Toeta
Otsi

tarbimisühiskond

  • Kooriühingu rõõmurohke auhinnagala

    MARIELL AREN

    Eesti Kooriühingu aastapreemiate gala 5. II Estonia kontserdisaalis. Kunstiline juht Küllike Joosing, lavastaja Mirko Rajas, stsenarist Andri Luup, videoklippide autor Laura Lisete Roosaar, heliklippide autor Tõnis Leemets, videokunstnik Piibe Piirma, valguskunstnik Priidu Adlas, õhtujuht Riina Maidre.

    Esinesid Kammerkoor Encore,

    dirigent Karin Tuul (Kuulpak),

    Kärdla Põhikooli mudilaskoor,

    dirigent Raili Kaibald, Tallinna Ülikooli meeskoor, dirigendid Indrek Vijard ja Külli Kiivet, Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits, Kuusalu Pasunakoor, dirigent Ott Kask, solistid Karl-Markus Kaiv ja Magnus Lõhmus.

    Koori- ja puhkpillivaldkonnas tegutsejail oli taas põhjust Estonia kontserdisaali kokku tulla ning möödunud aastale joon alla tõmmata. Kooriühing on auhinnagala korraldanud juba 2003. aastast ning selle eesmärk on tunnustada koori- ja puhkpillivaldkonna väljapaistvamaid esindajaid. Tähtis on luua ka järjepidev arhiiv. Nimelt annab kooriühing ürituse ajaks välja kooriühingu aastaraamatu, kus on kirjas nominentide, kooriühingu ja selle alaliitude tegevuse aastakokkuvõtted ning nii toimunud kui ka tuleva aasta koolituste, laulupäevade, konkursside ja muude ürituste kronoloogia. Aastaraamat on tähtis ajaloodokument, kus talletatakse valdkonnas toimuvat võimalikult ulatuslikult, mitmekesiselt ja järjekindlalt.

    Aastapreemiate galakontsert peaks justkui sümboolselt aasta kokku võtma. Kontsert korraldatakse traditsiooniliselt Estonia kontserdisaalis, 2021. aasta gala tehti erandina piirangute tõttu juunikuus vabas õhus Tallinna botaanikaaias. Kontserdi ülesehitus on läbi aastate püsinud muutumatu: esinejate valikul peetakse üldjuhul silmas nominente ja preemiasaajaid ning kooriliikide mitme­kesisust. Kunstilise juhi ülesanne on eelkõige luua tervik, kasutades selleks vahetekste, videoklippe või midagi muud ning loomulikult tuleb võimalikult orgaaniliselt selle kõige vahele pikkida nominentide ja preemiasaajate tseremoniaalsed hetked. Igal aastal on gala seega eelkõige kunstilise juhi nägu, kuid traditsioonilised osad hoiavad esil ka kooriühingu tavad.

    Küllike Joosingu kujundatud galal leidus uutmoodi elemente. Näiteks üllatasid seekord videoklipid, kus avati isiksuste tausta või nende teemasid meeldivalt vabas õhkkonnas ning teine­kord võrdlemisi ootamatu nurga alt. Mitmed saalis viibinud dirigendid, korraldajad ning teiste valdkondade esindajad tõdesid, et neile pakkus meeldiva üllatuse Eesti presidendi Alar Karise videolõik, kus ta ametliku kõne pidamise asemel meenutas hoopis oma lõbusaid ja kohati üldse mitte eeskujulikke koorilauluga seotud tempe. Huumoriga kostitasid video vahendusel kuulajaid ka Raul Talmari kalapüügi­pajatused ning sõdurpoiste kooriproovi imiteeriv loendus. Videoklippide autor Laura Lisete Roosaar oli igatahes lubanud mõttel lennata.

    Kuna auhindade jagamine tekitab tihtipeale omajagu arusaamatusi, siis püüdis kindlasti tähelepanu kooriühingu muusikanõukogu esimehe Heli Jürgensoni toimkonna tööülesandeid ning preemiakandidaatide valimise põhimõtteid selgitav videoklipp. Kuna tegu on võrdlemisi emotsionaalse teemaga, mõjus selgitav, liigsete emotsioonideta tööprotsessi kirjeldus omamoodi vaherahuna. Eriarvamusi ei saa sellega aga kunagi välistada, kuna võitjaid valides pole võimalik joonlauda kasutada. Kõik nominendid on juba võitjad – iseasi, kas nad ka ise alati ennast nii tunnevad.

    Püüdsin galal osalenud koorivaldkonna esindajatelt mõningaid muljed püüda ning küsisin, kes jäi esinejatest enim silma, üllatas või esile tõusis. Sageli toodi välja Kärdla põhikooli mudilaskoor, mis mõjus kas või juba päritolu tõttu eksootiliselt. Nende dirigent on Raili Kaibald, kes edendab juba kümme aastat Hiiumaa koorilaulukultuuri: ta on Kärdla muusikakooli laulu- ja solfedžoõpetaja, Kärdla kammerkoori juht ning 2017. aastast Kärdla põhikooli mudilas- ja lastekoori dirigent. Kooriühingu galal oli ta nomineeritud aasta dirigendi-muusikaõpetaja kategoorias. Kontserdil esinenud mudilaskoor jättis väga hea mulje: lauldi kindlalt, puhtalt ja kauni kõlaga.

    Palju kiidusõnu ja tähelepanu pälvis ka Tallinna Ülikooli meeskoor (dirigendid Indrek Vijard ja Külli Kiivet), kelle esitatud Pärt Uusbergi „Nad vaatavad üksteise otsa“ (tekst Ernst Enno) andis meeskoorile võimaluse demonstreerida pehmet ja sooja kõlavärvi. Nii mõnigi kuulaja tõi välja, et koori kõlakultuur on viimastel aastatel märgatavalt paranenud. Kahest laulust koosneva ploki lõpetas koor efektse ja hoogsa Gustav Ernesaksa lauluga „Jaanid käes (õlletegu)“.

