Tammsaare park

Andrea Brandao  resideerub MoKSis märtsikuus ja ta on siin tänu eesti- portugali kunstnike (MoKS-Binauralmedia) vahetusprogrammile.
Y- kohtumise puhuks teisaldab ta galeriisse oma ajutise ateljee MoKSist, mis sisaldab põnevaid väikeseid detaile ja mänge valgusega.  Andrea räägib oma tegutsemisajendistest, ning tutvustamisele tuleb ka MoKS- Binauralmedia vahetusprogramm, niiet huvilised olge kohal!
Andrea Brandaod huvitab kõik mis on väike ja isiklik. Oma töödega tekitab Andrea minimaalseid nihkeid reaalsuses, mis vaatamata oma väiksusele võivad provotseerida radikaalseid uusi perspektiive. Ta arendab oma loomingut joonisuse, performance- ja installatsioonikunsti ning interventsioonide vallas. Andrea omab magistrikraadi tööstusdisaini alal, on õppinud kujutavat kunsti (Ar.Co, Lissabon); osalenud mitmetel tantsu / improvisatsiooni workshopidel. Enda jaoks peab ta oluliseks resideerumisprojekti João Fiadeiro’ga (Re.al) ja DanceWeb Europe (07) stipendiumi Impulstanz festivalilt. 2007. aastal oli ta Portugali nominent União Latina Fine Arts Young Creation Prize konkursil. Hetkel on tal ettevalmistamisel soolonäitus gum outro mundo / another world Viinis (Kunstraum nr5).

Üritustesari Y kohtumine sai alguse 2008. a sügisel.
Üritustesarja eesmärgiks on tutvustada MoKSi residentkunstnike tegemisi.
Üritustesarja toetab Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuuriministeerium.
Andrea Brandao reisi Eestisse toetab Instituto Camões Portugal

Andres Toltsile iseloomulik tavakeskkonnast lähtuv looming on seekord inspiratsiooni ammutanud kontori ja büroo miljööst, kust võib leida kõikvõimalikke tabeleid, teadetetahvleid, blankette ja formulare nii tänapäevast kui ka sovetiajast. Tabelite ja formularide graafiline asjalikkus kohtub kollaažides sürreaalse absurdiga, kus valmiskujund ja sellest lähtuv konstruktiivsus on aluseks vabale loominguaktile. Tolts on täitnud formulare talle omasel iroonilisel kombel, jäädes truuks oma esteetilistele tõekspidamistele. Ambivalentne suhtumine inimese soovi kõike süstematiseerida jätab vaatajale vabad käed.

Näitus jääb avatuks 17. aprillini 2009.

NB! 25. märtsist on Endla Teatrikohvikus avatud ka Merike Truberti fotonäitus „Prantsusmaa – minu nägemus“ (näitus jääb avatuks 18. aprillini).

Freudistlikus käsitluses on fetiš naise fallose asendaja, vahend, mis võimaldab maha salata naise peenise puudumise tõsiasja. Freudi järgi valib fetišist fetišiks viimase objekti, mida ta lapsena nägi enne naise ”puudulikkuse” märkamist. Kuna lapse pilk liigub madalamalt kõrgemale on need tavaliselt kingad, sukad või aluspesu. Pidev tagasipöördumine selle objekti juurde taastab tasakaalu ja võimaldab tal kindlaks jääda sellele, et puuduv on ikkagi olemas. Kaardistades edukalt mehe iha, vaatab Freud aga külma rahuga kõrvale mööda fetišis koondunud bio- ja sotsiopoliitilisest küsimustepuntrast – kapitalistliku ihatööstuse mehhanismidest ning selle kaudu toimivast naiste objektistamisest.

