25. augustil kell 17 avatakse Telliskivi tänaval Tallinna Rahvaülikooli Pelgulinna maja aial (Telliskivi 56) kahte kogukonda – Kalamaja ja Pelgulinna ühendav välinäitus: “Telliskivi tänava lugu – industriaalmaastikust moodsaks linnaruumiks”. Näitus…
Eesti Kultuurkapital kuulutab välja kandidaatide esitamise kirjanduse, kujutava ja rakenduskunsti, arhitektuuri, näitekunsti, helikunsti, audiovisuaalse kunsti, kehakultuuri ja spordi ning rahvakultuuri sihtkapitalide nõukogude koosseisudesse perioodiks 2023-2025. Sihtkapitali nõukogu ülesanne on igale…
Algaval õppeaastal toob ülikooli teatrihingust lavastaja ja teatrijuht Peeter Jalakas, kelle ainekursus viib huvilised avastama eesti kultuuri mitmekümne aasta jooksul mõjutanud Sigismund von Krahli reaalsusteooriat. „Peeter Jalakas on loonud pea…
Ajaloolane ja filosoof, Tartu ülikooli poliitikateooria kaasprofessor Eva Piirimäe avaldas hiljaaegu Cambridge’i ülikooli kirjastuses monograafia „Herder ja valgustuse poliitika“ („Herder and Enlightenment Politics“). Ideeajaloo kontekstuaalset uurimist esindava Piirimäe nägemuses on…
Johann Gottfried Herderi „Torm ja tung“ Mari-Liis Müürsepa „Jäävad ainult silmad“ Angela Dimitrakaki „Neli tunnistust Errinyose jõe väljakaevamisest“ Birgitta festival Timo Steineri ooper „Crisis“ „Kammermuusika Fotografiskas“ näitused Anna Mari Liivranna…
Järjekordne suur suvepahandus lahvatas lõkkele, kui üsna ootamatu nurga alt tuli ilmsiks, et Eestis on asutud otsima vastust meessugu iidsetest aegadest vaevanud küsimusele, mida naised mõtlevad. Kui mõtlevad, siis peab…
Olgu alustuseks öeldud, et mul on neli last. See annab ehk õiguse Pere Sihtkapitali SA uuringu teemal sõna võtta ka pintsakus ja lipsustatud poliitikute ning nende mõttemaailma jagajate silmis, kes…
Et Eesti riik ja inimesed oleksid vabad ka järgmised 30 aastat ja kauemgi, peame kaitsma keskkonda. Esmapilgul kummaline mõttekäik: kas pole mitte keskkonnahoid just üks suur vabaduste piiramine? Kui me…
2019. aastal jõudis eesti lugeja lugemislauale lõpuks Herderi pääteos „Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast“ (originaalis 1784–1791), mille ilmumist on Joonas Hellerma nimetanud „uue tähe süttimiseks eestikeelse mõttekirjanduse taevas“1. Liina Lukas aga…