    Koorikollektiivide seas paistsid silma kaks omanäolist solisti. Karl-Markus Kaiv jätkab õpinguid EMTA klassikalise laulu erialal, kuid tema laulmine sai hoo sisse Tartus Tiia Puhveli juhendamisel. Tiia Puhvel pälvis aasta koostööpreemia tegevuse eest nii soolo- kui ka ansambli­lauluõpetajana ning kooride hääleseadjana. Solistina astus üles ka Puhveli praegune õpilane Magnus Lõhmus, kes samuti publikut kohe võlus. Mõlemad soolonumbrid mõjusid koorinumbrite hulgas hea vaheldusena ning nii juhendajat kui ka lauljaid tuleb kiita kõrgel tasemel esituse eest.

    Kontserdil astus üles ka noore dirigendi preemia pälvinud Karin Tuul (Kuulpak) ning tema loodud kammerkoor Encore. Erilisena mõjus Tuule enda looming, mida koor esitas ebakindlast ajast hoolimata kvaliteetselt. Eriti jäi kõrvu Veiko Tubina tekstile loodud „Vaata ja sa näed“. Kuna Karin Tuul tegutseb nii helilooja kui ka dirigendina ning oli nomineeritud mõlemas kategoorias, tekib paralleel Pärt Uusbergiga.

    Kontsertkooride arvestuses jäi otsustajaile silma kammerkoori Head Ööd, Vend (dirigent Pärt Uusberg) aktiivne ja kaalukas kontserttegevus. Kahju, et ei Pärt Uusberg, kes pälvis aasta dirigendi tiitli, ega kammerkoor Head Ööd, Vend ei ilmutanud end galal. Aasta koor ja dirigent, mis on auhindade kulminatsioon, jäid kontserdiosas kajastamata.

    Galal esinenud kollektiivide kvaliteedi üle ei saa aga nuriseda. Viiruse kiiret levikut arvestades on omamoodi ime, et esinejaid üldse leidus. Samuti oli näha tavapärasest väiksemaid koosseise, mis tegi iga laulja rolli hulga vastutus­rikkamaks. Kõlakvaliteedile võivad aga sellised muudatused teinekord avaldada hoopis head mõju.

    Ütlematagi on aga selged mõned harrastus­kooride ja -orkestrite üldisemad murekohad. Kas ja kuidas on piiran­gute tõttu tekkinud lüngad võimalik tasa teha? Kui suur kaal neil pikas perspektiivis on? Kas kollektiivide arv võib märkimisväärselt väheneda? Kas laulupeod on ohus?

    Galakontserdil rõhutati õigusega helget meeleolu, muremõtete veeretamiseks kuulajaile naljalt põhjust ei antud. Kokkutulnud nautisid õhtut, kus domineerisid innustavad ja rõõmsad uudised, kaunis muusika ja tasemel esinejad.

    Toetust ja lootust väljendasid kõnedes ka kultuuriminister Tiit Terik ja kooriühingu esimees Hirvo Surva, kes avaldas oma mõtteid taas lennukalt värsi­vormis. Selline väljenduslaad sobib Survale, kuna mõtted jõudsid just sellises vormis väga selgelt kuulajateni. Temagi ei heietanud liigselt rasketest aegadest, pilk oli suunatud tulevikku. Vestluses väljendas Surva loomulikult optimismi kõrval ka muret koorivaldkonnale osaks saanud kahju üle. Praegu ei julge aga keegi eriti spekuleerida, kui ulatuslikuks need osutuvad. Esimesi hinnanguid võib tõenäoliselt anda noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistuse ajal, kuid täiskasvanute kooride kitsaskohad tulevad põhjalikumalt välja alles järgmisel üldlaulupeol.

    Harrastuskooride lauljatele mõjuvad viimase kahe aasta tühimikud laastavalt. Peale selle, et oskused ununevad, võib ka lauluharjumus katkeda. Keerulistel aegadel laulja motivatsioon väheneb, kuna kooril on raske seada eesmärke, korraldada üritusi ja neil osaleda. See tekitab olukorra, kus harrastuslaulja teeb laulmisest näiteks pausi või leiab hoopis uue hobi, mis võib halvimal juhul viia isegi koori lagunemiseni. Kutselistel kooridel selliseid probleeme üldjuhul ei ole – eriti haavatav ongi just harrastajate sektor, mis hoiab aga üleval laulupeoliikumist. Tuleb mõelda, kuidas motiveerida lauljaid, et koosseisud ei laguneks ning võimalikult suur osa vahepeal loobunutest naaseks laulmise juurde.

    Kategooriaid jagus veelgi. Panuse eest kultuuriruumi tunnustati Lehtse Kammerkoori (dirigendid Tiiu Tikkerber ja Jaanus Väljaots) aasta koori tiitliga. Koor tõi möödunud aastal 40. tegevusaastapäeva tähistamiseks lavale Boris Kõrveri opereti „Ainult unistus“, mida mängiti sügisel neli korda.

    Aasta dirigendi-muusikaõpetaja tiitli pälvis Eve Paap, aasta orkestridirigendiks valiti Aavo Ots ning aasta korraldajana tunnistati naislaulu seltsi tegev­sekretäri Marika Murumaad, kelle korraldada oli ka aasta teoks valitud kontsert „Eesti Lauljate Liit 100“.

    Kui küsisin pärast kontserti publiku hulgas, milline kultuurisündmus on 2021. aastast enim meelde jäänud, mis mõjus või puudutas eriliselt, siis toodi mitmel korral esile just kontsert „Eesti Lauljate Liit 100“ 24. oktoobril EMTA suures saalis. Peale kuue alaliitude valitud esinduskoori etteaste kõneles lauljate liidu ehk praeguse kooriühingu ajaloost Riina Roose, kes uuris koos Heli Jürgensoniga teemat põhjalikult ning töötas välja kontserdiidee.

