soome kirjandus

Tartu vanima linnaosafestivali tänavused märksõnad on koos mõtlemine, ohutu eluviis, heakord, keskkond ja rattasõit. Nagu alati, saab kuulata rohkesti head muusikat endiste, praeguste ja tulevaste supilinlaste esituses. Lastele ja noortele on rikkalik eriprogramm – tegemist jätkub igale vanusele.

Nädala sees lükatakse festival käima eelüritustega: kolmapäeval on kavas vestlusõhtu Tartu Kultuuritehases ja neljapäeval Supilinna koristustalgud. Reedel kutsub Supilinna Selts linnarahvast Raekoja platsi tasuta suppi sööma ja seejärel Supilinna avastama.

Festivali põhipäeval, 25. aprillil, podiseb supikatel Kartuli-Oa tn platsil keskpäevast hilisõhtuni. Supilinna Selts soovitab jätta autod sel päeval koju ja tulla Supilinna jalgsi või rattaga. Kell 13–23 kostab suurelt lavalt muusikat, tehakse õpilasteatrit ja arutletakse tuleviku üle. Kl 13–17 saab menukaks kujunenud täikal saata uuesti ringlusse koju seisma jäänud vajaliku kraami. Täikat toetab raamatumüük ja esimest korda festivalikavas olev Eesti Aiaklubi rohevahetus, kus aiasõbrad saavad tasuta ära anda ja kingiks saada oma hästi paljunenud aia- ja toataimi ning muud aiakraami.

Kartuli-Oa tn platsil avatud infotelgid jagavad nõu sellistel igaühte puudutavatel teemadel nagu keskkonnasäästlik mõttelaad ja ohutus puitlinnaosades. Aiaomanikud meisterdavad töötoas kompostikaste ja rattaparandusmuresid lahendatakse „Eesti rattarikkaks!“ velotelgis. Lõuna-Eesti Päästekeskus ja korstnapühkijad jagavad väärt nõuandeid ning näitavad, kuidas kustutada ootamatult puhkenud tuld. Ehitushoolde asjatundja Lea Täheväli Stroh nõustab majaomanikke nende majade juures (eelregistreerimisega). Külla tulevad Karlova Selts Tartus ja Uue Maailma Selts Tallinnast.

Õhtul tegutseb hansalodjas mõttekoda. Koostöös „Minu Eesti“ toimkonnaga on kavas eelmõttetalgud (eelregistreerimisega), kus kehtivad samad reeglid, mis 1. mai mõttetalgutel. Mõttest algab tegu!

Laste- ja noortetelgis saab mängida, meisterdada, joonistada ja seebimulle puhuda. Kavas on laulumängud, orienteerumismäng „Tunne Supilinna!“, isade-laste tund ja lemmikloomade üle-lava-käik. Noortele lugejatele annab ülesande Supilinna krimka „Varastatud oranž jalgratas“ autor Mika Keränen.

Õhtupoolik on pühendatud heale muusikale ja sõpradele, põlevad lõkked. Platsil saabub öörahu kl 23, seejärel saab pidu jätkata Genialistide klubis.

Tartu kevade esimese suurema vabaõhuürituse korraldab MTÜ Supilinna Selts lahkete toetajate ja koostööpartnerite toel. Supilinna sõbrad on teretulnud vabatahtlikena appi ja korralduskogemust saama.

Austrias on 2009. aasta kuulutatud Joseph Haydni aastaks.

Näituse avas reedel, 3. aprillil Austria suursaadik dr Angelika Saupe-Berchtold 

Dokumentaalnäitus annab ülevaatliku pildi  Joseph Haydnist kui heliloojast ja inimesest. Elulooliste  faktide kõrval pakub näitus informatsiooni genius loci  elu- ja tööga seotud paikade ning Haydni heliloomingu ja ajastu kohta.

