutusel murdekeele kaugenemisega tänapäevast. Koplimetsa küla ja küla keskel asunud Niinemägi on sümbolid, mis kannavad endas ka üldisemat sõnumit kultuuri kadumisest ja teisenemisest ajas.
    Uurisin Maryliis Teinfeldt-Grinsilt, kuidas ta näituseni jõudis ja kuhu jõuab edaspidi.

    ÜLO MATTHEUS: Hullus Kremlis ja Kapitooliumi mäel
    Isegi kui NATO suudab tõrjuda Vene väed Eesti piirest välja, on tegemist ikkagi Eesti linnade ja taristu totaalse hävinguga.
    Selleks aastaks Ukrainale edu ei ennustata. Kõneldakse Ukraina strateegilisest kaitsest, Venemaa ründetegevuse hoogustumisest ja ettevalmistumisest uueks suureks rünnakuks suvel. USA abi Ukrainale on vabariiklaste tegevuse tõttu blokeeritud ja Valge Maja hinnangul võib Venemaa võita sõja mõne nädala või hiljemalt mõne kuuga, juhul kui Kongress ei anna juba lähipäevil luba Ukrainale sõjalise lisaabi andmiseks. Valge Maja teatel on Ukraina nii õhutõrje- kui ka suurtükiväe laskemoonavaru otsakorral.

    AET ANNIST: Muutuse hirmutav muutus
    Ihaldusväärsete muutuste nimel oleme valmis maha raputama kõik ühiskonda koos hoidvad seosed.
    Octavia E. Butleri hädasti eestindamist vajava kaheosaliseks jäänud tähendamissõnade sarja esimene raamat ilmus 1993. aastal, kuid lugu algab aastal 2024. Loo keskseks, muutumatuks suuruseks on muutus. Selles düstoopias kirjeldatakse kliimamuutustele järgnevat sotsiaalsete murrangute perioodi USAs ja endale muutuste prohveti rolli võtnud naise elu ja edu muutuvas ajas.

    ART LEETE, MADLI ORAS, JAANIKA JAANITS, KARINA VABSON, LIINA RAUS, KAISA EICHE, JANA REIDLA: Kaasaegse kunsti kontor
    2022. aasta sügisest eelmise aasta lõpuni viisid Kogo galerii, rakendusantropoloogia keskus ja Tartu ülikooli etnoloogia osakond läbi kultuuriministeeriumi rahastatud loovuurimusliku projekti „Kujutava kunsti mõju Eesti ettevõtete töökeskkonnas“. Meid inspireeris selles uurimistöös tõdemus, et kunsti mõjule töökeskkonnas on vähe tähelepanu pööratud, ka teadlased ei ole seda uurinud. Samal ajal on rahvusvahelised teadusuuringud näidanud, et kunstiteosel on töötaja motivatsiooni ja heaolu suurendav mõju.

    TARMO SOOMERE: Euroopa teaduste akadeemiate visioon veatust teaduse finantseerimise süsteemist
    Euroopa Komisjoni rahavood on sätitud käima mitme aasta kaupa. Algul viisaastakutena ja hiljem seitsme aasta rütmis. Nüüd on mõttes, uskumatu küll, juba kümnes seda laadi raamistik, mille kaudu jaotatakse teadusele ja innovatsioonile suur hulk raha. Olgu kohe märgitud, et innovatsioon on eurokeeles veel keerukam nähtus kui teadus- ja arendustegevus kokku. Ometi selline, mis teaduse parimad saavutused ühiskonna hüveks konverteerib ja ilma milleta teadus oleks kui pime ja puujalgadega lombakas. Aga jätaksin selle lahkamise mõneks teiseks korraks.
    Teadusraha kasutamine on teaduste akadeemiatele mõttekoht. Akadeemiate soov on alati üks: et see läheks asja ette. Et sellest sünniks üldine hüve ja et sellest läheks meie kõigi elu paremaks. Mis siis, et mõne teadussaavutuse puhul kulub aastakümneid, enne kui otseselt mõõdetavat kasu sünnib.

    Muusikateadus ei saa olla suletud süsteem. Aurora Ruus vestles Toomas Siitaniga
    Toomas Siitan: „Me reflekteerime ja mõtestame midagi, mis ise on olulisem kui selle refleksioon. Seepärast ei tahaks ma praktikat teadusest lahutada, vaid rõhutada nende kokkukuuluvust.“
    Eesti Muusikateaduse Seltsi (EMTS) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) muusikateaduse osakonna aastaraamatul Res Musica täitub tänavu XV tegutsemisaasta. 2009. aastal esimest korda ilmunud aastaraamat on rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseeritav väljaanne, mis „tahab olla eesti muusikateadlaste jaoks kõige laiemaks foorumiks, milles avaldatakse artikleid kõigist muusika uurimisega seotud valdkondadest ja võimalikult rahvusvahelise autorkonna poolt“, nagu on sõnastanud kunagine peatoimetaja Urve Lippus esimese numbri eessõnas. Praegu on väljaande peatoimetaja muusikateaduse professor Toomas Siitan, kellega vestleme nii Res Musicast kui ka üldisemalt muusikateaduse käekäigust.

    Arhitektuurivõistluste aasta 2023. Merle Karro-Kalberg vestles Pelle-Sten Viiburgiga
    Eelmise aasta arhitektuurivõistlusi ja tulemusi kommenteerib arhitektide liidu võistluste töögrupi juht Pelle-Sten Viiburg.