Samas ei tegele Reinhard siin ei hüper-feministliku süüdistamise ega ka ohvripositsioonilt halamisega. Ta ei süüdista kõiges oh-kui-õudsat šovinistlikku maailma, vaid pigem näitab, mismoodi ka naised ise võtavad meelsasti osa ja anduvad nendele seksuaalselt laetud võimumängudele. Reinhard näitab, et see suhe ei ole nii lihtne ja ühekülgne, kus üks osapool on ohver ja teine “sadist”, vaid seda, kuidas naised on ka ise teinud seksuaalsusest instrumendi sugudevahelises mängus.

Reinhardi loomingu keskmes on üheksakümnendate lõpust alates olnud küsimused naise identiteedist, marginaalsusest ja teisesusest, küsimused sellest kuidas identiteeti konstrueeritakse ja kuidas seda manipuleeritakse. Tihtipeale on ta kasutanud maskeraadi ja paroodiat strateegiatena nendest küsimustest rääkimiseks, lavastades ennast fotodel erinevates rollides, kus mängitakse piiridega naiselikkusest, mehelikkusest ja nende vahepealolekust. Varem on ta kasutanud ka dokumentaalset meediumi, et kõnelda teatud marginaalsete sotsiaalsete gruppide identiteedist.

Aurora Reinhardi loomingu kohta leiab rohkem infot tema kodulehelt www.aurorareinhard.com

Veel nädal tagasi oli Curt laps, kes polnud USAst ära käinud. Täna on ta riigis, millest polnud varem miskit kuulnud, otsimas poolõde, keda enne ei teadnud olemaski olevat.
 
Lewist ja Mike’i ühendavad kaks armastust elus, olla tuletõrjuja ning toetada Liverpooli jalgpalliklubi. Nad sõidavad delegatsiooni liikmetena Lätti, et luua suhteid kohalike tuletõrjujatega. Püütakse olla mehised ning aetakse meeste asju. Poisid aga jäävad ikka poisteks, juuakse kõvasti ja õnnetused ning üllatused juhtuvad ilma, et keegi seda üldse oleks märganud.
 
Hiinlasest kokk kaotab isu oma täitmatu armastaja järgi. Tema stjuardessist armukesele Aidale aga ei meeldi isegi siis, kui ta ei lenda, jalgu maapinnal hoida. Ta pigem põimib need ümber armastaja Yuki, ikka ja jälle.

Livia on lesestunud poetess, kes on tulnud oma kadunud abikaasa põrmu Lätti sängitama. Ta on rikas, kaunis, salapärane, praktiline naine, kes ikka ja jälle on avatud uutele seiklustele.
 
Karli ja Axelit on aga ärimehed, keda üritatakse Lätis meelitada söögi, joogi ja kaunite naistega, et saada meestelt allkiri üliolulisele lepingule.

Esilinastusel on kohal ka filmi režissöör Aleksaner Hahn, kes on valmis avalikuks aruteluks peale filmi lõppu kõigi kinohuvilistega. Aleksander Hahni on lõpetanud Viini Filmiakadeemia 1996 aastal, „Midssummer Madness“ on tema esimene täispikk mängufilm. Vestlust viib läbi Liilit Kirss.

Treiler: http://www.youtube.com/watch?v=5fV9Hrpobvg
IMDB: http://www.imdb.com/title/tt0466456/

Skype’s Go Change The World Award vääriline bänd peab omama värskeid ideid ja uuenduslikku DNA-d. Olema originaalne, silmapaistev ja samas ka piisavalt professionaalne, et lüüa läbi rahvusvahelisel areenil. Skype’i auhind pannakse välja konkreetse eesmärgiga – pakkuda võitnud bändile võimalus midagi kohe oma karjääri heaks reaalselt ära teha: salvestada video või album, palgata välisprodutsent või saada mõnel muul moel tuul tiibadesse.

