Toeta
Otsi

rohepööre

  • ,

    KAHEKÕNED IGATSUSEST Ketli Tiitsar ja Flora Vagi A-Galerii SEIFIS

    KAHEKÕNED IGATSUSEST / DIALOGUES OF LONGING
    Ketli Tiitsar ja Flora Vagi
    A-Galerii SEIFIS
    02.09 – 03.10.2022

    Reedel, 2. septembril kell 18:00 avavad kaks kunstnikku, eesti kunstnik Ketli Tiitsar ja ungari kunstnik Flora Vagi A-Galerii SEIFis näituse KAHEKÕNED IGATSUSEST. Näitus püsib avatuna 3. oktoobrini.

    Igatsus on tunne, mis pole kellelegi võõras. Seda tuntakse pidevalt. Tihti peetakse melanhooliat, nostalgiat, üksindust ja südamevalu igatsusega seotuks, inimese nõrkusekski. Igatsetakse millegi kättesaamatu järele, kuid mõnikord on see süvenemise meeleseisund, mille läbimisel jõutakse enesele ja nii ka teistele lähemale. Omavahel vesteldes märkasid kunstnikud, et igatsus võib olla ka midagi äratuntavat, ühendavat, käegakatsutavat, esemelist, fragmenteeritut, mida saadab kõikevaldav igatsus aja järele.

    Ketli Tiitsar ja Flora Vagi said tuttavaks Budapestis 2014. aastal ja on sellest ajast hoidnud ühendust, kohtunud ja pidanud pikki telefonikõnesid. Nende vestlused toimuvad kõige erinevatel teemadel, räägitakse argiasjust, ühisest materjalieelistusest, õpetamisest, perekonnast, teineteise oskustest ja praktikatest. Alati on aga neis vestlustes olemas igatsusenoot, millest arenes ka antud näituse mõte.

    Flora Vagi loomingu keskne uurimisobjekt on puit, millega dialoogis sünnib enamik tema töödest. Pindade ja värvide kihid viivad ta avastusteni, mis üllatavad või lausa lummavad, kuid enamasti panevad mõtisklema ja isiklikke seoseid leidma. Seekord esitleb ta teoseid, mille teljeks on igatsus äratuntava järele. Varasemast rohkem kasutab ta kujundeid, mis võivad vaatajale tuttavatena paista. Teatud eluperioodid, kus midagi lõpeb ja midagi uuesti algab, on nende kujunditega seotud. Metamorfoos, mille liblikad, ööliblikad ja lilled läbivad, on visuaalselt kõige silmatorkavam ja intensiivsem nähtus, aga ka nende intellektuaalne ja vaimne tähendus on kirjanduses ja filosoofias tugevalt esindatud. Aeg ja valgus on detailide avastamise võtmeelemendid, mis viivad vaataja reaalsuse abstraktsiooni ja immateriaalse maailma sissepääsuni.

    Flora Vagi on ungari kunstnik, kes õppinud Mehhikos, Itaalias ja Suurbritannias. Tema töid on eksponeeritud hulgaliselt nii Euroopas, kui siit väljaspool. Lisaks on tema töid jõudnud näiteks Victoria ja Alberti muuseumi kogusse.

    Ketli Tiitsar kasutab oma loomingus isikliku tähendusega puitu, enamasti lähedaste sugulaste aedades kasvatatud, kuid oma aja ära elanud viljapuid. Teda huvitab side minevikuga läbi materjali, et tuua esile, mida mäletatakse ja otsustatakse mäletada ja mida soovitakse juurde kujutada. Seekordse sarja materjalid pärinevad mõni aasta tagasi päranduseks saadud suvekodu seinte ja uste vahelt. See maja on olnud perekonnas enam kui 100 aastat. Pandeemia ajal koristades tulid esile tolmused tekstiiliribad, mis isolatsioonimaterjalina turritasid palkide vahelt. Neid välja kiskudes ilmnesid kirevad elujäljed minevikust. Eri tüüpi tekstiilid, nagu vill, puuvill, flanell, siid, tundusid esialgu ühtviisi hallid, kuid pärast nende pesemist ja triikimist selgus, et värvid ja tekstuur on säilinud täpselt sellisena, nagu nad oma elu rõivana lõpetasid.