    LAURI LÄÄNEMETS: Varjumiskohad ja varjendid
    Arhitekt Indrek Saarepera juhib aasta alguses Sirbis ilmunud artiklisi tänuväärselt tähelepanu sellele, et Eesti inimesed peaksid olema kodus sõja või mis tahes muu kriisi korral paremini kaitstud. Varjumiskohtadel on sealjuures tähtis roll. Üks ühele Soome mudelit kopeerima pole siin siiski mõtet rutata: erinevad on nii võimalused kui ka vajadused. Sellepärast juhindume elanikkonnakaitse, sealhulgas ka varjumise kavandamisel eeskätt Ukraina kogemusest.

    IVO ARRO, PEETER-EERIK OTS, EPP VAHTRAMÄE: Millisest Kaarli puiesteest unistavad noored?
    IX koolinoorte arhitektuurikonkurss „Minu unistuste puiestee“

    KAAREL KUURMAA: Dokid, „Sundance“ ja Oscari-ralli. 2023. aasta maailma dokumentalistikas
    Sel nädalal valiti eelmise aasta dokkide hulgast välja viis parima dokumentaalfilmi Oscari nominenti. Samal ajal esilinastuvad Utah’ osariigis „Sundance’i“ filmifestivalil võistlustules tänavust dokiaastat valitsema hakkavad linateosed. Jaanuari lõpp on dokumentaalfilmidele justkui sümboolne hetk, mil sulgub möödunud aastaring ning antakse stardipauk uuele.

    MARJU HIMMA: Kas digipööre tappis paberil ajakirjanduse?
    „Video tappis raadiostaari“ („Video Killed the Radio Star“) oli ansambli The Buggles hittlugu, millega avati 1. augustil 1981 muusikakanal MTV. MTV-l on ajapikku olnud küll palju sõsarkanaleid, aga sedasama enam alles pole. Kanalid tulevad ja lähevad, kuid muusikavideod pole välja surnud. Sisu elab edasi olenemata tehnilisest levikuviisist ja platvormist.

    Arvustamisel
    Maryliis Teinfeldt-Grinsi murdeluulekogu „kivi alla kükakille“
    Sveta Grigorjeva „Frankenstein“
    Urmas Vadi „Kuu teine pool“
    Zoltan Boldizsár Simoni ja Marek Tamme „Ajaloolise aja kude“
    Eesti Festivaliorkestri kontsert
    VHK keelpilliorkestri Ester Mägi muusikaga plaadi esitluskontsert
    näitus „See oli üsnagi mitmekesine aas. Kunst Margus Punabi kogust“
    VAT-teatri „Arm“
    R.A.A.A.Mi „#ярусский/#maolenvenelane“
    Musta Kasti „Surm“
    mängufilmid „Puhas õnn“, „Unenäo stsenaarium“ ja „Vaesekesed“

  • Hop galeriis avatakse tekstiilikunstnik Aune Taamali näitus “Tigu, kes ronib Fuji mäele, aeglaselt…”

    AUNE TAAMAL
    Tigu, kes ronib Fuji mäele, aeglaselt…
    26.01.-20.02.2024
     

    Neljapäeval, 25. jaanuaril kell 17.00 avatakse Hop galeriis Aune Taamali näitus „Tigu, kes ronib Fuji mäele, aeglaselt…“.

    Käesoleval näitusel saab näha unikaalses autoritehnikas valminud tekstiile mis on inspireeritud 30 aastat tagasi EKA (tolleaegse Tallinna Kunstiülikooli) lõputöö pealkirjast “ Oo, tigu, roni üles Fuji mäele, aga aeglaselt, aeglaselt…” Näituse läbivaks motiiviks peab kunstnik kulgemist, sooviga luua ümbritsevale kiirustamisele vastukaaluks avarus inimolemise sees, kohalolu hetkes ja ruumis ning selle sümbioosise märkamises. Kunstnik kirjeldab oma avatavat näitust järgmiselt:

    Täpselt ei olegi enam meeles, mis ajendas mind toona Jaapani poeedi Kobayashi Issa haikut kasutama. Ehk paelus vastandumine – teo väiksus suurele mäele.Tegelikult peitub selles kolmerealises haikus palju tarkust –  orienteeruda kõrgeima eesmärgi poole, mida võiksime ette kujutada. Otsi üles oma Fuji ja roni sellele võimalikult aeglaselt! Eesmärgi suunas liikumise protsess võib olla parim, mida elul pakkuda on. Õnn ja rahulolu on peidus mitte saavutamises, vaid kulgemises. Need 30 aastat ongi möödunud piltlikult öeldes pidevalt ronides, arenedes nii loominguliselt, vaimselt, hingeliselt, ikka omas tempos. Tippu jõudmine ei pruugigi olla eesmärk, tähtis on teekond ise. Hakkaks ju igav, kui ühel päeval enam kuhugi püüelda poleks. Teo aeglus liikumisel võimaldab tunnetada, näha tervikut ka väiksemates asjades ning mõista, kuhu ta ajas ja ruumis sobitub.

    Teo aeglase liikumisega seostub mulle asjaolu, et minugi tööd valmivad läbi rea tegevuste nagu kavandamine, lõikamine, ühendamine, sulatamine, lahustamine, tikkimine, kollaaź…ehk nõuavad teostamiseks omajagu aega. Eksponeeritavaid töid iseloomustab kergus, õhulisus, läbipaistvus, teatraalsus. Nad peegeldavad elu rabedust, meie habrast eksistentsi, sisaldades erinevaid tundmusi ja kogemusi, nii rõõmuhetki kui ka arme. Vahel on tunne, et mitte mina ei teosta tööd, vaid töö loob iseennast, muutub, kasvab välja rännakutest enda sisemuses, oma elusolemise mustrist. Töödes kombineerin erinevaid visuaalseid sümboleid ja koode: E. Enno, D. Kareva, Rumi luuleridu, tekste Hiina luuletaja ja filosoofi Laozi iidsete õpetuste raamatust Tao Te Ching, mida teiste sõnadega nimetatakse ka Kulgemise väe raamatuks. Toimuvat võib määratleda kui teksti kujunemist tekstiilitaieseks. Olen tekste oma töödes kujunduselemendina varemgi kasutanud. Naljaga pooleks – kas tuleneb selline tekstilembus sõnade tekst ja tekstiil sarnasusest või ajendab säärast kujutamislaadi tundmus, et pelgalt sümbolid ja koodid ei suuda mõtet nii hästi edastada kui sõnades peituv vägi. Kuigi autorid ja tekstid, mida oma töödes kasutan on erinevad, ühendab neid mõttelõngana Tigu ronimas oma elu mäele ehk mina kogemas oma algset olemust, elu sügavamat sisu. 

