õpetlased

Lihtne õnn ei pruugi alati välja paista. Näituse eesmärgiks on rõhutada, et rahuaja lihtsad ja ehk  ilmetudki või suisa sõjaväearhitektuuri meenutavad või lausa koledad vaated võivad olla erilised, ajutised, taganutetavad, mittemärgatavad ja nii turvalised.  MARIS PALGI  Näituse avamine on 1. aprillil kell 18 

Autorid kirjeldavad valmivat installatsiooni järgmiselt:
„Näituse objekt on kogu galeriid täitev, ustest ning neid toestavast raketisest koosnev labürintjas struktuur. Installatsiooni põhiplaan on rajatud ruudustikule. Labürinti läbivad inimesed saavad uksi avades või sulgedes keerdkäigu loogikat osaliselt muuta.

„Uste“ idee lähtub struktuuri ja aktori vahelise suhte küsimusest, indiviidi vaba tahte ning teda piiravate või abistavate välistegurite vahelisest mõjudest. Struktuure kujutatakse ikka rigiidse ja kandilisena, inimene on seevastu dünaamiline, pidevalt muutuv ja vabaduse poole pürgiv – seega kohtuvad installatsioonis indiviidi dünaamika ja struktuuri staatika. „Uksed“ on nende kahe aktiivse interaktsiooni moment: struktuuri olemus allub osaliselt indiviidi tahtele, samas seda piirates ja vormides.

Installatsiooni vorm on algselt loodud inimese järgi. Ustel on mõõtmed, mis vihjavad inimese keha mõõtmetele, kuid samas normivad neid. Kes mahub läbi? Kes ulatub lingini? Uksed tähedavad nii läbipääsu kui barjääri. Ukse avamise, sulgemise või lukustatud sissepääsu ümbert tee leidmine nõuab aega. „Uksed“ loob lokaalse ruumiloogika, mis iseeneses pole ei halb ega hea: indiviid tõlgendab ruumist läbi kulgemiseks kulunud aega enda väärtushinnangutest lähtudes. 

Oleme harjunud meid igapäevaselt aegruumi aheldavate institutsioonide ja organisatsioonidega. Võtame paratamatusena kodust tööle jõudmiseks kuluvat aega, valgusfoori taga ootamist, aastaaegade vahetumise kiirust. Mõneti sarnaneb labürint inimese kohaga linnas, kus oleme samuti nähtamatute mõjutajate kütkeis. Meid suunavate tegurite hulk ja mitmekesisus on lõputu ning meie arusaam vabadusest on illusioon. Paratamatult oleme me ikka mingitest institutsioonidest, peibutistest, tavadest või väärtushinnangutest sõltuvad marionetid. 

Samas – olgu see linlase jäetud jalajälg lumel, makstud tulumaks või möödujaga vahetatud pilk – olles kord süsteemiga ühendatud, tekitame me oma olemisega selles ka väikeseid nihkeid. Tänaval kõndides, poejärjekorras, töökohale konkureerides või päevalehes artiklit kommenteerides suhestume teiste linlastega ning määrame oma teel käies nii mõnigi kord ka teiste oma. Avades ukse, sulgeme tee mõnes teises suunas.“

Eesti Kunstiakadeemia ja Linnalabor tänavad ettevõtteid SRIK, Haret ja Vasar, kelle toetuseta taoline massiivne projekt poleks võimalikuks saanud! Suured tänud  ka Kadri Klementile, Madis Mikkorile, Yoko Alenderile ja Riin Alatalule ning kõigile, kes on aidanud installatsiooni ehitada.

Näitus jääb avatuks 23. aprillini.

Eesti Kunstiakadeemia peab käesoleva aasta oktoobris 95. sünnipäeva. Akadeemia auväärsesse ikka jõudmise tähistamiseks korraldab Eesti Kunstiakadeemia galerii aasta jooksul kuus näitust. Näituseid on kutsutud kureerima kunstiakadeemiaga seotud inimesed, kes esindavad oma kunstipraktikates erinevaid valdkondi ja suundumusi. Näitustesarja koordineerivad Eesti
Kunstiakadeemia galerist Maarin Ektermann ja Eesti Kunstiakadeemia avalike suhete juht Ave Randviir. “Eesti Kunstiakadeemia 95“ näitusesarja neljas näitus avatakse järgmise kooliaasta alguses ning seda kureerib Eesti Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi.

Millisest õnnest kõneleb meie aja ühiskond? Kas riigi õnn tuleb konfutsiaanlikult enne inimese oma või vastupidi? Kas õnn on jagatud ühisosa või hoiab igaüks oma õnne enda juures varjul? Keda me usume, kui jutt käib tõelisest õnnest? Kas õnne nimel elatakse kommunistliku tuleviku vaimus või õnne elatakse siin ja praegu? Millise intensiivsusega peaks olema avalik arutelu õnnest? Kui reaalne peaks olema õnneprintsiibi rakendamine? 

