Toeta
Otsi

naiskirjandus

  • ,

    Konkurss Kultuuri Tegu 2020 ootab kandideerijaid 

    Eesti Kultuuri Koda kuulutab välja konkursi auhinnale Kultuuri Tegu 2020, mille eesmärgiks on tunnustada Eesti ühiskonnas tegutsevaid inimesi, kelle ettevõtmised on inspireerivad, tulevikku vaatavad ja avalikku tähelepanu väärivad.

    Auhinda antakse välja aastast 2014 koostöös Kultuuriministeeriumiga, kes toetab auhinnafondi 5000 euroga. Aastal 2021 jagatakse Kultuur Teo auhindu kolmes kategoorias:
    * Aasta Kultuuri Tegu peaauhind
    *  Peeter Alliku kunstiauhind
    * Tuleviku Tegija      

    Aasta Kultuuri Tegu peaauhinna kandidaadiks sobib tegu mistahes kunsti– või kultuurivaldkonnast, mis kõnetab ühiskonda, on kantud vabast, sõltumatust ja sotsiaal-kriitilisest vaimsusest. 

    Peeter Alliku nimelise kunstiauhinna eesmärgiks on mälestada varalahkunud graafikut, maalikunstnikku ja kunstipedagoogi Peeter Allikut (1966-2019) ning ühtlasi elavdada Eesti kunstivälja – tunnustades igal aastal ühte maalikunstnikku, graafikut ja/või pühendunud kunstiõpetajat.  

    Tuleviku tegija auhinna eesmärgiks on tunnustada noort (vanuses 7-26) – loovisikut  või kultuuritöötajat, kelle ettevõtmised on inspireerivad, tähendusrikkad ja tulevikku vaatavad ning avalikku tähelepanu väärivad.

    Ootame kõikidesse kategooriatesse kandidaate aadressil tegevjuht@kultuurikoda.eu märksõnaga «Kultuuri Tegu“ 1. novembriks 2021. Vaata lähemalt kriteeriume Kultuuri Tegu | (kultuurikoda.eu)  Hinnatakse 2020. aasta jooksul tehtud kultuuri- või kunstitegu. Eelmiste aastate nominentidega saab tutvuda Eesti Kultuuri Koja kodulehel (www.kultuurikoda.eu).

    “Kultuuri Tegu 2020” auhinnad antakse üle Eesti Kultuuri Koja aastakonverentsil “Inimene piiril eri teadusvaldkondade vaates” 19. oktoobril Teaduste Akadeemia saalis. 

    Registreerimine konverentsile avatakse 16. oktoobril 2021 www.kultuurikoda.eu. 

      

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel vaeb Sirp „Kultuuri arengukava 2021–2030“

    Arengukava lõpusirgel
    Taaniel Raudsepp: „Looming tuleb loojatelt, järelikult peab tagama loojate heaolu.“
    11. oktoobril arutab riigikogu oma täiskogu istungil kultuuri arengukava aastateks 2021–2030. Mis juhtub arengukavaga pärast seda arutelu, selgitas Kaarel Tarandile kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp.

    JAN KAUS: Teavikutest ja teavitusest
    „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõus püstitatud ideaalide saavutamist takistab muu hulgas asjaolu, et kellelgi ei ole ilmuvast trükisõnast ja selle kvaliteedist ülevaadet.
    Kuidas portreteerida arengukava? Tegu on dokumendiga, kus kirjeldatakse teatud valdkonna ideaalset olukorda, mistõttu esineb seda sorti kirjatükkides alati lahknevusi reaalsusest (vastasel korral poleks arengukavasid vist vajagi). „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõu kommenteerimine ongi keerulisevõitu, sest ideaalid ja tegelikkus ei saagi kattuda. Aga kui maapealne paradiis ongi ainult konstruktsioon, illusioon, siis ilma selle konstruktsioonita oleks raskem manada silme ette reaalsuse kogu komplekssust.

    ELIN KARD: Meie ühine visioon
    Ükski visioonidokument ega arengukava ei too kaasa soovitud muudatusi. Areng sõltub kõigi valdkonda kuuluvate inimeste tegevusest ja koostööst.
    Eelmise aasta kevadel hakati samal ajal koostama kahte omavahel tihedalt seotud ja rohkete kokkupuutepunktidega arengukava. Praegu riigikogus kinnitamist ootav eelnõu „Kultuuri arengukava 2021–2030“ („Kultuur 2030“) on valdkonnaülese dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ jätkustrateegia, kus on sõnastatud kultuuri strateegilisi eesmärke. Arengukava koostamisel on arvestatud nii analüüse, mõõdikuid kui ka uuringuid, avalike arutelude ja kaasamisürituste ning dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ elluviimise hindamise tulemusi.