Festivali kodulehe külastajatel on võimalus anda oma panus otsustusprotsessi ja hääletada oma lemmiku poolt. Lehel on võimalus tutvuda kogu festivalikavaga ja esinevate artistidega ning anda oma hääl spetsiaalselt selleks loodud Skype’i auhinna osas. Tutvu bändidega aadressil www.tallinnmusicweek.ee! Festivalil esinevate bändide videoid leiab Tallinn Music Weeki ja Skype’i videoriiulil, YouTube kanali aadressil http://www.youtube.com/tallinnmusicweek , kus lisaks festivali kavas olevate bändide videotele võib näha ka vembukaid videotervitusi mõneltki festivalibändilt.

Tallinn Music Week toob kolme õhtu jooksul kümnele erinevale Tallinna klubilavale 65 Eesti bändi. Et publikul oleks pidevalt aimu sellest, mis parajasti teoksil, on festival, visuaaltehnika firma RGB ja Skype ühendanud jõud, et luua suurimate ja olulisemate klubide vahele Skype’i videosillad: videoühenduse saavad Von Krahl, No99 Teater, rockiklubi Tapper ja Club Hollywood. Üle Skype’i videosilla-interneti jookseb visuaalpilt reaalajas nimetatud klubidesse paigaldatud ekraanidele: Von Krahlis olles saad jälgida, milline melu on käimas Tapperis ja vastupidi.

„Kuna bände, klubisid ja lavasid on festivalikavas palju, on hea meel, et appi tuleb nutikas Skype ja ehitab virtuaalse silla tüüpilisse olukorda tänapäeva maailmas „kuidas olla korraga mitmes kohas“. Julgustame aga kõigil muusikahuvilistel tutvuda festivali kavaga ning võtta Tallinn Music Weeki kui Eesti muusika kiirkursust ja lõbusat orienteerumismängu kevadises Tallinna öös eesmärgiga näha nii palju bände kui vähegi võimalik!“ soovitab festivali korraldaja Helen Sildna.

Skype Eesti juht Sten Tamkivi kommenteerib koostööd Tallinn Music Weekiga: “Nii nagu tarkvara on looming, on seda ka Eesti disain, arhitektuur, finantsteenused ja muusika. Maailmatasemel looming väärib aga võimalust sedasama maailma vallutada. Tallinn Music Weeki toetades tahame anda oma panuse võimsate asjade õnnestumisse.”

Tallinn Music Week’i toetajad on Tallinn2011, Nordic Hotel Forum, Skype, Innovatsiooniaasta, Eesti Muusika Eksport, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja EAS.
Piletid kontsertidele on müügil Piletilevis. Kohtume kevadises märtsi-öös bändijahil! 3 ööd, 10 lava, 65 bändi!

Esmaspäeval kohtusid konsultatiivkomitee liikmed Riigikogu väliskomisjoni ja soome-ugri toetusgrupi liikmetega. Seejärel siirdusid komitee liikmed Rakverre nõupidamisele, vahetamaks teavet hetkeolukorra kohta Venemaa regioonides.

Päevakajalise küsimusena võetakse arutlusele olukord Permikomi autonoomses ringkonnas, kus on sulgemisohus neli rahvuslikku kultuuriasutust (vt.
http://www.fennougria.ee/?id=16356).

Arutatakse ka 2009. aasta tööplaani seminaride, konverentside, festivalide ja muude ürituste korraldamise osas, samuti koostööd ÜRO raames. Eraldi küsimusena on kavas arutada soome-ugri keeltes tehtavate tele- ja raadiosaadete kättesaadavust internetis ja keskse serveri loomist nende jaoks.

Seekordsest istungist võtavad osa ungarlaste, soomlaste, eestlaste, vepslaste, isurite, ingerisoomlaste, kveenide, komide, permikomide, maride, mokshade, setude, udmurtide, hantide, ersade, neenetsite ja karjalaste esindajad.

Konsultatiivkomitees esindab iga rahvast kuni kaks esindajat, kes on reeglina määratud rahvuskongresside või rahvaste huvisid esindavate organisatsioonide poolt. Eestlasi esindab konsultatiivkomitees MTÜ Fenno-Ugria Asutus kui kõiki soome-ugri rahvastega sidemeid arendavate Eesti organisatsioonide ja asutuste katusorganisatsioon. Eesti esindajaiks konsultatiivkomitees on Andres Heinapuu ja Tõnu Seilenthal.