    Aune Taamal (sünd. 1963) on lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli tekstiilikunsti eriala (1993). Oma loomingus  eksperimenteerib Taamal erinevate tekstiilsete materjalide ja tehnikatega, eelistades läbipaistvaid tekstuure, mis võimaldavad luua mitmekihilisi ruumilisi installatsioone.Taamali töid on eksponeeritud erinevatel näitustel Eestis ja välismaal. A. Taamal on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Tekstiilikunstnike Liidu ja Stuudio 22 liige. Loominguga tegelemise kõrvalt on Taamal alates 2012 aastast olnud galerist Lühikese Jala Galeriis.

    Näitust toetavad eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit.

    Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

    HOP galerii
    Hobusepea 2, 10133 Tallinn
    N–T 11.00–18.00
    hopgalerii.ee

  • Riiklikele kultuuripreemiatele esitati 86 ning spordipreemiatele 28 kandidaati 

    Kultuuriministeeriumisse esitati tähtajaks riiklikele kultuuripreemiatele 86 ning spordipreemiatele 28 kandidaati. Preemiate saajad kinnitab vastavalt komisjoni ettepanekule valitsus ning tunnustused antakse üle 23. veebruaril kell 12 Eesti teaduste akadeemias.

    „Rõõm on näha, et riiklikele kultuuri- ja spordipreemiatele esitati niivõrd palju inimesi, kes kõik on meile eeskujuks ning suureks inspiratsiooniks. Nende kandidaatide vahel tuleb teha valik, mis ei saa olema lihtne. Ent kerge on hingata, teades, et meie kultuuri- ja spordielu edendavad inimesed iga päev südame, südikuse ja mõttega,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.

    Kolmele kultuuripreemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest esitati 39 ning viiele aastapreemiale 2023. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest 47 kandidaati.

    Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot. Kandidaadid preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest:

    • Aili Vint – maalikunstnik. Esitajad Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstimuuseum;
    • Ain Lutsepp – näitleja. Esitaja Eesti Teatriliit;
    • Andres Alver – arhitekt. Esitaja Eesti Kunstiakadeemia;
    • Arne Mikk – lavastaja ja teatritegelane. Esitaja Rahvusooper Estonia;
    • Arvo Kruusement – stsenarist, lavastaja ja näitleja. Esitaja Eesti Kinoliit;
    • Arvo Valton – kirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Esitajad Karl Ristikivi Selts, Tallinna Ülikool ja Eesti Kirjanike Liit;
    • Doris Kareva – luuletaja ja tõlkija. Esitaja Eesti Kirjanike Liit;
    • Ellen Värv – etnoloog ja rahvakultuuri uurija. Esitajad Eesti Rahva Muuseum, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia;
    • Evi Tihemets – graafik. Esitaja Tallinna Kunstihoone;
    • Hagi Šein – ajakirjanik, meediajuht ja õppejõud. Esitajad Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Selts, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Filmi Instituut, Avaliku Sõna Nõukogu, Elisa Eesti, Ruudu Produtsendid ning Eesti Ringhäälingumuuseum;
    • Heidi Sarapuu – teatrijuht, lavastaja ja näitekirjanik. Esitajad Tallinna Keskraamatukogu, Eesti Teatriliit, Estonia Selts, Piip ja Tuut Teater, ERR Raadioteater, Eesti Teatri Agentuur ning Eesti Ajaloomuuseum;
    • Ilma Adamson – tantsupedagoog ja -looja. Esitajad Tantsuansambel Sõprus ja Ilma Adamsoni Tantsukool;
    • Jassi Zahharov – ooperilaulja. Esitaja Rahvusooper Estonia;
    • Jüri Otsmaa – insener. Esitaja Tallinna Tuletõrjeühing;
    • Kaupo Olt – kontrabassimängija ja õppejõud. Esitaja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester;
    • Külliki Saldre – näitleja. Esitaja Teater Vanemuine;
    • Mail Sildos – viiuldaja ja kontserdikorraldaja. Esitajad Eesti Klavessiinisõprade Tsunft, ansambel Una Corda, Vanalinna Hariduskolleegium, Muusikaühing Studio Vocale, Floridante, Eesti Mõisate Ühendus ja Anne Erm;
    • Malev Toom – fotograaf. Esitaja Kõrgem Kunstikool Pallas;
    • Mare Tommingas – koreograaf. Esitaja Eesti Näitlejate Liit;
    • Mark Soosaar – filmilooja, kuraator ja kultuurikorraldaja. Esitaja Pärnu Linnavalitsus;
    • Merike Lang – muuseumijuht, ajaloolane, etnoloog ja museoloog. Esitajad Eesti Maaelumuuseumid ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;
    • Olav Ehala – helilooja ja pianist. Esitajad Eesti Jazzliit, Tallinna Linnateater, Kauni Muusika MTÜ, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, OÜ ERP, Jazzkaare Sõprade Ühing, Eesti Muusika Infokeskus, Eesti Muusikafestivalid, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Arvo Pärdi Keskus;
    • Peeter Paemurru – tšellist. Esitaja Eesti Kultuuri Koda;
    • Peeter Simm – filmirežissöör. Esitajad Pimedate Ööde Filmifestival, Eesti Filmirežissööride Gild, Eesti Filmitööstuse Klaster, Eesti Filmi Instituut, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut ning Eesti Näitlejate Liit;
    • Peeter Volkonski – näitleja, lavastaja, muusik, kirjanik ja tõlkija. Esitaja Tartu Linnavalitsus;
    • Priit Pedajas – näitleja ja lavastaja. Esitajad Eesti Draamateater ning Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit;
    • Raine Karp – arhitekt. Esitajad Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Kunstiakadeemia;
    • Reet Piiri – rahvarõivaekspert, õppejõud. Esitajad Eesti Rahva Muuseum, Kõrgem Kunstikool Pallas ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit;
    • Regina Lukk-Toompere – kunstnik ja illustraator. Esitajad Eesti Lastekirjanduse Liit ning Eesti Kujundusgraafikute Liit;
    • Rein Agur – lavastaja. Esitaja Rahvusvaheliste Nukuteatrite Ühenduse Unima Eesti Keskus;
    • Rein Rannap – helilooja ja pianist. Esitajad Klassikaraadio, Pimedate Ööde Filmifestival ning Eesti Autorite Ühing;
    • Rein Veidemann – kirjandusteadlane ja kirjanik. Esitaja Tallinna Ülikool;
    • Sirje Helme – kunstiajaloolane ja muuseumijuht. Esitajad Viivi Luik, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Muuseumiühing, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Kontsert, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Erkki-Sven Tüür, Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum;
    • Tiit Härm – balletitantsija ja ballettmeister. Esitaja Rahvusooper Estonia;
    • Toomas Velmet – tšellist ja muusikapedagoog. Esitajad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Kontsert;
    • Tõnu Kaljuste – dirigent. Esitajad Tallinna Filharmoonia, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester;
    • Tõnu Kark – näitleja. Esitaja Eesti Draamateater;
    • Urve Küttner – ehtekunstnik. Esitaja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum;
    • Villu Veski – saksofonist ja helilooja. Esitaja Viimsi Jazz.