    Ketli Tiitsar on eesti kunstnik, kes lisaks EKA ehtekunstiõpingutele on täiendanud end Norra rahvuslikus kunsti ja disainikolledžis ning Hollandis Gerrit Rietveldi akadeemias. Tema töid on olnud näitustel paljudes Euroopa riikides ning need on jõudnud lisaks Eestile ka Rootsi, Leedu ja Norra kogudesse.

    Sündmus Facebookis 
    Sündmus kodulehel

    A-Galerii
    Hobusepea 2, 10133 Tallinn
    E-R 10-18, L 11-16

  • ,

    A-Galerii avab järgmisel nädalal neli uut eriilmelist aknanäitust

    KAASIK / KIUDSOO-VÄRV / TAN / YAO

    A-Galerii AKENDEL

    31.08.22-29.10.22

    Kolmapäeval, 31. augustil kell 18:00 avavad A-Galerii akendel oma näitused neli eriilmelist kunstnikku: eesti kunstnikud Ivar Kaasik ja Kai Kiudsoo-Värv, Hiinast pärit prantsuse kunstnik Yao Tan ning hiina kunstnik Jacqueline Yaing Yao. Näituseid on võimalik akendele uudistama tulla kuni 29. oktoobrini.

    Ivar Kaasiku näitus ELU JA SURM. LÕPP JA ALGUS. tegeleb surmateemaga. Kunstnik on kasutanud oma ehete loomisel taaskasutatavaid materjale, andnud seega juba olemasolevale mateeriale uue elu ja mõtte. Osa ehete loomiseks vajaläinud materjalidest on ürgses looduses loomulikul teel taastuvad, end ise uuesti luues, ikka jälle ja lõputult. Kuni inimene sellele ise piiri tõmbab, elu lõpetab. Et siis jälle ja uuesti alustada.

    Ivar Kaasik on eesti ehte- ja maalikunstnik, kes peale õpinguid Halle Kunstiülikoolis ja EKAs Berliini kolis. Tema töid on eksponeeritud üle maailma, nii näiteks Kuressaares, Tokyos, kui ka Berliinis. Kaasiku töid võib leida nii Eesti, Kölni, Taani, kui Berliini kogudes.

    Kai Kiudsoo-Värvi näitus VIIVUD keskendub mälupiltide värvipassidele, mis leitud telefoni lapates. Põdrakanepi lilla viirg mürkrohelise aasa servas, sinepikollane taevarand türkiissinise mere kohal, herneroheline mikrobuss möödumas tibukollasest majast, potisinisel laual lumivalged ja leekivpunased nõud… Mis jääb meelde eluhetkedest? Värvid, lõhnad, maitsed, kandmas endas kogetud emotsioone. Osa mälupiltide värvipassidest on saanud eheteks kullassepp Indrek Iikkoneni abiga, teised autori käe läbi. Osad ootavad alles eheteks saamist.

    Kai Kiudsoo-Värv on klaasikunstnik. Ta on lõpetanud EKA klaasikunsti osakonna 1995 (BA) ja 2005 (MA). Alates 1995 aastast on ta tegutsenud vabakutselise kunstnikuna teostades erinevaid töid tootedisainist näituseprojektideni. Tema tööde hulka kuuluvad valgusobjektid, skulptuurid, kirikuaknad jpm.

    Yao Tani näitus XY on vaevu hoomatavat ebamäärasusest (infra-mince’ist) naiste ja meeste vahel. Yao töö põhineb keha ja selle kujutamise mitmetähenduslikul tajumisel. Inspiratsioon pärineb kehalistest allikatest – haavatavusest, mutatsioonidest, duaalsusest ja vormilisest metamorfoosist. Tema ehted on justkui kimäärid, kombatavad ja tundlikud olendid, ning esitavad küsimusi meie suhete kohta lihalike ihadega. Selles kollektsioonis otsib ta võimalusi tõlgendada erootikaga seotud probleeme peenetundeliselt ja poeetiliselt, kuid ka iroonilisel ja vahetevahel vägivaldsel viisil.