Joseph Haydn sündis 31. märtsil 1732 Rohraus Alam-Austrias ja suri 31. mail 1809 Viinis. Ligi kolmkümmend aastat oma elust veetis Haydn Esterházy vürstide teenistuses kapellmeistrina Eisenstadtis, hiljem viibis seal töökohustustes vaid suviti ning elas püsivalt Viinis. Meisterliku  heliloojana sai Haydn kuulsaks juba oma eluajal, ka tema kontsertreisid Londonisse olid üliedukad. ”Minu keelt mõistetakse kogu maailmas,” on helilooja öelnud.

Joseph Haydn aitas oluliselt kaasa uue helikeele ning uute muusikažanrite  nagu sümfoonia ja keelpillikvartett väljakujundamisele.

Eluloonäitus „Joseph Haydn” on ühisprojekt, milles osalevad Burgenlandi Haydni festival, rahvusvaheline Joseph- Haydni erafond Eisenstadtis ja Austria Välisministeerium. Näituse vahendas Eestisse Austria suursaatkond Tallinnas.

Näitus Assauwe tornis on avatud 23. aprillini.

Esinevad Indrek Palu (elektriviiul, live-elektroonika, kontserdi kunstiline juht) ja Marek Talts (kitarrid, live-elektroonika), Hans-Gunter Lock (live-elektroonika) ja Gabriela Järvet, Tõnis Liivamägi (visual).

Suurel Reedel, 10. IV 2009 kell 20 kõlab Pärnu Kunstihallis Andrus Kallastu Stabat Mater flöödile ja elektroonikale ning häälele. Esitajateks Monika Mattiesen (flööt) ja Kai Kallastu (sopran).

Ülestõusmispühal, 12. IV 2009 kell 19 esitavad Kai ja Andrus Kallastu Pärnu Kunstihallis Richard Straussi armastuslaule.

Kolmapäeval, 15. IV 2009 kell 19 toimub Pärnu Kunstihallis koreograafilise kompositsiooni “Inimene” esiettekanne. Pärnu Ooperi etenduses esineb KasparAus (tantsija ja koreograaf). Kujundusideed: Raul Meel. Muusika: Andrus Kallastu. Reserveeritud etendus

Neljapäeval, 16. IV 2009 kell 19 esitavad Kai Kallastu (sopran) ja Roland Liiv(tenor) Pärnu Kunstihallis armastusduette. Klaveril Andrus Kallastu

Reedel, 17. IV 2009 kell 19 toimub Pärnu Kunstihallis Andrus Kallastu teose “Ülemlaul” esiettekanne. Esineb Repoo Ensemble koosseisus Kai Kallastu(sopran), Leonora Palu (flööt), Indrek Palu (viiul), Jorma Toots (klaver). Palestrina ülemlaulu motette esitab vokaalansambel koosseisus Anu Mänd ja Annely Kuningas (sopran), Karin Veissmann ja Helen Erastus (alt), Indrek Palu ja Andrus Kallastu (tenor), Tõiv Tiits (bass). Dirigent Andrus Kallastu.

Kõik kontserdid on TASUTA Info http://www.ooper.parnu.ee

„Manon“, kõigi aegade üks populaarsemaid prantsuse oopereid, jutustab Manon Lescaut’ ja ševaljee Des Grieux’ traagilisest armastusloost.

Lavastaja Marko Matvere sõnul on armastus tuntud tõbi, millel on kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus. „Tundub, otsekui voolaks kiindumuse faasis miski elutegevuseks oluline ollus ühe inimese seest teise inimese sisse ning kätte seda sealt enam ei saa. Kuniks selle olluse päritolu on tõestamata ja defineerimata, on põhjust sel teemal kunstiteoseid luua ja neid tarbida.“

„Manoni“ muusikaline juht ja dirigent on Lauri Sirp, kunstnik Maarja Meeru, valguskunstnik Martin Meelandi ja koreograaf Marika Aidla.