Õnne fenomeni tõlgendusi on vast sama palju kui inimesi. Erinevad tõlgendused, näiteks sotsiaalne, metafüüsiline, absurdne ja parodeeriv, keemiline ja bioloogiline, antropoloogiline ja traditsiooniline võimaldavad sellele teemale mitmeid erinevaid praktilisi ja teoreetilisi lähenemisi. Meie näituse eesmärgiks on erinevaid lähenemisi uurida ja vaatajale esitleda.   

Kirjandus- ja diskussiooniklubi “Vaatevinkel” on järjepidev üritustesari, mis tegutseb HEATEO SA all, SINA (Suured Ideed Noorte Algatusel) raames. Vaatevinkel annab noortel kirjandushuvilistel võimaluse kord kuus kokku tulla ja arutleda erinevatel kirjanduslikel teemadel. Eelnevalt on külaliseks olnud noorkirjanik Mikk Pärnits ja menukirjanik Andrus Kivirähk.

 Kolmas külaline JAN KAUS on kirjanik, endine Eesti Kirjanike Liidu esimees, tõlkija, lektor, kriitik. Ta on üks vähestest eesti kultuuritegelastest, kes kirjutab Eesti ajalehtedele aktiivselt publitsistikat, olles nii üks hinnatumaid autoreid. Romaanidest vast tuntuim “Tema” ilmus 2006. aastal ja äsja valmis Janil ka üllitus “Miniatuurid”.  “Ma tahan, et inimesed tunneksid mind eelkõige kirjanikuna, raamatute kaudu. Üleüldse tundub mulle, et me peaksime mõtlema rohkem kirjandusele endale…”, arvab härra Kaus.

 Seekordsel kohtumisel otsime seoseid KIRJANDUSE ja KINO vahel, kuivõrd on tegu sümbioosiga ning mil määral populariseerib film, mis on loodud mõnele teosele tuginedes, käesolevat üllitist, või hoopis vastupidi. Milleks siis lugeda pimedas, teki all, taskulambiga, kui jätad kasutamata võimaluse kohtuda kirjaniku (aga mitte ainult) endaga ning saada vastused küsimustele, millest oled vaid und näinud?

Näitusel esinevad Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Kertu Tuberg, Eve Margus-Villems, Julia Maria Künnap, Bruno Lillemets, Risto Tali, Asso Altmäe, Katrin Kosenkranius, Anna-Maria Saar, Andreas Kivisild, Robert Mirka, Annika Kedelauk, Mart Kekis(ev, Kristiina Kibe, Birgit Skolimowski, Kätrin Beljaev, Merle Kasonen, Linda al-Assi, Maarja Niinemägi, Marita Lumi, Pilleriin Jürisoo, Ivo Pottsepp, Maria Rubtsova, Andrus Rumm, Kristiina Laurits, Raili Arbus ja Marita Krull.  Samal päeval kell 17.00 esineb geoloogiamuuseumis huvipäeva raames ehtekunsti eriala õppejõud Tanel Veenre loenguga teemal “Kaasaegne Eesti ehtekunst”.  Näitus jääb Tartu Ülikooli Geoloogiamuuseumis avatuks maikuu lõpuni.

Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor on välja kasvanud kooli lastekoorist, mis tegutseb alates kooli asutamisest 1961. aastal. Koori tase on kõrgelt hinnatud ja konkursivõitude pika nimistu säravamate näidetena võib nimetada 2008. aastal Viinis saavutatud I koht rahvusvahelisel Franz Schuberti nimelisel koorikonkursil ning 2005. aastal Kölnis võidetud grand prix Euroraadio rahvusvahelisel koorikonkursil  Let the Peoples Sing. Koor on esinenud kõikidel koori tegutsemise ajal toimunud laulupidudel ning käinud kontsertreisidel Soomes, Rootsis, Itaalias, Lätis, Leedus, Saksamaal, Hispaanias ja Austrias.

 Alates 1992. aastast on koori dirigent Ingrid Kõrvits, kes on Tallinna Muusikakeskkooli noorte-, laste- ja mudilaskoori ning lastekoor Ellerhein dirigent. Ingrid Kõrvits oli 2002. aastal IX noorte laulupeo lastekooride dirigent ning 2007. aastal X noorte laulupeo lastekooride üldjuht. Oma kooridega on ta saavutanud mitmeid auhinnalisi kohti nii vabariiklikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel. Panuse eest Eesti lastekooride arengusse ning grand prix võidu eest Euroraadio koorikonkursil Let the Peoples Sing pälvis Ingrid Kõrvits 2005. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.