    Viis kultuuri aastapreemiat suurusega 9600 eurot antakse eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Preemiate kandidaadid on:

    • Agne Kurrikoff-Herman ja Pärt Uusberg – 2023. aasta XIII noorte laulu-ja tantsupeo „Püha on maa“kunstilise juhtimise eest. Esitaja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus;
    • Aivar Mäe – silmapaistva tegevuse eest Põhja-Pärnumaa kultuurielu käivitamisel. Esitaja Eesti Filharmoonia Kammerkoor;
    • Alisson Kruusmaa – 2023. aasta silmapaistva rahvusvahelise kontserttegevuse eest. Esitaja Eero Epner;
    • Andres Kurg ja Mari Laanemets – Eesti Arhitektuurimuuseumi näituse „Prognoos ja fantaasia. Piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel“ eest. Esitajad Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing ning Eesti Kunstiakadeemia;
    • Andrew Lawrence-King – Tallinna Barokkorkestri ja Eesti vanamuusikaskeene taaselustamise eest. Esitajad Vox Clamantis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia varajase muusika keskus, Arte Movimento, Heino Elleri Muusikakool, Kultuurileht ning Cantores Vagantes;
    • Anna Hints – dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ Esitajad Kõrgem Kunstikool Pallas ja Pimedate Ööde Filmifestival;
    • Anna Hints ja Marianne Ostrat – dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ Esitajad Eesti Filmitööstuse Klaster ja Eesti Filmi Instituut;
    • Anna Hints, Eero Talvistu, Marianne Ostrat, Ants Tammik, Hendrik Mägar – „Savvusanna sõsarad“loominguline meeskond. Esitaja Eesti Kinoliit;
    • Anna Škodenko – 2023. aasta silmapaistvate loominguliste saavutuste eest. Esitaja Tallinna Kunstihoone;
    • Anti Reinthal – silmapaistvate kultuuritegevuse eest Jõgeva vallas 2023. aastal. Esitaja Jõgeva Vallavalitsus;
    • Arash Yazdani – 2023. aasta silmapaistvate loominguliste saavutuste eest. Esitajad Eesti Heliloojate Liit ja Tallinna Uue Muusika Ansambel;
    • Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse kollektiiv koosseisus Marika Agu, Maria Arusoo, Kaarin Kivirähk ja Sten Ojavee – Islandil toimunud biennaali Sequences kureerimise eest. Esitaja Tallinna Kunstihoone;
    • Eesti Rahvusballeti trupp kunstilise juhi Linnar Loorise juhtimisel – 2023. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest. Esitaja Rahvusooper Estonia;
    • Egge Kulbok-Lattik – pühendunud uurimustegevuse eest kultuuripoliitika- ja sotsioloogia vallas 2023. aastal. Esitaja Eesti Kultuuri Koda;
    • Elis Hallik – 2023. aasta silmapaistvate loominguliste saavutuste eest. Esitaja Eesti Heliloojate Liit;
    • Epi Tohvri – näituse „Kampus 60 – Tehnikaülikooli ruumiline areng taasiseseisvumise järel“kureerimise eest TTÜ peahoones. Esitaja Muinsuskaitseamet;
    • Holger Loodus – näituse „18 kevadist hetke“ eest Kai Kunstikeskuses. Esitaja Eesti Kunstiakadeemia;
    • Jevgeni Grib – balleti „Tuhkvalge“lavastamise eest. Esitaja Teater Vanemuine;
    • Kai Lobjakas – 2023. aastal uurimustööl baseeruvate tähelepanuväärsete näituste kureerimise eest. Esitajad Eesti Muuseumiühing, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Disainikeskus, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Rahva Muuseum ning Krista Kodres;
    • Kirke Karja – 2023. aasta silmapaistvate loominguliste saavutuste eest. Esitajad Kauni Muusika MTÜ, Eesti Jazzliit ja Jazzkaare Sõprade Ühing;
    • Linda Kaljundi, Ulrike Plath, Bart Pushaw, Eha Komissaarov ja Tiiu Saadoja – Kumu näituse „Kunst antropotseeni ajastul“ Esitaja Tallinna Ülikool;
    • Mari Kalkun – silmapaistva rahvusvaheliste saavutuste ning albumi „Stoonia lood“ Esitajad Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Moon Management;
    • Mariliis Vaks, Liisi Jääts, Indrek Tirrul, Emma Eensalu, Silver Rannak ja Kadi Haamer – Eesti Rahva Muuseumi näituse „Nelja jalaga maa peal. Eesti Talutool“ Esitaja Eesti Rahva Muuseum;