    Yao Tan on Hiinast pärit kunstnik ja juveliir. Ta omandas 2012. aastal bakalaureusekraadi

    mööblidisaini erialal ning 2019. aastal Prantsusmaal bakalaureuse- ja magistrikraadi

    kaasaegse kunsti erialal. Teda huvitavad näituseruumi ja tagasihoidlike mõõtmetega esemete vahelise suhte tulemusel tekkivad pinged ning veidrused.

    Jacqueline Yaing Yao näitus RUUM avastab igaühe oma maailma – ruumi, kus ta saab iseendaks. See on nii vaimne kui ka väärtuslik. Mõned avavad enda jagamiseks oma maailma, teised on aga kaitsvamad. Tema tööd saavad inspiratsiooni eraldatusest. Kohast, kus lõõgastumine ja hingamine võivad viia sügavama ühenduseni iseendaga.„Ruum“ on kontseptuaalne mõiste. See on üldmõiste, mille tähendust saab tõlgendada mitut moodi. Oma näitusel loob ta ruumi kõigile, et saaks lõõgastuda, hingata … või luua ühendusi ja ette kujutada.

    Jacqueline Yajing Yao omandas kaunite kunstide magistrikraadi Savannah Kunsti- ja Disainikolledžis. Tema eesmärk on luua kauakestvaid ehteid ja aksessuaare, mis ei ole ainult tahumatult ilusad, vaid millel on ka põlvest põlve edasi antav hing. Ammutades inspiratsiooni muusika subkultuurist, filosoofiast ja kunstist, otsib Yao pidevalt ideaalset tasakaalu tähenduse, ilu ning praktilisuse vahel, hinnates samal ajal kõige paremal moel käsitöö ajalugu. Ehted väljendavad võimalust, mida on märganud väga vähesed vaatlejad: neil on võime inimesi puudutada. Ta väljendab keerulisi mõtteid väga lihtsal viisil ning usub, et käsitsi tehtud asjad loovad juveliiri ja kandja vahel erilise seose.

    Sündmus Facebook

    Sündmus kodulehel

    A-Galerii Hobusepea 2, 10133 Tallinn

    E-R 10-18, L 11-16

    www.agalerii.ee

  • ,

    Tiina Sarapu ja Julija Pociūtė Tartu Kunstimajas

    Reedel, 2. septembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Julija Pociūtė ja Tiina Sarapu ühisnäitus „Tolm“. Näituse kuraator on Karin Paulus.

    Näitusel uuritakse unustust – unustatud ruumilisi praktikaid ning sööti jäänud kohti; hajusate mälupiltidena säilinud toiminguid või ka iseenda jaoks lõpetatud ja kasti ära pakitud tegemisi, unistusi.

    Näituse kuraator Karin Paulus selgitab: „Tolm – unustamise sümbol – avab argipäeva, hetkede ja tähtsusetuks peetud paikade banaalsuse varjatud mõõtmed. Tolm saadab klaasikunstnikke töötamise ajal, olles nende töö jäänuk, aga varjates ka klaasi läbikumavust.“

    Tolm viitab ka millegi kulumisele ja unustusse jäämisele, markeerides hästi reaalsuse paratamatust ning meid ümbritseva maailma pidevat muutumist ajas.

    Oma installatsioonidega mõtestavad kunstnikud aina uuesti ümber materiaalset reaalsust ja otsivad inimese ja keskkonna vaheliste suhete tähendusi. Julia Pociūtė avab tolmu vastuolulisust, luues lummavaid kapsleid, kuhu talletab lugusid ja esemeid. Tiina Sarapu mõtiskleb inimese tee ja töö üle – kuhu viib teekond, mis on tulnud ürgloodusest, läbinud kultuuristatud heinamaid ja ilmselt möödub ka päikeseparkidest?

    Julija Pociūtė (s 1981) on Leedust pärit interdistsiplinaarne kunstnik. Ta omandas magistrikraadi Vilniuse Kunstiakadeemias 2007. aastal. Sellest ajast alates on ta aktiivselt võtnud osa grupinäitustest, osalenud kunstifestivalidel ning korraldanud üle kümne isikunäituse Leedus ja välismaal. Tema teoseid on Taani, Hispaania ja Leedu muuseumikogudes.
    Tiina Sarapu (s 1971) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala ja töötanud sealsamas ka dotsendina (2003–2017). Ta on osalenud paljudel näitustel nii kodu- kui ka välismaal, pälvinud tunnustust rahvusvahelistel klaasikunsti konkurssidel. Tema teoseid on mitmete muuseumide ja erakogujate kollektsioonides. 2019. aastal toimus Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Sarapu isikunäitus „Case Study 2“.