    Eelmainitud sündmuse kõrval meenutati läinud aastast eredana ka näiteks „Nargenfestivali“ raames peetud Pärdi päevi (kunstiline juht Tõnu Kaljuste), ERSO ajalooliselt esimest ülesastumist Hiiumaal Kärdla kirikus (dirigent Olari Elts) ja 20. augustil Tallinna lauluväljakul peetud iseseisvuse taastamise 30. aastapäevale pühendatud öölaulupidu „Vaba Eesti!“. Ehk motiveeriksid nii lauljaid kui ka dirigente taas igaühe eredad kultuurielamused?

  • Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid

    Valitsus otsustas täna, 10. veebruaril, et 2022. aasta riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Linda Madalik, Jaak Kangilaski ja Mati Sirkel. Spordi elutööpreemia laureaadid on Kaarel Zilmer ja Mart Siliksaar. Valitsus tegi otsuse kummagi valdkonna komisjoni ettepanekutele tuginedes.

    Kultuuripreemiad

    Elutööpreemia laureaat, kunstiajaloolane Jaak Kangilaski on kunstiteaduse väljal töötanud alates 1963. aastast. Ta on arvukate kunstiajaloo raamatute ja artiklite autor. Esitajad toovad välja, et Kangilaski on tänapäeva Eesti üks nimekamaid kunstiteadlasi, teenekamaid kunstiajaloolaste ja kunstnike õpetajaid ning kunsti populariseerijaid. Ta on kirjutanud mitmeid kunstiajaloo õpikuid ja ülevaateteoseid ning andnud suure panuse kunstiajaloo õpetamisel mitte ainult ülikoolides, vaid ka kooliõpilastele. Tema esitajad elutööpreemia kandidaadiks olid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kunstnike Liit ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing.

    Elutööpreemia laureaat, arhitektuuriakustik Linda Madalik on panustanud mitmete Eesti märgiliste ruumide ja oluliste kultuurihoonete akustilistesse lahendustesse, samuti tulevaste arhitektide õpetamisse. Esitajate sõnul on tema igapäevatöö väärtus hindamatu ning Eesti oludes asendamatu. Madaliku tööde hulka kuuluvad teiste seas Estonia ooperiteatri renoveerimine, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uus kontserdi- ja teatrimaja, Eesti Rahva Muuseum, Arvo Pärdi keskus ning Viljandi Ugala renoveerimine. Linda Madaliku kandidatuuri esitasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kontsert, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Muusikakoolide Liit, Heino Elleri Muusikakool, Arvo Pärdi Keskus, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Sisearhitektide Liit ning Pimedate Ööde Filmifestival.

    Elutööpreemia laureaat, tõlkija ja literaat Mati Sirkel on vahendanud üle poolesaja tippteose saksa, inglise, rootsi, uuskreeka ja hollandi keelest. Esitaja toob välja, et tänu Sirkelile on eesti keeles tervikuna olemas romaanid, mille autoreid ja pealkirju võib paljudes teistes keeltes leida kirjandusleksikonides või antoloogiates. Samuti on Sirkelil esitaja sõnul kaalukaid teeneid eesti kultuuri kaitsmisel ja edendamisel laiemas plaanis – tänu tema initsiatiivile on meil teiste institutsioonide seas Autorihüvitusfond ning Eesti Kirjanduse Keskus. Elutööpreemia kandidaadiks esitas ta Eesti Kirjanike Liit.

    Iga kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.

    Riiklikke kultuuri aastapreemiad antakse välja viis. Need pälvivad Kertu Moppel lavastajatöö ja Juhan Ulfsak peaosatäitmise eest Eesti Draamateatri lavastuses „Mefisto“, prosaist, tõlkija ja orientalist Rein Raud 2021. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest ning muusik Taavi Kerikmäe väljapaistvate loominguliste saavutuste eest 2021. aastal. Aastapreemia pälvivad ka Kadi Polli ja Linda Kaljundi kuraatorinäituse, Kumu uue püsiekspositsiooni „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ eest“ ning linnaehitusliku uurimuse „Lõpetamata Linn“ meeskond uurimuse, uurimust kokkuvõtva näituse ja raamatu eest.

    Aastapreemia suurus on 9600 eurot, loomingulise kollektiivi puhul läheb preemiasumma jagamisele.

    Spordipreemiad

     Elutööpreemia laureaat, spordipedagoog Kaarel Zilmer on Eesti suusaspordi arendaja ja eestvedajana. Ta on aastaid töötanud eri ametikohtadel ülikoolides ja Eesti Suusaliidus, tegutsenud suusakoondise juhina mitmel maailmameistrivõistlusel ja Nagano olümpiamängudel ning olnud Tartu suusamaratoni ja Otepää maailmakarikaetapi korralduskomitee liige. Tema kandidatuuri esitas Eesti Suusaliit.

    Elutööpreemia laureaat, 54-aastase staažiga treener Mart Siliksaar on Eesti sulgpalli arendaja ja valdkonna eestvedaja. Ta on Eesti suurima sulgpalliklubi Triiton asutaja, kus harjutab üle 500 eri vanuses sulgpalluri. Siliksaare juhendamisel treenib praeguseni suur osa Eesti paremikust, kes on saavutanud häid tulemusi mitmetelt rahvusvahelistelt võistlustelt. Tema edukaim juhendatav on praegu Kristin Kuuba, kes saavutas 2021. aastal olümpiamängudel 15. koha ja võitis kaks maailmakarikaetappi. Siliksaare kandidatuuri esitas Tartu Linnavalitsus.