Arvo Pärt, Veljo Tormis, Tõnu Kõrvits, Mart Siimer, Urmas Sisask ja Cyrillus Kreek on autorid, kelle koorimuusika tuleb äsja ilmunud heliplaadilt esitluskontserdil ettekandele. Varem on kooril ilmunud CD-plaat Uued ja vanad jõululaulud, mis ilmus 2006. aastal koostöös Tallinna Kammerorkestri ja ETV tütarlastekooriga.

 Piletid (25.-) saadaval üks tund enne kontserdi algust kohapeal.

Moskvas sündinud Oleg Balashov lõpetas 1999. aastal Moskva Riikliku Konservatooriumi ja töötab alates samast aastast Peterburi Maria Teatris ooperisolistina. Koos Maria Teatri trupiga on ta laulnud maailma sellistel tipplavadel nagu Metropolitan Opera New Yorgis, Covent Garden Londonis, La Scala Milanos, Teatro Real Madridis jt. Samuti on ta esinenud Berliinis, Stockholmis, Los Angeleses, Pekingis, Tokyos, Washingtonis, Amsterdamis jm.

Verdi „La Traviata” kolmapäevasel etendusel on ka teised peaosad külalislauljate esitada – Violettat laulab Svetlana Trifonova Peterburi Maria Teatrist ja Germont’i Läti Rahvusooperi solist Eduards Cudakovs. Etendust dirigeerib Vanemuise esimene dirigent Lauri Sirp.

„See on naiseliku armastuse ja eneseohverduse lugu,” rääkis „La Traviata” lavastaja Taisto Noor. „Kui mõelda üldse ooperite peale, siis neis on mehed valmis armastuse nimel küll tapma, kuid armastatu õnne eest selliseks eneseohverduseks on võimelised vaid naised.”

„La Traviatat” lauldakse itaalia keeles, eestikeelset teksti saab publik jälgida lava ülaservas jooksvate tiitrite abil.

Mitte asjata ei reklaamita kontserti „hästihoitud saladusena“ –  Aivar Mäe sõnul on läbirääkimised orkestri Eestisse toomise üle käinud alates möödunud kevadest, tõeline kindlus nende siiajõudmise osas saabus veebruari alul, mil  kinnitati orkestri 2008-2009 hooaja  „Prokofiev World Tour“ kuupäevad ja kohad tänavu maikuus: 10.mai Belgrad, Sava Centre; 11.mai Zagreb, Arena Zagreb;  12.mai Budapest, Palace of Arts; 13.mai Vilnius, National Opera;; 14.mai Tallinn, Estonia Concert Hall ; 16.mai Frankfurt, Alte Oper; 17.mai Köln, Philharmonie. 

London Symphony Orchestra (LSO) kuulub maailma juhtivamate orkestrite hulka ning teda peetakse Suurbritannia üheks glamuursemaks muusikakollektiiviks. Ajakirja Gramophone tänavusel kriitikute hääletusel on LSO maailma 20 parima orkestri edetabelis IV kohal, sealjuures on ta selles edetabelis ainus Briti orkester! LSO lummab oma erilise kõlavärvi ja musitseerimisega. 1904. aastal Hans Richteri ja muusikute endi asutatud orkestriga esinenud solistide ja dirigentide nimekiri on aukartustäratav, peadirigendid on olnud Sir Edward Elgar, Artur Nikisch, Andre Previn, Claudio Abbado jpt. 1999. aastal asutas orkester oma plaadikompanii LSO Live, mille salvestuste kaudu on nende parimatest kontsertidest osa saanud miljonid kuulajad. Orkestri president on Sir Colin Davis ja peadirigent Valeri Gergijev.

London Symphony Orchestra kontsert Tallinnas saab teoks tänu Ergo kindlustuse kaasabile, ning kontserdipiletid on müügil alates 16. märtsist Eesti Kontserdi, Piletimaailma ning Piletilevi müügipunktides üle Eesti.

Moosipada sisaldab traditsiooniliselt palju erinevaid komponente. Sel aastal vaaritatakse moosi esmakordselt ka väljaspool maakonda. Päev enne festivali toimub Tallinna Metodisti kirikus kell 13 kontsert „10 noort solistipilku muusikaklassikale“, kus Pärnu Linnaorkesteri ees soleerivad Tallinna Muusikakeskkooli õpilased, dirigeerib Jüri Alperten.

Festivali avalöögi annavad pühapäeval, 22. märtsil kell 17 Pärnu kontserdimajas needsamad muusikakeskkooli noored koos kodulinna sümfooniaorkestri ja maestro Alperteniga. Kavas on hõrgumast hõrgumad palad Saint-Saënsilt, Boccherinilt, Schumannilt Mozartilt, Mendelssohnilt jt. Noorte muusikute rivis on ka Pärnu Muusikakooli kasvandik viiuldaja Egert Leinsaar.