    Väljapanek on pühendatud tänavusele rahvusvahelisele klaasiaastale.

    Graafiline disain: Meelis Mikker
    Tänud: Klaasissepa OÜ, ECCOM OÜ, Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond

    Näitust on sündinud Eesti Kultuurkapitali toel.
    Näitus on avatud 2. oktoobrini.

    Publikuprogramm näitusel:
    2. septembril kell 17.00 toimub kohtumine kunstnikega
    7. septembril kell 17.30 toimub kuraatorituur

    www.kunstimaja.ee
    facebook.com/kunstimaja
    Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.

  • Neli inimest said keeletoimetaja kutse

    22. augustil toimus Tartus neljandat korda keeletoimetaja kutseeksam. Kutse pälvisid neli keeletoimetajat: Evelin Kivimaa, Helika Mäekivi, Helen Noormägi ja Anett Pullerits. Nüüdseks on kutselisi keeletoimetajaid kokku 16.

    Keeletoimetajad pidid muutma eksamiteksti ladusamaks ja arusaadavamaks ning viima selle vastavusse kirjakeele normingutega. „Eksamitöö pani proovile nii keeletoimetaja pilgu teravuse kui ka oskuse näha teksti tervikuna ning nõudis kiiret ja tõhusat tegutsemist,“ ütles hindamiskomisjoni esimees Airi Männik.

    Kutseeksamil oli kolm osa: Wordi programmiga keeletoimetamine, korrektuur paberil ja vestlus. Suulises osas sai kutse taotleja analüüsida oma eksamitööd, infoallikate kasutamist ning tehtud parandusi ja kommentaare.

    „Eksam kajastas hästi keeletoimetaja igapäevast töökeskkonda, kus kiire tähtajaga tuleb tagada parim tulemus,“ märkis Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees ja Tartu Ülikooli keelenõunik, värskelt kutse saanud Helika Mäekivi. Seni hindamiskomisjoni esimehena tegutsenud Mäekivi leidis, et eksam oli täpselt nii raske, kui ta seda varasematel aastatel teisi hinnates ette oli kujutanud. „Kindlasti aitas eksaminärvi hajutada pikaajaline toimetamiskogemus,“ lisas ta.

    Keeletoimetajate liidu tulevikueesmärk on jõuda kutseliste toimetajate lisandumisel ajapikku selleni, et vähemalt avaliku sektori asutused eelistaksid tööle võtta eksami läbinud keeleinimesi, sest nende töö kvaliteedile võib kindel olla. „Eeskujuks võib tuua Tartu Ülikooli, kus on nüüd tööl neljandik kõigist Eesti kutselistest keeletoimetajatest,“ sõnas Helika Mäekivi.

    Varem on keeletoimetaja kutse saanud Piret Joalaid, Killu Mei, Airi Männik, Maria Mölder, Kärt Normann, Külli Pärtel, Riina Reinsalu, Kristel Ress, Margit Ross, Eva Saul, Ann Siiman ja Mariliis Sild. Kutse andja on Eesti Keeletoimetajate Liit, mille liikmete hulka kuulub 13 kutselist keeletoimetajat.

    Kutse andmise korra alusel saab keeletoimetaja 6. taseme kutset taotleda iga eesti keele toimetaja, kellel on kõrgharidus või selle puudumisel vähemalt viieaastane töökogemus keeletoimetajana. Kutseeksami sooritajad kantakse kutseregistrisse ja neile väljastatakse kutsetunnistus.

    Viies keeletoimetaja kutseeksam toimub 2023. aastal Tallinnas.

  • ,

    Kastellaanimaja galeriis avatakse Maiu Moosese ja Angela Soopi ühisnäitus „Hoid“

    31. augustil kell 17.00 avatakse Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis Maiu Moosese ja Angela Soopi ühisnäitus „Hoid“.

    Kunstnike jaoks on näituse pealkiri ajendatud üksteise hoidmisest ja märkamisest.