    • Mart Väljataga – W. B. Yeatsi kogumiku „Sümbolid. Luuletusi ja esseesid”, Dennis Nurkse raamatu „Hääled üle vee“, E. J. Lowe’ ülevaateraamatu „Metafüüsika ülevaade“ ja Nelson Goodmani teose „Kunsti keeled. Käsitlus sümbolite teooriast“ tõlgete eest. Esitaja Eesti Kirjanike Liit;
    • Merike Kurisoo – näituse ja kataloogi „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ kureerimise ja koostamise ning samanimelise rahvusvahelise konverentsi korraldamise eest. Esitajad Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing ning Eesti Kunstiakadeemia;
    • Merike Kurisoo, Greta Koppe, Lars Nylander ja Jan Friedrih Richter – Niguliste muuseumi näituse „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ Esitaja Tallinna Linnateater;
    • Merle Jantson – Pärnu Kirjandusfestivali korraldamise eest. Esitaja Pärnu Linnavalitsus;
    • Mihhail Gerts – festivali TubIN korraldamise eest. Esitaja Tallinna Linnateater;
    • Mihkel Mutt – raamatu „Liblikas, kes lenda liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg“ Esitajad Kultuurileht, Tallinna Linnateater, Eesti Teatriliit ja Eesti Kirjanike Liit;
    • Monika-Evelin Liiv – 2023. aasta silmapaistvate loominguliste saavutuste eest. Esitaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia;
    • Paul Kuimet – 2023. aasta silmapaistvate loominguliste saavutuste eest. Esitaja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus;
    • Priit Põldma – 2023. aasta silmapaistvate loominguliste saavutuste eest. Esitaja Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit;
    • Pärnu Muuseumi kollektiiv (Aet Maatee, Elmar Trink, Kristiina Vunk, Indrek Aija, Triin Tammann ja Piret Pedanik) – Lydia Koidula 180. sünniaastapäeva programmi „Üks Eesti käsi ja süda“ korraldamise eest. Esitaja Pärnumaa Ettevõtete Koda;
    • Ralf Lõoke, Maarja Kask, Helina Lass, Ragnar Põllukivi ja Martin McLean – Paide riigigümnaasiumi projekteerimise eest. Esitaja Eesti Arhitektide Liit;
    • Rein Rannap – 2023. aasta silmapaistvate loominguliste saavutuste eest. Esitajad Eesti Heliloojate Liit, Klassikaraadio ja Pille Lille Muusikute Fond;
    • René Eespere – 2023. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste eest. Esitaja Eesti Heliloojate Liit;
    • Risto Joost – 2023. aasta silmapaistvate loominguliste saavutuste eest. Esitaja Teater Vanemuine;
    • Salto arhitektuuribüroo – Paide riigigümnaasiumi ning Narva ja Rakvere riigigümnaasiumide projekteerimise eest. Esitaja Eesti Kunstiakadeemia;
    • Tiit Ojasoo, Olari Elts ja Ene-Liis Semper – Eesti Draamateatri, ERSO ja Eesti Kontserdi ühislavastuse „Macbeth“ Esitajad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Teatriliit, Eesti Draamateater ja Eesti Muusikafestivalid;
    • Toomas Kalve – isikunäituse „Retrospektiiv“ Esitaja Kõrgem Kunstikool Pallas;
    • Triin Ojari – arhitektuurialaste artiklite kirjutamise ja Eesti Arhitektuurimuuseumi tegevuste ning ühiskondliku rolli tutvustamise eest. Esitajad Eesti Muuseumiühing ja Eesti Arhitektide Liit;
    • Triinu Pakk –  George Elioti romaani „Middlemarch: Etüüd provintsielust“ ja Roy A. Rappaporti uurimuse „Rituaal ja religioon inimsuse saamises“ tõlkimise eest. Esitaja Eesti Kirjanike Liit;
    • Tõnu Kaljuste – 2023. aasta silmapaistvate loominguliste saavutuste eest. Esitaja Arvo Pärdi Keskus;
    • Urmas Lüüs – Tütar Galerii näituse „Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda“ ja HOP galerii näituse „Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu“ Esitajad Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum;
    • Vahur Kersna – 2023. aasta silmapaistvate loominguliste saavutuste eest. Esitaja Estonian Record Productions;
    • Viive Noor, Mae Kivilo, Marju Kask – Tallinna 7. illustratsioonitriennaali eest. Esitajad Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Eesti Kujundusgraafikute Liit;
    • Ülle Juht – silmapaistva tegevuse eest 2023. aastal. Esitaja Eesti Kultuuri Koda;

    Riiklike kultuuripreemiate määramise kinnitab valitsus komisjoni ettepaneku alusel.

    Kahele spordipreemiale elutöö eest esitati 14 ning kuuele aastapreemiale 14 kandidaati.