Järgmisel päeval kell 11, 13 ja 15 kuuleb Pärnu raekojas ainult naturaalseid helisid. Puu- ja vaskpuhkpillidest võluvad helid välja ja räägivad Pärnu Muusikakooli õpetajad ja linnaorkestri muusikud.

Teisipäeval kell 12 ootavad korraldajad kontserdimajja aga saalitäit multimeediahuvilisi muusikasõpru, kellele avatakse muusika võlumaailm Eesti nukufilmide (“Mirjami värvid”, “Porgand suvitab”, „Kevadine Kärbes“ jt) ning Tiit Kikase poolt seatud helide kaudu. Liikuva pildi ja muusika seovad tervikuks teater Endla näitlejad Triin Lepik ja Priit Loog.

Kolmapäevast reedeni kõlab Pärnu raekoja saalis noorte omalooming, mida esitavad Pärnu linnaorkestri viiuldaja Anu Mänd ja pianist Jorma Toots, kontserti juhib Andrus Kallastu. Peale kontserte on võimalus kõigil, kel väiksemgi heliloomingu pisik sees või huvi loomeprotsessi lähemalt uurida, saada leopoldiköögis (õpitoas) näpunäiteid professionaalsetelt muusikutelt Andrus ja Kai Kallastult ning Leonora Palult.

Traditsiooniliselt on ka tänavuse Muusikamoosi koostises paras annus koorimuusikat. Narva Koorikooli ja Pärnu Kunstide Maja Poistekoori mehist ülesastumist kaunistab veebruari lõpus Pärnu linna ja maakonna vokaalansamblite konkursil „Ümin“ end grand prix’le laulnud Toomas Volli neidude ansambel. Poistekoore juhendavad Mihhail Gorjušin, Marika Pärk ja Evelin Mei.

Nädalapikkuse festivali lõpetab Piret Ripsi ja Leelo Tungla muusikali “Kiviaja Kalle” esiettekanne Pärnu Kunstide Maja noorte solistide, muusikute ja näitlejate esituses. Muusikali lavastavad Rein Laos ja Mart Tõnismäe, muusikajuht on Anne Uusna ning liikumisjuhid Kersti Adamson ja Janne Ristimets.

Peale muusikali on aga kõik oodatud festivali lõpujämmile teatrikohvikus, kus moositeo võtab kokku kodulinna noorte muusikute folk-jazzpunt „Nuumen“ ja kuvatakse festivali filmikojas kinobussi meeskonna eestvedamisel valminud muusikavideosid.

See entusiastlik ja positiivseid emotsioone pakkuv festival saab teoks tänud Pärnu Linnavalitsuse, Kultuuriministeeriumi, Eesti Rahvuskultuuri Fondi, Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu toetusele.

Emilie esineb koos taustabändiga, mis on samas ka tuleneelajatest, silmamoondajatest ja akrobaatidest koosnev näitetrupp, mistõttu meenutab kontsert Broadway produktsiooniga rockshow’d.

Sissepääs kontserdile algab kell 18:00 ja Emilie Autumn astub lavale 20:00. Paaritunnisele kontserdile järgneb autogrammisessioon. Üritus on vanusepiiranguta. Ansambli Hole laulja Courtney Love’ilt hüüdnime “anarhistlikviiuldaja” saanud Emilie Autumn alustas oma lemmik instrumendi mängimist juba nelja-aastaselt. Kuus aastat hiljem astus ta Colburni näitekunstikooli, kus ta oma sõnul kõigi õpetajate meelehärmiks “elas ja toitus ööpäevaringselt tuntud viiuldaja Nigel Kennedy teostest”.

Viieteistkümneselt võitis Emilie stipendiumi Indiana ülikooli muusikakoolis, kuid lahkus sealt paari aasta pärast, sattudes õppejõududega pahuksisse oma ebatavalise muusikalise väljendumise ja välimuse tõttu. Autumn kandis juba tollal pikki lillaks värvitud juukseid, korsette ja tanksaapaid, mis ilmestasid tema “Opheliac”plaadile järgnenud perioodi. Kodulinna Los Angelesse naastes huvitus Emilie renessansi ja barokiajastu muusikast ning alustas tõsisemalt omaloomingu kirjutamist ja plaadistamist. Tänaseks on Emilie Autumn’il kuus stuudioplaati, tal on oma parfüümisari ning riidekollektsioon ja tema sulest on ilmunud kaks luuleraamatut. Piletid klubis Tapper toimuvale kontserdile tulevad müüki esmaspäeval,16. märtsil kell: 10:00 kõigis Piletilevi müügipunktides ja Statoiliteenindusjaamades hinnaga 250 krooni. Piiratud koguses 195-krooniseidsooduspileteid müüakse esmaspäevast Tallinnas kaupluses “Lasering”(Pärnu mnt. 38).