    „Mõningaid asju õpid nähtavasti kogu elu. Ka seda, kuidas olemas olla. Nii enda, kui teise jaoks. Pannes tähele. Liikudes kaasa ja olles avatud uuele. Võtta aega ja jagada. Hoides.“ kirjeldavad Mooses ja Soop. „Hoid eeldab kohalolu, hoolimist ja tunnetust. Vahest on see seotud ka otsusega, mis ei pruugi olla kõige mugavam. Mõnede otsuste puhul ei olegi valikuid, need on iseenesest olemas ja sinus. Kui keegi sind hoiab, siis võid olla kindel, et oled õnnega koos. Igaüks võib olla „keegi“.“

    Kastellaanimaja galeriis on eksponeeritud Maiu Moosese akvarellmaalid ja tuššijoonistused ning Angela Soopi kohaspetsiifilised installatsioonid ja autoritehnikas kangamaalid seeriast „Mähitud maalid“.

    Maiu Mooses on sündinud 1974 Raplas. Õppinud Eesti Kunstiakadeemias metallikunsti ( BA 1998) ja õpetajakoolitust (2005). Töötanud kunstiõpetajana Rapla kunstiseltsis, Kose kunstikoolis ning Vanalinna Hariduskolleegiumi kunstikoolis. Hetkel õpetab ta Viljandi Kultuuriakadeemias ja Eesti Kunstiakadeemias. Näitustel on Mooses osalenud ehete, maalide ning joonistustega aastast 1997.

    Angela Soop (Kaili-Angela Konno) on lõpetanud maalikunsti eriala (MA 1999), 2018.a kaitses ta samas magistrikraadi kunstihariduses. Näitustel esineb 1997. a., tal on arvukalt isikunäitusi ning ta on osalenud grupi- ja kuraatornäitustel. Lisaks õpetamisele tegutseb Soop mitmetes valdkondades nagu joonistus, maal, foto, kohaspetsiifiline installatsioon ning näituste ja telestuudiote kujundus.

    Näitus „Hoid“ jääb avatuks 30. septembrini.

    Galeriid saab külastada T, N-L 11-17, K 11-18.

    Eduard Vilde muuseum
    Kastellaanimaja galerii
    Roheline aas 3, Kadriorg
    www.kirjanduskeskus.ee

  • ,

    Pilvi Tammoja ja Erinn M. Cox Tartu Kunstimajas

    Reedel, 2. septembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Pilvi Tammoja ja Erinn M. Cox’i ühisnäitus „Too tüdruk“.

    Kunstnikud esitlevad näitusel kaasaegseid ehteid, mis kujutavad, eitavad, defineerivad ja moonutavad kujutluspilte, mida me endast naistena kanname. Ehted on inspireeritud haavatavusest, tugevustest, hirmudest ja soovidest – on tõelised või kujutletud. Need räägivad sellest tüdrukust, keda sa võid tunda, kes sa võid olla.

    Autorid lisavad: „Pimedas on see kõik trikk. Ja keegi ei tea. Oleme hetkes, hetkedes. Meie silmad heidavad pilgu, ajame teid naerma, oleme provokatiivsed, tantsime, joome. Teeskleme, et meil on lõbus. Murrame omaenda südameid. Ja me teeme seda ikka ja jälle.“

    Pilvi Tammoja (s 1991) on omandanud moedisaini bakalaureusekraadi ja ehtekunsti magistrikraadi, mis annab talle ainulaadse arusaama vormidest ja kehast. Selle tulemuseks on mitmekesised tööd, mis on valmistatud pidevalt muutuvatest materjalidest alates siidniidist kuni malmini. Ta on eksponeerinud oma töid grupinäitustel ja moeetendustel ning on töötanud ka akende, fotokomplektide ning rekvisiitide disaini ja valmistamise kallal.

    Erinn M. Cox (s 1976) on Ameerika Ühendriikidest pärit ehtekunstnik, kes elab Eestis. Tal on BFA ja MFA kraad skulptuuris ning magistrikraad ehtekunstis. Ta pälvis Galerie Marzee Graduate Prize’i ja Wallpaper* Magazine nimetas ta tulevaseks disainitäheks. Samuti on Cox USA kaunite kunstide ja kunstiajaloo dotsent ning Eesti Kunstiakadeemia külalisõppejõud. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti, disaini, ehete ja filosoofia teemadel ning on veebiajakirja Louise & Maurice (www.louiseandmaurice.com) asutaja ja autor.