Konsultatiivkomitee on soome-ugri rahvaste maailmakongresside koordineeriv organ, mis tegutseb kooskõlas rahvusvahelise seaduse normide ning ÜRO põhimõtetega. Konsultatiivkomitee kaitseb soome-ugri rahvaste õiguseid ja huve, nii nagu see on kirja pandud 1992. aastal vastu võetud maailma soome-ugri rahvaste koostöödeklaratsioonis. (vt.
http://www.suri.ee/kongress/esimene/ee/1dek_ee.html).

Rahvastel on konsultatiivkomitees võrdne sõnaõigus ning hääletustel igaühel üks hääl sõltumata rahvaarvust. Komitee tegutseb põhimõttel, et kõigi soome-ugri rahvaste esindajad on võrdsed ja otsuseid võetakse vastu konsensuslikult, vaid organisatsioonilistes küsimustes võib toimuda hääletamine.

Töökorra järgi peab konsultatiivkomitee kogunema vähemalt üks kord aastas, tegelikult on aga käidud koos kaks korda aastas.

Alates 1993. aastast osales konsultatiivkomitee valitsusvälise organisatsioonina ÜRO põlisrahvaste õiguste ülddeklaratsiooni eelnõu ettevalmistamisel, praegu osaletakse ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi töös.

Filmid:

“Tänu võti”
“Vanameeste näppaja”
“Erakpoeet Marko Kompus”
“Akadeemik Obruchevi unenägu”
“Papli tänava tüdruk”
“Heinsaare noorukipõlv”
“Varblane, poeet”

Arutelu, kohtumine autoritega

Täienduseks veel niipalju, et Jaan Jürgen Klaus on lähiajal alustamas 8-osalist üritustesarja, mis hakkab aset leidma esmaspäeviti Tartu Kirjanduse Maja Krüptis. Sari tutvustab Tartu filmitegijaid: kinoseanss, loeng, vestlus autoriga. Vaatajail on võimalus kirjutada filmiarvustusi, mis valikuliselt lähevad algul Tartufilmi netti ja hiljem ka kogumikku. Jälgige reklaami!

Anna Škodenko: “Erinevad autorid on esitanud oma aja ühiskonna huvidele ja ideaalidele vastavaid kujutlusi kõige täiuslikumast ühiskonnakorrast, mis oleks võinud olla aja püüdluste ja tegevuse lõppeesmärgiks. Fiktiivne ideaalne ühiskond on utoopia. Varased modernistlikud utoopiad (T.More “Utoopia”, F.Bacon “Uus Atlantis”) kirjeldasid ühiskondlikku ideaali, mida põhimõtteliselt ei olnud võimalik konstrueerida tegelikkuses. Eelmisel sajandil asendusid utoopiad düstoopiatega. A.Huxley, G.Orwell, R. Bradbury ja J.Zamjatin lõid ülimalt ebasoodsaid elukeskkonna pilte, mida iseloomustasid nii “totaalne stabiilsus” ja ühtsus kui ka rõhutatud sotsiaalse kontrolli vahendid – ehk kõik see, mida reaalsuses justkui vältida tahetakse.

Praeguseks tundub, et kõik need idealistlikud stsenaariumid on läbi proovitud ja ka osaliselt realiseeritud. Sõna “ühiskond” iseenest kõlab utoopiliselt. “Ühiskondlik” saab olla asendatud “isiklikuga”, seega ka “ideaalne” “lemmikuga”, “idealistlik” “realistlikuga”.