    Kummagi elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.

    Riiklikke spordi aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemiad pälvivad epeenaiskond kuldmedali eest Tokyo olümpiamängudel ning Katrina Lehis, kes võitis mängudel pronksmedali. Aastapreemia pälvib ka Rasmus Mägi, kes saavutas olümpiamängudel 400 meetri tõkkejooksus 7. koha, samuti ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistluste hõbemedalist Eneli Jefimova, WTA finaalturniiri finalist ja nelja WTA turniiri võitja Anett Kontaveit ning Raul Kudre, kes oli Eestis toimunud suusaorienteerumise maailmameistrivõistluste, juunioride maailmameistrivõistluste ja noorte Euroopa meistrivõistluste peakorraldaja.

    Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, võistkonna puhul läheb preemiasumma jagamisele.

    Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel, 23. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.

  • Selgusid riigi teaduspreemiate saajad

    Vabariigi Valitsus kinnitas täna 2022. aasta riigi teaduspreemiate saajad.

     

    Ingrid Rüütel ja Ene-Margit Tiit

    Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (à 40 000 eurot) pälvisid etnomusikoloogia vanemteadur, dr Ingrid Rüütel ning Tartu ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.

    Ingrid Rüütel on üle 60 aastat kestnud teadusliku karjääri jooksul teinud mitmekülgset ja viljakat uurimistööd eesti rahvamuusika alal ning rakendanud oma oskusi eesti folklooriliikumise arendamiseks ja kohalike kogukondade jätkusuutlikkuse toetamiseks.

    Ene-Margit Tiit on Eesti matemaatilise statistika õppesuuna ja teadustöörajaja. Tema elutöö tuumaks on statistikaalase teadmuse ja praktika arendamine Eestis ning  ühiskonna statistilise kirjaoskuse edendamine.

    Aastapreemiad (à 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said:

    • Ivo Heinmaa ja Raivo Stern – täppisteaduste alal teadustööde tsükli „Kord ja korratus magneetikutes: tuumamagnetresonants-uuringute“ eest;
    • Priit Väljamäe – keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimistööde tsükli „Tõrksate polüsahhariidide ensümaatiline lagundamine“ eest;
    • Ants Kallaste (kollektiivi juht), Toomas Vaimann, Anton Rassõlkin ja Hans Tiismus – tehnikateaduste alal teadustööde tsükli „Kihtlisandustehnoloogial põhinevad elektrimasinad“ eest;
    • Pärt Peterson ja Kai Kisand – arstiteaduse alal teadustööde tsükli „Immuunsüsteemi vananemise ja Covid-19 haiguse uuringud“ eest;
    • Siim Veski ja Anneli Poska – geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli „Mineviku õppetunnid: jääajajärgne keskkond muutuva kliima ja kasvava inimmõju tingimustes“ eest;
    • Ebe Merilo ja Hannes Kollist – põllumajanduse alal teadustööde tsükli „Taimede kohanemine muutuvas kliimas“ eest;
    • Veronika Kalmus (kollektiivi juht), Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm – sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine“ eest;
    • Karsten Brüggemann – humanitaarteaduste alal teadustööde eest, mis analüüsivad Vene impeeriumi (ja NSVL) toimetulekut etnilise ja kultuurilise mitmekesisusega ning Baltimaade ajalugu. .

    Riigi teaduspreemiate komisjoni esimees, Eesti teaduse akadeemia president Tarmo Soomere märkis, et esmakordselt pälvisid elutööpreemia korraga kaks sädelevat ja osalt isegi koos Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse panustanud väljapaistvat naisteadlast. Valdkondlikele aastapreemiatele esitatud tööde tase on järjepidevalt tõusnud ja ühtlustunud. Üks monograafia ei ole enam argument ja isegi ikoonilises ajakirjas Nature ilmunud artikli esimene autor ei pruugi kindel olla, et tema saavutus on selle aasta parim. Paradigmad muutuvad aga aeglaselt, mistõttu tee sädelevatest avastustest uute teadusvaldkondade tekkimiseni või tervet maailma mõjutavate innovaatiliste toodeteni ei ole lühemaks läinud.

    Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames.

  • Reedel tähistatakse päeva „Naised teaduses“

    11. veebruaril peetakse Eestis teist korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, mille siinsed algatajad on Tartu Ülikool ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia.

    Päeva „Naised teaduses“ hakati ÜRO eestvedamisel tähistama 2015. aastal ning selle eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus. Tänapäeva maailm seisab paljude suurte lahendamata küsimuste ees, alustades tervishoiuteemadest ja lõpetades kliimakriisiga, mille seljatamisel toetume teadussaavutustele ja teadlaste tööle.

    Tartu Ülikooli arheoloogia ja analüütilise keemia kaasprofessor, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asepresident Ester Oras rääkis, et kui eelmisel aastal seda päeva Eestis esimest korda tähistati, oli eesmärk pöörata tähelepanu naisteadlastele laiemalt. Nüüd on aga aeg astuda samme naisteadlaste töö ja murede teadvustamiseks. „Soovime tähelepanu juhtida teemadele, millega naisteadlased iga päev kokku puutuvad, näiteks palgalõhe või soostereotüüpne rolliootus,“ lausus Oras.

    Eestis peetakse naisteadlaste päeva teist korda. Rahvusvaheliselt on päeva „Women and Girls in Science“ tähistamise eestvedajad UNESCO ning ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuur. UNESCO ürituste keskmes on sel aastal naiste tähtsus koroonakriisile reageerimisel.

    3. veebruarist 17. märtsini saavad Baltimaade noored naisteadlased kandideerida mainekasse L’Oréali ja UNESCO programmi „Naised teaduses“. Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse seitse 6000 euro suurust uurimistoetust. Lisaks nomineeritakse igast Balti riigist üks auhinnasaaja L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühiskonkursile (International Rising Talent).