    Spordipreemia elutöö eest määratakse isikutele, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ning kelle elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale. Kummagi elutööpreemia suurus on 64 000 eurot. Elutööpreemia kandidaadid on:

    • Aare Arula – auto-motospordiajakirjanik, fotograaf, ajaloolane ja statistik. Esitaja Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon;
    • Aavo Põhjala –judotreener ja endine judoka. Esitaja Eesti Judoliit;
    • Aita Pääsuke –suusatreener ja endine suusataja. Esitaja Eesti Suusaliit;
    • Anett Kontaveit – tennisist. Esitaja Eesti Tennise Liit;
    • Anu Karavajeva – endine võrkpallur, võrkpallitreener, ala edendaja. Esitaja Eesti Võrkpalli Liit;
    • Arvo Kivikas – endine orienteeruja, ala edendaja. Esitaja Eesti Orienteerumisliit;
    • Enn Hallik – spordiajakirjanik ja kohaliku spordielu edendaja. Esitaja Pärnu Linnavalitsus;
    • Jüri Käen – triatlonitreener, ala pikaaegne eestvedaja. Esitaja Eesti Triatloni Liit;
    • Matti Killing – sõudetreener. Esitaja Eesti Sõudeliit;
    • Meinhard Kirm – kergejõustikutreener ja endine kergejõustiklane. Esitaja Suure-Jaani Kergejõustikuklubi;
    • Märt Kermon – korvpallitreener ja endine korvpallur ning ala eestvedaja. Esitajad Eesti Korvpalliliit ja TTÜ Korvpallikool;
    • Rein Pajur – poksitreener, kohtunik ja endine poksija. Esitaja Eesti Poksiliit;
    • Rein Rotmeister – Eesti Discgolfi Liidu asutaja ja pikaaegne juht. Esitaja Eesti Discgolfi Liit;
    • Sirje Eomõis – iluvõimlemise treener ja endine iluvõimleja. Esitajad Tartu Linnavalitsus ja Tartumaa Spordiliit.

     Spordi aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemia määramisel arvestatakse sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusesse. Iga aastapreemia suurus on 9600 eurot, kollektiivi premeerimisel jaotatakse preemiasumma kollektiivi liikmete vahel võrdselt. Aastapreemia kandidaadid 2023. aasta tulemuste eest on:

    • Anu Kaljurand – olümpialiikumise 100. aastapäeva tähistamise projekti juhtimise ja elluviimise eest. Esitaja Eesti Olümpiakomitee;
    • Daisy Kudre-Schnyder – suusaorienteerumise EMi kolm kuldmedalit ning kaks võistkondlikku hõbemedalit. Esitaja Eesti Orienteerumisliit;
    • Eesti võrkpalli rahvusnaiskond – Euroopa Hõbeliiga võitmine, aasta võistkond. Esitaja Eesti Võrkpalli Liit;
    • Eneli Jefimova – lühirajaujumise EMi kuld- ja hõbemedal, ujumise juunioride MMi kaks kuldmedalit ja hõbemedal, ujumise MMi 6. koht, aasta naissportlane. Esitaja Eesti Ujumisliit;
    • Heiko Rannula – BC Kalev/Cramo eduka treeneritöö eest. Esitaja Eesti Korvpalliliit ja TTÜ Korvpalliklubi;
    • Henry Hein – eduka treeneritöö eest, aasta treener. Esitaja Eesti Ujumisliit;
    • Janne Tomberg – liikumisaasta korraldamise eest. Esitajad Pärnumaa Spordiliit ja Saaremaa Vallavalitsus;
    • Karel Tilga – kergejõustiku MMi 4. koht, aasta meessportlane. Esitajad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kergejõustikuliit;
    • Karl-Robin Rillo – Quad klassi EMi 3. koht. Esitaja Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon;
    • Kristin Tattar – kettagolfi maailma ja Euroopa meister, kõigi major-turniiride võitja. Esitaja Pärnu Linnavalitsus;
    • Peeter Olesk – laskespordi MMi hõbemedal, kvalifitseerumine 2024. aasta Pariisi olümpiamängudele. Esitaja Eesti Laskurliit;
    • Risto Lillemets – kergejõustiku Euroopa sisemeistrivõistluste pronksmedal. Esitaja Eesti Kergejõustikuliit;
    • Robin Ristmäe – naiste võrkpalli EM-finaalturniiri korraldamise eest. Esitaja Unibet Arena (Best Idea OÜ);
    • Robin Ristmäe ja Helen Veermäe – naiste võrkpalli EM-finaalturniiri korraldamise eest. Esitaja Eesti Võrkpalli Liit.

    Riiklike spordipreemiate laureaadid kinnitab samuti komisjoni ettepanekul valitsus.

    Kõigi varasemate kultuuripreemiate ja spordipreemiate laureaatidega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.

     

     

     