Manon Lescaut’ rolli laulab Alla Popova, Kädy Plaas või Svetlana Trifonova Venemaalt. Des Grieux’ rollis astub lavale Deniz Leone Türgist või Kristian Benedikt Leedust. Teistes osades Atlan Karp, Taisto Noor, Märt Jakobson, Mati Kõrts, Taavi Tampuu, Merle Jalakas, Karmen Puis, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Erkki Rebane jt.

Jules Massenet’ populaarseima ooperi aluseks on prantsuse kirjanduse üks tähtteoseid, abee Prevost’ 1731. aastal välja antud romaan, mis eesti keeles ilmununa kannab pealkirja „Manon Lescaut“. Massenet’ „Manoni“ hingestatud ja kaasakiskuva libreto kirjutasid Henri Meilhac ja Philippe Gille. „Manoni“ maailmaesietendus toimus 1884. aastal Pariisi Opera-Comique’is.

„Manoni“ esitatakse Vanemuises prantsuse keeles, eestikeelsete tiitritega.

„Minu jaoks on väga suur au Rahvusooper Estonia laval esmakordselt esineda ja seejuures rolliga, mis on kaua olnud üks minu lemmikuid, kuid mida siiani ei ole õnnestunud mängida. See on nõudlik, aga ka põnev ja lõbus väljakutse. Samuti on see minu jaoks esimene kord liituda nö juba soojaks mängitud etendusega ja trupiga, keda ma veel päris hästi ei tunne. Loodetavasti ei vea ma kedagi alt ja toon mõningaid uusi külastajaid teatrisse,“ ütles Hanna-Liina Võsa.

Võsa alustas laulmist kolmeaastaselt ja oli palju aastaid ETV kontsertkoori liige ja solist. 1997. aastal võitis ta publikulemmiku auhinna ETV noorte lauljate võistlusel „Kaks takti ette“. 2001. aastal lõpetas ta Ameerika Muusika– ja Draamaakadeemia Broadway’l, saades esimeseks professionaalseks muusikalinäitlejaks Eestis. Pärast kooli lõpetamist valiti ta enam kui 1000 kandidaadi seast naispeaosalise Sandy rolli muusikalis „Grease“. 2002–2004 esines ta selle rolliga USA 49 osariigi suuremates linnades, lisaks Kanadas Torontos, Vancouveris ja Edmontonis ning 2006–2007 Aasia turneel Lõuna–Koreas, Malaisias, Singapuris ja Hiinas, andes kokku üle 600 etenduse.

Tema muusikalirollide hulka kuuluvad Lori Beth (Williamsi „Happy Days“), Serra (Lai „Angels“), Anne (Hermani „La Cage aux Folles“), kõik USA-s; Penny (Shaimani „Hairspray“, Euroopa esietendus Helsingi Linnateatris); Christine (Yestoni „Fantoom“), Maria (Bernsteini „West Side Story“), Cosette (C.-M. Schönbergi „Hüljatud“), Polly Barker (Gershwini „Hull sinu järele“), Audrey (Menkeni „Väike õuduste pood“), Sally Bowles (Kanderi „Kabaree“), kõik Eestis.

Hiljuti andis Hanna–Liina Võsa soolokontserdi Tokios, esinedes seal peetud Laputa Rahvusvahelisel Animatsiooni Festivalil. Samuti on ta esinenud kahel aastal solistina ÜRO rahvusorganisatsiooni „Millennium Earth Day“ ja „National Day“ pidustustel New Yorgis, andnud Balti kontsertsarja raames soolokontserdi Bostonis, esinenud solistina nii XXIV Üldlaulupeol kui ka IX Koolinoorte Laulupeol, olnud koos Londoni West Endi lauljatega galakontserdi „New York, New York“ solist jpm. 2008. aasta jaanuaris esines ta peaosalisena jazz–ooperi „Manon“ maailmaesiettekandel. 2005. aastal ilmus Hanna–Liina Võsa esimene soolalbum „Premiere“.