    Eriline tänu: Tartu Kunstimaja,  Plattform Schmunkkunst

    Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
    Näitus on avatud 2. oktoobrini.

    www.kunstimaja.ee
    facebook.com/kunstimaja
    Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.

  • Kultuurkapital suurendas maakondade rahastust 

    Kultuurkapitali nõukogu otsustas toetada nõukogu esimehe, kultuuriminister Piret Hartmani ettepanekut suurendada maakondlike ekspertgruppide rahastust. Muudatus jõustub juba selle aasta kolmandast jaotusest. 

     

    Viimasel Kultuurkapitali nõukogu koosolekul tegi nõukogu esimees Piret Hartman nõukogule ettepaneku suurendada maakondlikele ekspertgruppidele kohaliku kultuuri- ja spordielu toetuseks eraldatavaid summasid. Nõukogu toetas kultuuriministri ettepanekut ning selle tulemusel kasvavad maakondlike ekspertgruppide jagatavad toetused keskmiselt 12%.  

    „Kultuurkapitali esimese poolaasta tulude laekumine on olnud väga hea ning tulemus on parem, kui eelarvet tehes lootsime. Sellest tulenevalt tegin ettepaneku suurendada maakondlike ekspertgruppide rahastust. Maakondlikud ekspertgrupid oskavad kohalikul tasemel toetusi kõige paremini sihtida, seega nii loome paremad võimalused, et kõrgetasemeline kultuur õitseks ka väljaspool pealinna,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman. 

    Nõukogu otsustas muuta ka Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia Kultuuripärl rahastamise põhimõtteid. Toetudes ekspertgruppide kontaktisikutelt saadud ettepanekule, otsustati suurendada Kultuuripärli preemia summat. Edaspidi on kõikides maakondades preemiasumma võrdselt 2500 eurot ning preemiat rahastatakse ainult Eesti Kultuurkapitali vahenditest. Kultuuripärli preemiaga tunnustatakse ja innustatakse kõrgvormis kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakonnas.  

    Kultuurkapital jagab toetusi nõukogu, 8 valdkondliku sihtkapitali, 15 maakondliku ekspertgrupi ning kolme tõlkeprogrammi ja Balti Kultuurifondi kaudu. Maakondlik ekspertgrupp on igas maakonnas tegutsev Kultuurkapitali struktuuriüksus, mille ülesanne on Kultuurkapitali nõukogu poolt maakonna kultuurivaldkonnale eraldatud raha jaotamine. Alates 2006. aastast tunnustab Eesti Kultuurkapital maakondades tegutsevate inimeste erialast pühendumist aastapreemiaga Kultuuripärl. 

    Eesti Kultuurkapitali seaduse järgi toetatakse kultuurivaldkondi alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning hasartmängumaksust laekuvatest tuludest, põhikapitalilt teenitavast tulust, Kultuurkapitali heaks tehtavatest varalistest annetustest ja pärandustest ning muust majandustegevusest tulenevast tulust või laekumistest. 

  • ,

    Riin Maide ja Nele Tiidelepp Tartu Kunstimajas

    Reedel, 2. septembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Riin Maide ja Nele Tiidelepa ühisnäitus „Etüüdid kujuteldavate etendajatega“.

    Näituse keskne idee on puudumise tähenduslikkus. Kunstnikud on vaatluse alla võtnud tegevuse jäljed ruumis. Muljeid esitavad meediumid ja materjalid.

    Riin Maide ja Nele Tiidelepp on näituseks inspiratsiooni saanud näitlejaks õppijate ühest esimesest harjutusest – etüüd kujutletava esemega. Stseeni, mille temaatika on tavaliselt pärit igapäevaelust, harjutatakse võimalikult täpselt ja korduvalt, et eelnenud tegelikkusele vastavus säiliks ka siis, kui esemed on eemaldatud. Oma näitusel on nad etüüdist välja jätnud etendajad. Kõnelema jäävad ruum ja esemed (mis võimalikult täpselt püüavad jäljendada etendajate kohalolu).