  • Sirbi loetuimad lood 2023

    1. Hüvasti, Reet 1. XII 2023
    2. Kaarel Tarand, „Sajandi tormi ootel“ 13.X 2023
    3. Jüri Saar, „Venelaseks olemise valu“ 20. I 2023
    4. Kaia-Kaire Hunt, „Hirm on halb peremees. Nursipalu näitel“ 3. III 2023
    5. Uno Veismann, „Oumuamua. Kas miski kosmosest külastas meid?“ 31. III 2023
    6. Lisanna Laansalu, „Igatsus harituse järele kõrgkooli helisevate seinte vahel“ 27. I 2023
    7. Kerri Kotta, „Üks õnnestunud lavastus“ 20. IX 2023
    8. Rein Ruutsoo, „Vene maailma kollaps ja Keskerakonna tulevik“ 30. VI 2023
    9. Kaarel Tarand, „Halvim kink on raamat“ 8. XII 2023
    10. Gregor Kulla, „Klassikaline muusika on sumbunud“ 11. VIII 2023
    11. Kaarel Tarand, „Naised tapavad Isamaa“ 18. VIII 2023
    12. Indrek Sirkel, „Ilu, solkmed ja graafiline disain“ 11. VIII 2023
    13. Merili Metsvahi, „Emajärgsed esiemad ja nende pärand“ 24. XI 2023
    14. Hanna Linda Korp, Joosep Norma, „Selline õudne ja tavaline“ 13. X 2023
    15. Vilja Kiisler, „Keelatud armastus“ 22. XII 2023
    16. Merle Karro-Kalberg, „Kalamaja peatänav“ 15. IX 2023
    17. Pille-Riin Larm, „Kes on Lilli Luuk?“ 27. I 2023
    18. Kristel Vilbaste, „Laululindude laulusõnad“ 26. V 2023
    19. Marek Tamm, Anu Realo, „Kuidas ehitada teadmispõhist riiki ehk Ühe skandaali märkmeid“ 18. VIII 2023
    20. Kai Saks, „Kognitiivne võimekus ja selle ealised muutused“ 3. III 2017
    21. Hille Saluäär, „Ideaalitust keelekorraldusest igaühe keelehooldeni“ 15. IX 2023
    22. Tristan Priimägi, „Püha absurd“ 25. VIII 2023
    23. Sveta Grigorjeva, „Kuidas portreteerida naist?“ 14. IV 2023
    24. Kaarel Tarand, „F-16 annab tiivad“ 15. XII 2023
    25. Joosep Susi, Andrus Org, „Praegused noored õpivad tiu-tiu! Teisiti“ 6. I 2023

    Sirbi loetuimad lood 2023 II osa. Kohad 26–50

    Sirbi loetuimad lood 2023 III osa. Kohad 51–75

    Sirbi loetuimad lood 2023 IV osa. Kohad 76–100

     

  • Joonas Veelmaa võitis Euroopa luuleprõmmu

    Joonas Veelmaa

    20. jaanuaril 2024 toimusid Belgias Antwerpenis De Singeli kontserdisaalis Euroopa luuleprõmmu meistrivõistlused, milles osales 31 luuletajat 31 Euroopa riigist. Võitjaks tuli 2022. aastal debüütkogu avaldanud luuletaja Joonas Veelmaa. See on esimene kord, kui kõrge tasemega Euroopa finaalis pärjatakse meistritiitliga Eesti luuletaja. Eriline on võit ka seetõttu, et kunagi varem pole Euroopa prõmmul olnud nii suurt osalust – päris esimest korda osalesid sel aastal võistlusel Läti, Rumeenia, Ukraina ja Šotimaa.

    Meeldiva kokkusattumisena tõi Tartus Eesti üleriigilise slämmi võitnud Joonas Veelmaa tiitli Eestisse just Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 avamise ajaks. Luuletaja toetusmeeskonnana olid Antwerpenis kohal ka Tartus tegutsevad Eesti luuleprõmmu ja Eesti Lavaluule MTÜ eestvedajad Sirel Heinloo ja Toomas Leppik ning Eesti kultuurinõunik Belgias Heili Jõe.

    Joonas Veelmaa esines ingliskeelse tõlkega oma luuletusest „ma luuletaja olen olen luuletaja“, mida ta enne Euroopa prõmmu mõne salmiga täiendas. Irooniline fraas „I AM A POET A POET AM I“ sai kuulajate seas tõeliseks hitiks. Luuletuse ingliskeelse tõlke tegid Mirjam Parve ja Ragne Schults ning subtiitritena olid ekraanil tõlked veel prantsuse, hispaania ja hollandi keelde, tõlkijateks Antoine Chalvin, Elisa Martínez de Marañón ja Frans van Nes.

    Seekordse prõmmu hindamissüsteem oli inspireeritud Eurovisionist ning hindajateks olid kõigi 31 riigi luuleprõmmude korraldajad, kes olid oma luuletajaga kaasa sõitnud. Seega pälvis Joonas Veelmaa kõrgemaid punktid luulega igapäevaselt palju kokku puutuvatelt korraldajatelt üle Euroopa.

    Veelmaa luuletus mängib identiteedi piiriga loomingulise ja „lihtsa“ inimese vahel, võimaldab samastumist mõlema poolega ning mõlemal juhul ka iroonilises võtmes. Luuletus haaras kontserdisaali publiku kohe kaasa ning pälvis esikoha ülekaaluka 216 punktiga. Teiseks tuli 177 punktiga hispaania luuletaja Mama Fiera rütmilise tik-tika-tak-aja-diktaatorluse järgimist käsitleva luuletusega ning kolmandaks tuli 159 punktiga Inglismaa esindaja Mithago, kelle luule on seotud tema transsoolisuse ja ühtlasi füüsilise puudega ning seega tema mitmekordselt marginaliseeritud positsiooniga ühiskonnas.

    Kõige enam käsitletud teemaks oli sotsiaalmeediaärevus, sõja teemat seoti luulesse vähem, kuid õhtu üheks erilisemaks hetkeks oli vaid 5 minutit enne slämmi algust otse 3000 km kauguselt rindelt kohale sõitnud Ukraina luuletaja Igor Mitrovi saabumine.

    Euroopa luuleprõmmu kümme kõrgemalt hinnatud luuletajad on nüüd kutsutud osalema maailma luuleprõmmul, mis toimub seekord Aafrikas Togos ning seal kohtuvad luuletajad ka teistelt kontinentidelt. Euroopast pääsesid sinna lisaks esikolmikule ka Austria, Taani, Šotimaa, Saksamaa, Rootsi, Iirimaa ja Prantsusmaa esindajad.