    Päeva „Naised teaduses“ kajastamisel sotsiaalmeedias saab kasutada teemaviiteid #naisedteaduses ja #WomenInScience.

  • ,

    Tallinna Talvefestival toob Eestimaa pealinna külalisesinejaid Belgiast, Norrast ning Leedust

    Aksel Kolstad

    XV Tallinna Talvefestival “Tõsta pilk ja ava süda” 11. – 20. veebruarini toob Eestimaa pealinna külalisesinejaid Belgiast, Norrast ja Leedust ning ootab kontserdipublikut Kaarli- ja Rootsi-Mihkli kirikusse, Mustpeade majja ning Tallinna Raekotta. Heateoalgatusega Tõsta pilk ja ava süda” kutsume toetama Pahkla intellektipuudega inimeste külakogukonda. Festivali korraldab Muusikute Fond PLMF.

    “Tundub uskumatu, et juba 15 aastat toimub pealinna kaunimatest saalides Talvefestival”, ütleb festivali kunstiline juht Pille Lill. “Covidi tõttu paari aastase vahega ootame taas ka artiste välisriikidest, usume, et kõik õnnestub!”

    Festivali avab klaveriõhtuga

    Irina Zahharenkova

    oma generatsiooni üks väljapaistvamaid ja maailmas enim tunnustust pälvinud pianist Irina Zahharenkova. Tallinna Filharmoonia

    ETV tütarlaste koor

    Mustpeade Majas kõlab 11. veebruaril kell 18 Ludwig van Beethoveni looming. 12.02 kell 18 esinevad samas noored interpreedid Peeter Margus (viiul) ja Lukas Gedvilas Leedust (klaver), kes pälvisid 2021. aastal Tallinna Filharmoonia ja Muusikute fondi PLMF I Rahvusvahelise Klaverikammermuusika konkursi eripreemia. 19.02 kell 18 saab publik Mustpeade Majas nautida Norra tuntud pianisti Aksel Kolstadi huumoririkast kontserti. Sõbrapäeval, 14. veebruaril kell 15.00 rõõmustame linnaelanikke ja külalisi traditsiooniliselt vaba sissepääsuga kontserdiga Rootsi-Mihkli kirikus, kus esinevad noored talendid – tšellist Valle-Rasmus Roots ja pianist ning klassikatäht Tähe-Lee Liiv. Raekojas astuvad üles 13.02 kl 18 äsja Genti ooperis, Belgias ja Carmenina Vanemuise Teatris debüteerinud mezzosopran Kadi Jürgens, keda saadab klaveril Hein Boterberg Belgiast. 16.02 kell 18 esinevad samas eesti väljapaistvad interpreedid – saksofonist Virgo Veldi, klarnetist Toomas Vavilov ja klaveril Irina Zahharenkova ning 18.02 kell 18 saab publik Raekojas kuulata klarnetikvartetti koosseisus Marten Altrov, Martin Kuusk, Kerit Ilves ja Margus Parind. 20. veebruaril kell 18.00 tähistame iga-aastase suurejoonelise kontserdiga Tallinna Kaarli kirikus Eesti Vabariigi sünnipäeva kontserdiga “Ole hoitud, Eesti”. Esinevad ETV Tütarlastekoor, dirigent Aarne Saluveer ning Huvikeskus Kullo kooristuudio Raduga, dirigendid Natalja Kuzina ja Jelena Orlova. Kontserdil astuvad ülesse ka tunnustatud muusikud Neeme Ots trompetil ning orelil Tiia Tenno.

    Kadi Jürgens

    Festival pöörab tähelepanu abivajajatele meie ühiskonnas ning Muusikute fondi PLMF loodud traditsiooniline heateo algatus “Tõsta pilk ja ava süda“ kogub sel aastal vahendeid Pahkla intellektipuudega inimeste külakogukonna küünalde valmistamise töökojale kvaliteetsete töövahendite ja küünlavaha sulatamise seadmete uuendamiseks.

    PLMF eraldab selleks 25% festivali piletitulust ning kutsume häid inimesi ja organisatsioone ostma nii festivali pileteid kui ka annetama: MTÜ Muusikute täiendõppe keskus, EE037700771003227591, AS LHV Pank, märgusõnaga „Tõsta pilk ja ava süda“.

    Eelnevatel aastatel on “Tõsta pilk ja ava süda” raames toetatud Käo puuetega laste keskust muusikaterapeutide koolitamiseks ja pillide ostmiseks; Nirk MTÜ-d igapäevaste sõidukulude katteks; Saaremaa lapsi pillide ostmiseks; andekaid Eesti interpreete selleks loodud Pillifondi kaudu kvaliteetsete instrumentide soetamiseks; Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liitu toidu vedamiseks mõeldud bussi soetamiseks; Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli tugiõpetajaid; muusikainstrumentide soetamist SOS Lasteküla andekatele lastele.

    Festivali kontserdid: https://plmf.ee/et/tallinna-talvefestival-2

    Muusikute fond PLMF loodi 2003. aastal missiooniga toetada klassikalise muusika talente ning on siiani ainus mittetulunduslik ühing, mis on abiks järjepidevalt paljude Eesti annete käekäigule, pakkudes neile esinemisvõimalusi erinevate riikide kontserdilavadel, täiendõpet nii eesti kui maailma tipp-pedagoogide juhendamisel jpm.

     

  • ,

    Soome disainer Paola Suhonen avab näituse Fotomuuseumis

    Fotomuuseumi dokumentaalfoto teema-aasta jätkub 11. veebruaril 2022 kell 17, kui koostöös Soome Instituudiga avatakse põhjanaabrite tuntud kunstniku ja disaineri Paola Suhoneni näitus “Southern boys, southern girls”.