    Kunstnikud lisavad: „Meie praktikais on kesksel kohal igapäevased kogemused ja nende tõlkimine erinevatesse väljendusvahenditesse. Tegevuse jäljed või nende puudumise tähenduslikkus on vaheldumisi loetavad nii helilises, vormilises kui tekstilises ruumis. Soundtrack reede öösel vana bemmiga Riia mäest alla sõitmisele; reisikirjad kõige kaugemast kohast, kuhu on võimalik minna Euroopast lahkumata ja üks makett majast, millest enda teadmata on välja kasvatud – kehastavad kirkaid hetki läbi oma spetsiifika.“

    Tunnistada millegi kadumist, on ikkagi väita, et see võiks olla olemas.

    Riin Maide (s 1997) on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas graafika erialal ning täiendanud end Prahas DAMUs Alternatiiv- ja nukuteatri osakonnas, stsenograafia erialal. Aastal 2020 pälvis ta EKA Noore Kunstniku preemia ning Edmund Valtmani nimelise stipendiumi. Tema loomingus on olulised kohaspetsiifilisus, efemeersus ja graafiline kujutis. Läbi mänguliste installatsioonide ja lavastuslike keskkondade käsitleb ta mälu ja kohalolu.

    Nele Tiidelepp (s 1998) on Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakonna lõpetanud kunstnik ja kirjanik, kelle praktika on ajendatud spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja materjalidele. Tiidelepp on võitnud Noore Tartu konkursi, EKA Noore Kunstniku preemia, SIIL Prize’i ja Millenium Prize’i, avaldanud tekste ajakirjas „Värske Rõhk“, ajalehtedes „Müürileht“ ja „Sirp“ ning osalenud näitustel ja kunstisündmustel Eestis, Belgias, Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Portugalis ja Soomes.

    Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

    Näitus on avatud 2. oktoobrini.

    www.kunstimaja.ee
    facebook.com/kunstimaja
    Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.

  • “Noor Muusik 2022” preemia pälvis tšellist Marcel Johannes Kits

    “Noor Muusik 2022” Marcel Johannes Kits.

    XVIII Tallinna Kammermuusika Festivali lõppkontserdil, 28. augustil Jaani kirikus anti üle PLMF  “Noore muusiku” preemia. Seekord pälvis auhinna noor tšellist Marcel Johannes Kits. Tunnustus on pühendatud Marje ja Kuldar Singi mälestusele ja seda toetab perekond Kelam.

    “Eesti saab taaskord tunda siirast rõõmu tänaseks juba mitmete saavutustega silma paistnud noore muusikatalendi üle,” ütleb PLMF looja Pille Lill. “Väikeses riigis on iga anne hindamatu väärtusega ning vajab toetust kogu muusikutee jooksul.”

    Marcel Johannes Kits (1995) on üks väljapaistvamaid Eesti noori tšelliste, kes võitis tänavu 3. koha kõrgetasemelisel Queen Elisabethi konkursil Brüsselis. Samuti on ta Brahmsi-nimelise konkursi (2016), Enescu-nimelise konkursi (2018) ja Eesti keelpillimängijate konkursil (2015) esikohavõitja. Ta on juba tänaseks teinud koostööd mainekate orkestrite ja dirigentidega ning esinenud mitmetel Euroopa olulisematel kontserdilavadel. Algaval hooajal ootab Kitse muuhulgas ees kontsertturnee Koreasse koos Eesti Festivaliorkestri ja dirigent Paavo Järviga, koos viiuldaja Triin Ruubel-Lillebergiga esitatakse Johannes Brahmsi Topeltkontsert viiulile ja tšellole. Käesoleval ajal õpib Kits Berliini Kunstiülikoolis professor Jens Peter Maintzi tšelloklassis.

    PLMF preemia senised laureaadid: 2005 – Oliver Kuusik (tenor), 2006 – Rene Soom (bariton), 2007 – Kädy Plaas (sopran), 2008 – Priit Volmer (bass), 2009 – Maria Veretenina (sopran), 2010 – Arete Teemets (sopran), 2011 – Andreas Lend (tšello), 2012 – Kristel Pärtna (sopran), 2013 – Ivi Ots (viiul), 2014 – Johan Randvere (klaver), 2015 – Pärt Uusberg (helilooja), 2017 – Raiko Raalik (bass), 2018 – Kadi Jürgens (metsosopran), 2019 – Ille Saar (sopran), 2020 – Martin Karu (kontratenor), 2021 – Theodor Sink (tšello).