Eesti Rahva Muuseum tähistab 14. aprillil oma 100. sünnipäeva. Muuseum on ellu kutsutud sada aastat tagasi selleks, et meil oleks üks koht, kus on hoiul Eesti kultuurivara: esemed, tekstid, fotod ja filmid. Kõik need aitavad kirjeldada ja mäletada Eestimaal elavaid ja elanud inimesi, nende igapäevast elu ja pidupäevi.

Sellel tähtpäeval kutsub muuseum kõiki jagama Eesti Rahva Muuseumiga ühte päeva oma elust. Kuidas möödus teie elus 14. aprill 2009. aastal? Millised olid selle päeva tööd ja toimetamised, mõtted ja elamused? Kas see päev läks korda? Kas see oli tavaline või ebatavaline päev? Mida põhjalikum ja emotsionaalsem on kirjeldus, seda väärtuslikum on materjal muuseumi jaoks. Saadud lood leiavad koha järgmisteks sajanditeks ERMi arhiivis ning valitud lood uues hoones  püsinäitusel.

Oma päeva jäädvustamiseks saab alates 15. aprillist kuni 1. juunini saata nii tekste, fotosid, ajaveebi sissekandeid kui ka filme. Soovi korral saab muuseumisse tuua ka 14. aprilliga seotud esemeid või muid materjale, mis päeva iseloomustavad.

Osalustingimused ja -ankeedi ning auhinnafondi leiate veebist: www.erm.ee/kingipaev

Muuseumiaasta 2009 aprillikuu tähtsündmus on Eesti Rahva Muuseumi juubel. Sel kuul toimuvad ERMis juubelinäituse avamine, kodarraha ja juubelimargi esitlused, aastakonverents ja kihelkonnapiiride esimene märgistamine ning avatud uste päevad „Väravad on valla!“.

Lisainfo: ERMi peaarhivaar Tiina Tael, tiina.tael@erm.ee, 735 0420

Euroopa Liidu idapartnerlus koos rahaliste vahenditega on laienenud Valgeveneni. Enamik otsustajatest ja ekspertidest leiab, et Valgevene arengule ja Euroopa Liidu huvidele tuleb kasuks Valgevene kaasamine, mitte isolatsiooni jätmine. Ehk on enne 7. mail Prahas toimuvat EL-i idapartnerluse tippkohtumist kohane küsida, kas meie südametunnistus ja poliitikute retoorikas rõhutatud väärtuspõhine poliitika ikka lubavad suruda Valgevene praeguse presidendi kätt? Enne käesurumist tasuks kindlasti Viktor Dašuki filmid ära vaadata.

6. aprillil kell 19:00 „Nägu ja Mask“ 2007.a, kestus 1 tund ja 10 minutit

Imeilus Miss Valgevene unistab õnnest ja rikkusest, mida ta loodab leida Läänest. Nii sõidabki neiu Euroopasse fotomodelliks. Kaunitari saatuse kaudu heidab režissöör pilgu tema põlvkonnakaaslaste käekäigule laiemalt. Sugupõlv, keda on hakatud kutsuma ka kadunud põlvkonnaks, seisab silmitsi tõsiasjaga, et kodumaal pole võimalik oma unistusi täide viia, kuid mujal on Valgevenes omandatud hariduse ja kogemusega keeruline hakkama saada.

7. aprillil kell 19:00 „Femida“, 2007. a, kestus 1 tund ja 20 minutit

“Ma elasin üle sellised kaabakad nagu Hitler ja Stalin, kuid ma pole kunagi näinud taolist fašismi nagu Lukašenka puhul.“ Meeleheitel mehe sõnad vormiriides politseinikule märgatavat mõju ei avalda. Järgmises kaadris näeme Valgevene presidenti Aleksandr Lukašenkat televiisoris, pidamas kõnet, kus ta ähvardab arreteerida kõik, kes julgevad talle vastu hakata.  Pärast võimuletulekut 15 aastat tagasi on Lukašenka laiali saatnud parlamendi, kirjutanud ümber põhiseaduse ning lükanud edasi valimisi, mida ta on seejärel võitnud rabava toetusega. Ajakirjanikke ja teisitimõtlejaid on arreteeritud, röövitud ja mõrvatud.