    Suhoneni näitus käsitleb ühiskondlikke teemasid, mis on seotud seksuaalsuse ja religioosse maailmapildi vastuoluga. Väljapanekul esitatavad tööd räägivad Tennessee (USA) osariigi noortest, kes peavad suhestuma konservatiivse lõunaosariigi religioosse maailmatunnetusega, mis siiani defineerib kõike keha ja seksuaalsusega seotut. Nad on rõhutatult surutud süütusse rahulik-selgesse olekusse, kus eksperimenteerimisele nooruslike soovidega ruumi ei anta.

    “Southern boys, southern girls” on erinevate meediumide ühendamisel sündinud projekt, mis seob omavahel fotot ja filmi. Enne jäädvustamist noored omavahel kohtunud ei ole. Käsitsi valmistatud märgplaatkolloodiumfotod on jäädvustatud rännaku jooksul Põhja-Ameerikas. Pimik oli mõnikord ehitatud auto pagasiruumi, mõnikord motelli vannituppa või telki. Suhonen: “Sellise lähenemisviisi olulisim omadus on ettearvamatus, protsessis olemise tunnetamine ja asjade kulus kujutistesse sattunud vead.”

    Filmimise ja pildistamise toimumiskoht: Hendersonville, Goodlettsville, Tennessee, USA

    Tootmise kaasautor: Joel Jägerroos

    Helsingis sündinud Paola Ivana Suhonen on rahvusvaheliselt tuntud eelkõige kui moedisainer ja Ivana Helsinki brändi looja, kuid ta tegutseb edukalt ka (foto)kunsti ja filminduse alal. Tema enese elu, maailmatunnetus ja suhted ümbritsevaga on saanud road-tripi stiilis kunstiprojektiks, mida saame tema visuaalsete tööde vahendusel näidata nüüd ka siinsele publikule. Suhonen on õppinud filmindust New Yorgi Filmiakadeemias ja fotograafiat Los Angeleses Ameerika Filmiinstituudis.

    Näitus jääb avatuks juuni teise pooleni 2022.

     

  • Sel reedel Sirbis

    Armastuse võimas laine. Maarja Pärtna intervjuu Veronika Kivisillaga
    Valentinipäeva eel vahetasime Veronika Kivisillaga mõtteid tema värske proosaluulekogu „Helsingi helistikud“ üle, mille keskmes on armastus selle erinevates väljendumisvormides. Vestlus kulges meili teel rahulikus tempos, küsimustele vastas autor siin- ja ka sealpool Soome lahte. 

    MARTI JELTSOV: Teel süsinikust vabaks II. Mängureeglid ehk elektriturg 
    Peale tänase ja homse hinna on elektrituru ja kogu elektrisüsteemi pikaajalise toimepidevuse jaoks oluline hoopis hinnaprognoos 5, 10, 20 aasta pärast. 
    Eelmises artiklis tuli nentida, et see „mis on toonud meid siia, see enam edasi ei vii“. Aga enne Eesti tulevikuenergeetika visiooni visandamist tuleks lugejale tutvustada energiakaubanduse peamisi mängureegleid ehk elektriturgu. 
    Elektrienergia on kaup. Kaup, mida on tarvis toota. Ja toota puhtalt. Seejärel tuleb toodetud elekter kusagilt kaugel asuvast jaamast mööda kaablite kiirteed kohalikku alajaama tuua (kõrge pingega nn põhivõrk) ja lõpuks tarbija kodukandis laiali jagada (madalama pingega nn jaotusvõrk). Elekter peab saabuma kasutajani täpselt sellisel hulgal ja ajahetkel, kui seda vaja on. Elektrienergiaga varustamise eest saab tarbija arve, kus on kirjas eraldi kulud tarbitud elektrienergia, võrguülekande tasude ning maksude (aktsiis ja käibemaks) eest. Lisandub taastuvenergia tasu.  

    MEETA MOROZOV: Januslik jaanuar 
    Januse kaks nägu võiksid kontserdielus printsiibina kohal olla ka järgmistel kuudel, sest eks olegi õnnestumise võti ju eri vaatenurkade tasakaal.  
    Aasta esimene kuu võlgneb teatavasti nimetuse rooma jumalale Janusele, keda kujutati tavaliselt kahe peaga, millest üks vaatab minevikku, teine tulevikku. Üht ei saa olla teiseta: Janus on ülemineku, alguse ja lõpu, avanevate ning sulguvate uste sümbol.

    ALLAN NIIDU: Energeetika ja kütuste tulevik ehk Viiekümne viiendaks vormi 
    Euroopa Liidu plaan „Fit for 55“ määratleb käesoleva seisuga ka Eesti energeetika ja kütuste tuleviku. Plaan sisaldab kokku nelja põhilist meedet. 

    Lääs ei suuda ida tõsiselt võtta. Valle-Sten Maiste intervjueeris Urmas Hõbepaplit
    Urmas Hõbepappel: „Hommikumaid peetakse eksootilisteks, feminiinseteks ja ebaratsionaalseteks, andmata endale aru, et selline hinnang peegeldab pigem lääne ühiskonna soovi näha end maskuliinse ja mõistuslikuna.“ 
    Tartu ülikooli Aasia keskuse analüütiku ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõu Urmas Hõbepapli uurimisteemade hulka kuuluvad ajaloo- ja identiteedipoliitika, ida ja lääne kultuuri kokkupuuted ning Hiina Rahvavabariigi ühiskond ja poliitika – teemad, mis ongi alljärgnevas jutuks.  