    Muusikute fond PLMF loodi 2003. aastal missiooniga toetada klassikalise muusika talente ning on siiani ainus mittetulunduslik ühing, mis on abiks järjepidevalt mitmete Eesti annete käekäigule, pakkudes neile esinemisvõimalusi erinevate riikide kontsertlavadel, täiendõpet nii eesti kui maailma tipp-pedagoogide juhendamisel jpm.

  • ,

    „Küüditatud“. Näitus ümberasustatute kodukogemusest Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis

    Näitus “Küüditatud” Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis esitleb Läti-Leedu päritolu kunstniku Krista Svalbonase uurimistööd ümberasustatute kodukogemusest.

    Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis on avatud interdistsiplinaarsete uuringutega tegeleva kunstniku isikunäitus, mis käsitleb sundrännet. Krista Svalbonas on St. Josephi Ülikooli fotograafiadotsent, kes elab ja töötab Philadelphias.

    Kunstnik tutvustab oma uurimis- ja näituseprojekti, mis kasvas välja tema vanemate eluloo põhjal: “Ideed kodust ja ümberasumisest on mind alati kõnetanud kui pagulastena Ameerika Ühendriikidesse saabunud vanemate last. Mu Lätis ja Leedus sündinud vanemad veetsid aastaid pärast teise maailmasõja lõppu ümberasustatute laagrites Saksamaal, enne kui neil lubati emigreeruda Ameerika Ühendriikidesse.“
    Oma töödeseerias on Svalbonas võtnud eesmärgiks lähedaste kogetu taaselustamise ja mõtestamise osana oma kodust põgenema sunnitud rahvaste pikast ajaloost.
    „Minu vanemate lapsepõlvekodud olid tsiviil- või sõjalise otstarbega isikupäratud ehitised, mida kasutati tuhandete sõjajärgsete põgenike majutamiseks. Nad kirjeldasid seda eluaset alati kui ajutist; ma ei oodanud kunagi, et näen neid hooneid ise.“
    Pärast intensiivseid uuringuid arhiivides õnnestus kunstnikul siiski leida ja pildistada paljusid endiste põgenikelaagrite ehitisi Saksamaal. Tänapäeval ei anna need hooned enam aimu sõjajärgsete põgenike rahutust elust – jäetud kodumaata ja teadmatuses tulevikust.
    Töödes on pagulusse määratute valusad kirjeldused ühendatud väljavõtetega nende palvekirjadest USA, Kanada ja Ühendkuningriigi valitsustele, kus palutakse abi ja võimalust pääseda tagasisaatmisest Nõukogude Liitu. Laserlõiketehnikaga vormitud pitsitaolisest tekstist koosnevad hooned muutuvad neisse majutatud ebakindla ja hapra elu kujutisteks.
    Koos oma piltide ja uurimistööga on kunstnik reisinud mööda Ameerika Ühendriike ja Kanadat, intervjueerides ja pildistades endisi põgenikke Balti riikidest, kes neis laagrites elasid. Tema eesmärk on anda hääl sellele peaaegu unustatud ajaloole, mis kõneleb ka tänapäeva sunniviisilise rände mõjust. Kavas on avaldada lood ja pildid ka raamatuna.

    Krista Svalbonase loomingut on eksponeeritud paljudel näitustel, sh Utah’ kaasaegse kunsti muuseumis, Howard Yezerski galeriis Bostonis, Klompchingi galeriis ja ISE kultuurifondis New Yorgis. Tema loomingut on kogunud Cesise kunstimuuseum Lätis, Woodmere’i kunstimuuseum Philadelphias, Greggi kunsti- ja disainimuuseum Põhja-Carolinas ning mitmed erakogud.

    Näitust Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis saab vaadata kuni 23. septembrini.

    Loe lisaks muuseumi koduelehelt.
    Kunstniku loominguga saab lähemalt tutvuda www.kristasvalbonas.com

     

Sirp