Režissöör võrdleb valitseva režiimi käitumistavasid psühhopaadist mõrvari vildaka loogikaga – mõlemad kirjutavad oma seadused ise ning tegutsevad ainult isiklikes huvides. Uuesti ja uuesti näeme, kuidas presidendi eripolitsei rikub seadust, kuidas iga protesti tervitatakse kivistunud naeratusega, et see siis jõhkra vägivallaga maha suruda. Samuti näitab film lähedalt inimesi, kelle naha all pulbitseb katkematu raev taolise ebaõigluse suhtes ning kelle tahe muutusteks ja paremaks tulevikuks ületab hirmu põhjendamatu vägivalla suhtes.

Viktor Dašuk on üks tunnustatumaid Valgevene filmitegijaid, kelle dokumentaalteosed on laadilt allegoorilised, kuid kritiseerivad teravalt Valgevenes valitsevat diktatuuri. Alates 1997. aastast on Dašuk võimude pideva teravdatud tähelepanu ja tagakiusamise all. 2006. a. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil linastus tema üks tuntumaid filme, „Valgevene Dekameron“. Festivali ajal Brigitta Davidjantsi sulest ilmunud kajastus (http://www.epl.ee/kultuur/365670) annab aimu Dašuki käekirjast ja selle kaudu ka Valgevene tragöödiast laiemalt.

Toimuvad diskussioonid on osa Valgevene klubiõhtute sarjast „Valgevene ja valgevenelased“ ning need saavad teoks Islandi, Liechtensteini ja Norra rahastamisvahendeid koondava Vabaühenduste Fondi toetusel. Ühenduse igapäevast tegevust toetab Avatud Eesti Fond.

Seekordne isikunäitus on kauaaegsel Keila linna elanikul Silvi Kaldal Harjumaa Muuseumis kolmas.  Kokku on Silvi Kalda loomingut Harjumaa Muuseumis eksponeeritud kuuel näitusel, neist kolmel on ta esinenud koos oma üliõpilastega. Silvi Kalda oli Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna õppejõud aastatel 1967‑1992. Paljud tema õpilased on tänaseks nimekad nahakunstnikud.

Näituse koostamist toetasid Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Eesti Kultuurkapital.

Näituse ja kataloogi kujundas Tiia Eikholm, kataloogi koostasid Inge Teder ja Tiia Eikholm.

Näitus jääb avatuks kuni 10. maini kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.

„Kahel viimasel aastal on esimese kursuse disainiülesandeks olnud lauanõud, “ ütleb kursuse juhendaja kunstikooli õppejõud Riho Tiivel. 

Lauanõud on igapäevased esemed ning esialgu võiks arvata, et on keeruline midagi uut leiutada. Aga näe, ikka suudetakse! Disainimise eesmärgiks on ilu ja praktilisuse ühendamine.  Nõud on peatatud, et vaadelda nende olemasolu ilu, osaleda tegijate rõõmus. Nõud nõuavad peatumist mõtlemiseks – kõik ei ole nii, nagu esmapilgul võiks arvata.  Lisaks erinevatele vaagnatele on näitusel mitmesuguseid tarbeesemeid. Näha saab näiteks pudrunuia, millega võib peale tampimist kartulipüree taldrikule tõsta, tange keevast veest muna välja tõstmiseks, munakollase separaatorit jne. Nalja saab ka, näiteks varesepesa võib muutuda vajalike asjade hoidjaks. 

Näitus avatakse Tampere Majas (Jaani 4) neljapäeval, 16. aprillil kell 17. Näitus jääb avatuks 3. maini.