    STEFAN GROOTE: Mis toimub kõrgharidussektoris?
    Haridusleppe keskne sõnum – kvaliteetne, kättesaadav ja stabiilselt rahastatud haridus on rahva heaolule ja ühiskonna kestma jäämisele strateegiliselt määrava tähtsusega.
    Infotehnoloogia (IT) eriala kui Tartu ülikooli hinnatumaid oli alles hiljuti ajakirjanduses esil, kuna vähendati vastuvõetavate tudengite arvu. Selge on, et IT-erialade õpetamist takistab õppejõudude nappus, mille üks põhjus on nende madal ja ebastabiilne palk. Samuti nõuavad ülikoolide rektorid tegevustoetuse 15%-list tõusu, ähvardades vastasel juhul jätta haridus- ja teadusministeeriumiga halduslepingud sõlmimata. Mis toimub Eesti kõrgharidussektoris ja mis põhjustab nii tuliseid reaktsioone?

    REET VARBLANE: Õiglane tasu 
    Loodetavasti rabeleme ühiselt välja nokk-kinni-saba-lahti olukorrast. Aga seni katsume lähtuda tegelikkusest, kuhu mahuvad nii Tallinna Kunstihoone kui ka Voronja galerii. 
    Maarin Ektermann ja Airi Triisberg on teinud suure ja igati kiiduväärt töö (vt Sirp 14. I): nad mitte ainult ei ole kunstnike ja ka teiste kunstitöötajate õiglase tasustamise teemat kuumana hoidnud, vaid on töötanud välja selged ja ka vettpidavad mõõdikud, mille järgi õiglast tasu maksta. See pole vaid kahe idealisti unistus, sest eelnenud aruteludesse kaasati kunstnikke, kunstitöötajaid ja institutsioonide esindajaid. Et asi ei jääks pelgalt soovunelmaks, on Ektermann ja Triisberg kutsunud kunstitöötajaid – kunstnikke, kuraatoreid, tekstikirjutajaid – üles ignoreerima ebaeetilisi tööandjaid, kes ei järgi väljatöötatud mõõdikuid.  

    Kalevipojad ja -tütred. Tauno Vahter intervjueeris Moonika Siimetsa
    Intervjuus Tauno Vahterile avaldab uue dokumentaalfilmi „2 tundi õnneni“ režissöör ja stsenarist Moonika Siimets, mis suhe on tal Eesti-Soome rändega ja kuidas selleteemaline dokk teoks sai.  

    ARABELLA AABRAMS: Kas arhitektuur ravib või vajab ravi?
    Endale maailma ehitades ei arvesta me kummalisel kombel just liiga palju oma tervise või heaoluga, rääkimata ehitatud keskkonna edendamisest. 
    Elame ajastul, mil tervis on tõusnud tähelepanu keskmesse. Nii mõnigi, kes on keskkonnas enda ümber vaadanud ning nähtu üle lühemat või pikemat aega pead murdnud, on küllap jõudnud taipamiseni, et endale maailma ehitades ei arvesta me kummalisel kombel just liiga palju oma tervise või heaoluga, rääkimata ehitatud keskkonna edendamisest. Tõsi, enamasti täidavad eluhooned küll tervise seisukohalt üht tähtsat eesmärki: tagavad mõnusa sisekliima, kus tuntakse ennast turvaliselt ja meeldivalt. Sellest üksi on aga ilmselgelt vähe. Hoopis kõrvale on jäänud muud aspektid, mis puudutavad meeli ja nende kasutamist ning teravdamist, maailma paremat tajumist, füüsilist aktiivsust, sotsiaalseid vajadusi. Seda kõike on ehitatud keskkond suuteline mõjutama ja juhtima. 

    KATRIN PAUTS: Millest mõtled, kirjanik? Kadunud põlvkond ja lootus 
    Nagu tavaliselt, läks mul kaamose ajal rütm sassi: magan kogu päeva, virgun alles 16 paiku ja olen siis järgmise hommikuni ärkvel. Loll tsükkel, mis võtab võimust salalikult ning end sellest välja kangutada on ääretult vaevarikas. Hetk pärast südaööd värskendan telefonis infot, et näha, mitu minutit hiljem päike täna loojub. See pakub suurt lohutust. Päev on juba rohkem kui tund aega pikem kui aastaringi pimedaimas punktis, meedias aga kuulutatakse üha suurema kindlustundega rõhuva katkuaja peatset lõppu.  

    Arvustamisel
    Peter Frankopani „Uued Siiditeed. Maailma olevik ja tulevik“
    Veronika Kivisilla „Helsingi helistikud“
    Katrin Väli „Kasvab tagasi lindudeks. Luuletusi 1978–2021“
    Eesti Kontserdi festival „Mustonenfest“
    Eesti Kooriühingu aastapreemiate gala
    kontsert „Sinu sülle“
    näitused: „Heli. Müra. Ruum“, Juss Piho „Üleval ja all“ ja Ove Büttneri retrospektiiv
    Endla teatri „Ma teenindasin Inglise kuningat“ ja „Valgusingel“
    „Tants. Tehnika. Keha“
    dokumentaalfilmid: „2 tundi õnneni“, „Põlvkond piiri taga“ ja „Raul Vaiksoo. Pätt või pühak“

  • ,

    Kaasaegse kunsti tippnäituse lõpunädal Kumus pakub mitmekülgseid sündmusi

    Berliinis tegutseva Kanada visuaalkunstniku Jeremy Shaw’ rahvusvahelist tähelepanu pälvinud näitus „Phase Shifting Index“ on Kumu kunstimuuseumi suures saalis avatud 20. veebruarini. Kumu viimase aja üht suurejoonelisemat kaasaegse kunsti näitust on juba külastanud ligi 25 000 inimest. Näituse lõpunädalal ootab ees ka spetsiaalne publikuprogramm.