    Selleks et pääseda järgmisele Euroopa luuleprõmmule Slovakkias, tuleb end osalejana üles anda Tartu, Tallinna, Pärnu või Viljandi eelvoorudes ning edasi pääseda ka linna finaalidest, et viimaks astuda üles üleriigilisel Eesti Slämmil, mis toimub enamasti septembris. Järgmine Tartu eelvoor toimub 8. veebruaril Vildes ja Vines, külaliseks kirjanik Urmas Vadi. Tallinna eelvoor toimub 12. veebruaril Heldekeses ning seal on külaliseks luuletaja Sveta Grigorjeva.

    Joonas Veelmaa luuletust saab vaadata otseülekande salvestusest EK Slam Poetry – livestream – 20.01.24 – 19.00h tema esinemise aeg on 2:39:40 ning võitja kuulutatakse välja 4:51:00.

    Euroopa luuleprõmmu korraldasid:

    • DE SINGEL
    • spooninmybrain.org
    • Maailma Luuleprõmmu Organisatsioon (WPSO) eesotsas Philip Meersmaniga

    Eesti luuleprõmmu korraldab Eesti Lavaluule MTÜ (www.lavaluule.ee)

  • Eesti Ajaloomuuseum ootab sel nädalal õpetajaid näitustega tasuta tutvuma

     Eesti Ajaloomuuseum avaldab toetust õpetajate streigile ning kutsub õpetajaid käesoleval nädalal, 24. – 28. jaanuaril 2024, tasuta tutvuma erinevates muuseumihoonetes avatud näitustega.

    Maarjamäe lossis saab vaadata Eesti omariikluse ajaloole pühendatud näitust „Minu vaba riik“, mis viib rännakule läbi saja aasta, Eesti Vabariigi sünnist tänapäevani.

    Filmimuuseumi püsinäitusel „Duubel ÜKS“ saab ülevaate filmitegemise protsessist läbi eri etappide justkui kaamerataguses maailmas – aimu saab stsenaariumi, võttepaiga, montaaži, valguse ja heli rollidest ühe hea filmi juures ning kuulata paljude filmitegijate lugusid.

    Lisaks on muuseumi ajutiste näituste saalis avatud näitus „Leida Laius. Lõpetamata naeratus“, mis annab ülevaate eesti filmilugu erakordselt tervikliku loomepärandiga rikastanud Laiuse loomingulisest eluteest, töödest ja saavutustest.

    Suurgildi hoones on avatud intrigeeriv ajaloonäitus „Miks Eesti ei ole kuningriik“, kus saab teada ühiskonna toimimisest Eesti aladel muinasaja lõpusajandistest kuni Jüriöö ülestõusuni.

    Legendide kambris on vaatajate ette toodud valik haruldasi esemeid, millega on seotud põnevad legendid.

    Lisaks on ainult sel nädalal avatud näitus „Röövitud aarded. Ukraina kuld“, kus saab uudistada 2018. aastal Luhamaa piiripunkti tollitöötajate poolt avastatud kultuuriväärtusega asju, mille hulgas oli münte, kuld- ning hõbeesemeid.

    Kõik Eesti Ajaloomuuseumi muuseumid on avatud kolmapäevast pühapäevani 10.00 – 18.00.

    Palume muuseumide kassades ette  näidata ITIC-kaart või mõni muu koolis töötamist tõendav dokument.

     

     

     

  • Eesti Muuseumiühing, Eesti Muuseumide Liit, ICOM Eesti Rahvuskomitee ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing toetavad õpetajate streiki

    Täna algas Eesti Haridustöötajate Liidu välja kuulutatud üldhariduskoolide õpetajate tähtajatu streik. 24. jaanuaril 2024 alustavad kolmepäevast toetusstreiki alusharidus-, kutseharidus- ja huviharidusasutuste töötajad.

    Toetame ja tunnustame õpetajate nõuet õiglase ja konkurentsivõimelise töötasu kehtestamiseks.

    Õpetaja amet on tuleviku Eesti kujundamisel väga oluline. Ootame, et riik leiab võimalused pikaajalise palgakokkuleppe sõlmimiseks, et anda õpetajatele kindlus ja töörahu.

    Allakirjutanutel on hea meel, et lisaks palgaküsimusele on avalikkuses tekkinud laiem diskussioon, mis on selgelt esile toonud olulised puudujäägid haridusmaastikul ja pakkunud ideid, kuidas lahendada üha akuutsemaks muutuvat hariduskriisi.

    Peame oluliseks, et leitakse lahendus õpetajate ülemäärase töökoormuse leevendamiseks ja karjäärivõimaluste pakkumiseks, et kujundada õpetaja töö atraktiivseks ka noortele. Statistikaameti andmetel võib rohkem kui kolmandik Eesti õpetajatest lähema kümne aasta jooksul soovi korral pensionile jääda. Seega on ilmselge, et ilma piisava õpetajate järelkasvuta ei jätku Eestis head haridust ega haritud kodanikke. Haritud inimesi on vaja ühiskonnas kõikjal –  kultuurist töötleva tööstuseni.

    Toome välja, et pedagoog on pedagoog sõltumata organisatsioonist, kus ta töötab. Ka muuseumide haridustöötajad ja raamatukogudes haridusprogramme läbi viivad raamatukoguhoidjad väärivad õpetajate palgataset, sest neile kehtivad samasugused või sarnased pädevusnõuded. Muuseumides ja raamatukogudes pakutakse tõhusat täiendust formaalsele haridusele ja paindlikku elukestvat õpet. Muuseumid ja raamatukogud on koolidele olnud väga olulised koostööpartnerid, sealhulgas on neil oluline roll eestikeelsele õppele ülemineku toetajatena.

    Kutsume otsustajaid üles hariduskriisi lahendama ja leidma probleemidele tulevikku vaatavad lahendused.

    Eesti Muuseumiühing

    Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing

Sirp