Ma ei saa öelda, et minu isiklik vabadus oleks kuidagi piiratud, et oleks puudu ideaalelu loomise vahenditest. Ma ei näe ka mingeid häirivaid erinevusi inimeste vahel. Utoopilisele kogukonnale omane vanade asjade eitamine ning reaalsete inimeste välistamine on täesti aksepteeritav. Sellega, et minu enda elu saab olla täiesti jälgitav ja monitooritav, olen samuti juba ära harjunud. Iga minu samm nii linnas kui internetis saab olla fikseeritud; laua peal on arvuti, lülitan siis kaamera ka sisse. Kõik on korras.

Siiski on mu eesmärgiks luua konkreetne visioon kaasaegsest ideaalsest ühiskonnast. Näitusega “Idealistlik” proovin lõpuni viia enda inforuumis aktuaalseid ideaale ja prioriteete. Oletan, et a pirori idealistlikud ja paratamatult ka argielust eraldatud galeriiruum ja näituse olukord on peaegu ideaalsed vahendid utoopiliste ideede “elluviimise” jaoks.”

 Näitus jääb avatuks kuni 04. aprillini 2009.

 Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitusel on üleval aastakümnete vältel maalitud 17 portreed paljudest praegustest ja endistest vanemuislastest. Portreega on näitusel esindatud Kaarel Ird, Taisto Noor, Jelena Poznjak-Kõlar, Andres Dvinijaninov, Ago-Endrik Kerge,Rain Simmul, Helend Peep jpt.

Heli Šestakova ja Jüri Šestakovi portreemaalide näitus avati eile ning jääb üles kuni 4. maini. Pilte saab teatri väikeses majas näha vaid seal toimuvate etenduste publik.

2006. aastal teatri peakunstniku Kristiina Mündi eestvedamisel avatud Vanemuise Publikugalerii kasutab aktiivselt näitusepaikadena Vanemuise kõiki kolme teatrimaja.

Maailmafilmi festivali raames linastub 50 dokumentaalfilmi. Lisaks põhiprogrammile on kavas Eesti Rahva Muuseumi 100. juubeliaastale pühendatud programm „Etnograafiline film Eestis 1960–1980: Eesti Rahva Muuseumi filmitoodang“ ja prantsuse visuaalantropoloogi Colette Piault’ autoriprogramm.

Filmiprogramm algab 24. märtsil Ateena keskuses, kus visuaalse antropoloogia autoriprogrammi järel näidatakse põhiprogrammis filmi „Kõrbepruudid“ (režissöör Ada Ushpiz), mis räägib beduiini naiste elust, Permi balletikooli tüdrukute iluideaalide poole püüdlemisest räägib film „Ilus tragöödia“ (rež David Kinsella). Mõlema filmi režissöörid on ka ise kohal.

Kolmapäeval esilinastub uus Eesti dokumentaalfilm „Kihnu pulm“ (rež Meelis Muhu, produktsioonifirma Rühm Pluss Null), neljapäeval on antropoloogilise dokumentaali „Kui vagiinal oleks hambad“ esilinastus.

Maailmafilmi festivali avalöögiks on ERMi näitusemajas 23. märtsil toimuv töötuba „Etnograafiline film kui meetod uurimistulemuste ja arengukoostöö kommunikatsioonis“. Alates 24. märtsist teevad näitusemajas liivamandalat Tiibeti mungad.

Festivalinädalal on Ateena keskuses üleval näitus „1000 sammuga …“, mis tutvustab ERMi fotokollektsiooni. ERMi näitusemajas saab vaadata fotonäitust „Tema pühadust oodates“ ning üles on seatud koguja Lennart Meri heliruum.

Maailmafilmi festivali korraldab Eesti Rahva Muuseum koostöös Maailmafilmi Ühinguga.

Festivali programmiga saab tutvuda Maailmafilmi kodulehel www.worldfilm.ee

Lisainformatsioon: Pille Runnel, Maailmafilmi festivali direktor, pille.runnel@erm.ee, 5176822 või

Taavi Tatsi, Maailmafilmi tegevjuht, maailmafilm@gmail.com, 56910529