    Neljapäeval, 17. veebruaril toimub näituse finissage, mille raames on kell 17.00 kavas lühitutvustus näitusel ning kell 18 eriüritusena liikumise töötuba „Techno Praxis: klubitantsu praktika“ koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga. Töötuba viib läbi koreograaf Üüve-Lydia Toompere.

    Külastajad näitusel Kumus.

    „Phase Shifting Index“ on Kanada päritolu, aga Berliinis tegutseva Shaw’ viimane ja seni mastaapseim teos, mis valmis isikunäituseks Pariisis Pompidou keskuses 2020. aastal. Mainekas kunstiajakiri Frieze nimetas selle 2020. aasta Euroopa kümne parima näituse hulka. Shaw’d peetakse üheks olulisemaks ja huvitavamaks kunstnikuks tänapäeva visuaalkultuuris. „Phase Shifting Index“ on seitsme hiidekraaniga video-, heli- ja valgusteos, mis mängib fiktsiooni ja dokumentalistika piiril, vaadeldes inimesi, nende uskumusi ja ekstaatilisi rituaale tulevikus, 22. sajandil.
    „Usun, et koroonapandeemia tõttu viimasel hetkel paika saanud otsus värske mastaapne näituseprojekt Kumusse tuua on ennast õigustanud. Võisime rõõmuga siinse kunstiaasta kokkuvõtetest lugeda, et näitust toodi esile kui üht olulisemat sündmust. „Phase Shifting Index“ jätkab kindlasti veel pikka rahvusvahelist tähelendu,“ kommenteeris Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Polli.

  • ,

    Maarjamäe tallihoones avaneb 11. veebruaril näitus “Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu”

    Anne Ruussaare kureeritud näitus  annab tervikliku ülevaate Eesti klaasitööstuse ajaloost ja olulisematest klaasitootjatest.

    Külastajal saab tutvuda klaasiga kogu tema ilus – ekspositsioon algab vanimate Eestist leitud klaasesemetega ning lõpeb tänase klaasitoodanguga.

    Ulatuslik esemeline väljapanek lähtub Eesti Ajaloomuuseumi unikaalsetest kogudest, kuid kaasab ka parimad näited teistest muuseumidest ja erakollektsioonidest. Lisaks esemelisele osale, on võimalik osa saada klaasitootmise arengut tutvustavatest unikaalsetest arhiivikaadritest ja sellestki, kuidas valmistatakse klaasi tänapäeval Järvakandi klaasitehases.

    Näituseruumist leiab ka põnevaid kogemusalasid, mis pakuvad võimalust mõelda kaasa klaasi väärtuse ja omaduste üle. Peeglid, seiklemine värviliste klaaside maailmas, klaasikillud – on ju klaas hapra iseloomuga. Lisaks klaasi kui materjali tajumisele pakuvad kogemusalad kindlasti võimalusi ennast klaasi ilu sees jäädvustada.

    Klaasitootmine on Eestis toimunud läbi nelja sajandi, tegemist on meie pikima ajalooga tööstusharu, mis algas Hüti klaasikojas 1628. aastal. Maailmatasemele jõuti 1934. aastal, kui Johannes Lorup asutas Tallinnasse moodsa klaasitehase, kus hakati valmistama ka poolkristalli ja kristalli. Pärast nõukogude korra kehtestamist ettevõte natsionaliseeriti ja see sai uueks nimeks Tarbeklaas.

    Kaasajal on Eestis ainsaks klaasitootjaks peamiselt klaastaarat valmistav Järvakandi klaasitehas.

    Näituse kuraator: Anne Ruussaar

    Näituse kujundus: Anne Määrmann, Kristi Prinzmann, OÜ DokoDoko

    Graafiline disain: Marje Eelma, OÜ Tuumik Stuudio

    Teostus: OÜ Motor Agency

  • ,

    Liina Lelovi „Unistus lendavatest autodest“ A-galerii seifis

    Reedel, 11.veebruaril avaneb A-Galerii SEIFis Liina Lelovi näitus UNISTUS LENDAVATEST AUTODEST. Näitus jääb avatuks 1. märtsini. 

    Eelmise sajandi keskpaigas, kosmosevõidujooksu aegu, hakkasid laialdaselt levima futuroloogide tulevikuennustused ja seninägemata populaarsust nautisid ulmekoomiksid ning -kirjandus, kus kirjeldati praegust aega kui lendavate autode ja igikestvate kosmosepuhkuste maailma, kus keegi ei pidanud töötama – kui ta just ise ei tahtnud. Vaadates tänapäeval ringi, tekib aga tahtmatult küsimus, et milleks üldse unistada? Võrreldes praegusega lubati mulle toona hoopis teistsugust maailma. Aastal 2020 õpetasime me inimesi seebiga käsi pesema ning Hiina ja India sõdisid omavahel kividega. Rikkad saavad rikkamaks, vaesed jäävad vaesemaks, oleme erinevate kriiside lävel ja sees, ning tulevik näib tumedam kui eales varem.

    Näituse jaoks loodud ehted on sobitatud kahte maailma – minule lubatud unistusse, mida pakkusid ennustused ja ulmefilmid, kuid ka tänasesse, kus seebiga käsi pestes soovitatakse laulda kaks korda laulu “Happy Birthday”, et ka täiskasvanu käed korralikult puhtaks saaksid.

    Liina Lelov (1983) on raamatukoguhoidja hingega ehtekunstnik kes hetkel omandab magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Tema tööd on põhiliselt seotud ühiskonna valupunktide ning unistustega helgemast tulevikust. Liina Lelovi töid on eksponeeritud mitmetel rühmanäitustel nii Eestis kui välismaal.

    11.02 – 01.03.2022

    Üritus Facebookis
    Näitus kodulehel 

    A-Galerii
    Hobusepea 2, 10133 Tallinn
    E-R 10-18, L 11-16
    www.agalerii.ee
    info@agalerii.ee

Sirp