    ÜLO KRIGUL: Kultuuri põhi ja seadus:
    mitmekülgne ja kõrgel tasemel professionaalne rahvusvaheliselt rikastatud kaasaegsete vahenditega valdkondlikult regionaalne konkurentsivõime
    Pärast lugemist on tunne, nagu oleksin tarbinud mingit kontsentraati. Eks ta mingis mõttes nii ongi. Sellest dokumendist peaks järgmistel aastatel olema võimalik nõrutada ja kääritada kõike kõrvu joovastavat, mida kuulda tahetakse. Tekst on aga niivõrd laetud kantselliitpoeesiaga, et paneb esiotsa pea ringi käima ja teisel läbilugemisel ka pisut õlgu kehitama. Sõnu on palju, aga sõelale jääb nagu üsna vähe.

    MERLE KARRO-KALBERG: A nagu arhitektuur
    „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõus on teiste hulgas markeeritud ka arhitektuurivaldkonna peamised arengujooned. Välja toodud põhimõtted on laiahaardelised ja neis on püütud hõlmata kõike paljudel tasanditel. Üheksa eesmärgina sõnastatud punktis käsitletakse mainekujundust, arhitektuuri õpetamist põhikoolist ülikoolini ja sealt veel edasigi, kvaliteedipõhiseid riigihankeid ning palju muudki. See kõik näitab, kui kõikehõlmav on ruumiloome.

    ÄLI-ANN KLOOREN: Mihklikuu audiospaa
    Septembrikuu muusikaelu oli rikkalik: kontserdilavadele jagus tippkoore ja -orkestreid, soliste ja dirigente, uudisteoseid ning meeldivaid üllatusi.
    Septembrikuu jooksul sai kuulda suuremat osa Eesti tippkooridest (vaikis vaid Voces Tallinn). Oma roll oli siin Pärdi päevadel, kus kõlas rohkesti koorimuusikat. Eesti Filharmoonia Kammerkoori eesotsas on jälle Tõnu Kaljuste ja ilmselt tunnetavad paljud seda justkui rännaku lõpuna – kojujõudmisena. Kuigi kooriga on teinud suurepärast tööd mitmed dirigendid, on ometigi vahepealsed 20 aastat, mil Kaljuste pole olnud peadirigent, möödunud nii kiiresti, et näiteks mina – ma ei ole kindlasti ainuke – ei jõudnudki ümber õppida ja mõtlesin EFKst ikka kui Kaljuste koorist. Pärdi päevade kontsertide põhjal võib öelda, et dirigendi ja lauljate vahel on äärmiselt hea klapp ning nende koosmusitseerimisel on koori kõlakvaliteedis juba tekkinud mingi nihe: esitusstiil on muutunud kergemaks ja nõtkemaks. Üks suurepärane esitus järgnes teisele, oli see siis Arvo Pärdi, Tõnu Kõrvitsa või Maurice Duruflé teos.

    TANEL MÄLLO: Nutikas veepudel I
    Tunneme ängistust, et midagi väga suurt on väga valesti ja et keegi peaks midagi tegema, aga puudub tunnetuslik ja intellektuaalne võime probleemiga tegeleda ja oma käitumist kohandada.
    Kodumaine pahalane Ivo Schenkenberg ei olnud labane teeröövel pimedal keskajal, vaid ajastule omane tööriist püha risti teenistuses, mille mõju küündis tippajal tänapäeva rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtete ja muu sellelaadse omani. Keskajaga võrreldes on meid õnnistatud suurusjärgu võrra enamate võimukate institutsioonidega, kelle käsutuses on eesmärkide saavutamiseks kosmiliselt vägevamad ja kirurgiliselt täpsemad vahendid. Tänapäeva väärtuslikuks reliikviaks on lihtne pidada isikuandmeid ja privaatsust, kuid iroonilise analoogiaga jätkates võime pealtnäha jõuka ja õnneliku Hans von Risbieterina privaatsuse mõttes täiusliku kadreeringuga vannistseeni järel kaotada midagi veel kallimat.
    Arutlemaks, millisel teel oleme, võiks alustada praegust igapäevareaalsust üldistavalt kirjeldavast kolmest suurest komponendist: (1) üha ulatuslikumalt võimu koondavad institutsioonid, (2) eksponentsiaalne tehnoloogia koos eksikäsitlusega sellest kui millestki evolutsiooniliselt arenevast ja neutraalsest ning (3) ahvid.

    JANEK KRAAVI: Post-sõnastik LVII Keskmiselaubaline kirjandus
    Lauba kõrguse metafooriga hakati elitaarkultuuri ja madalat populaarkultuuri eristama ülemöödunud sajandivahetusel. 1920. aasatel tuli käibele termin „keskmiselaubaline“, mida kasutati satiirilises retoorikas ja sageli solvanguna, kaasates või välistades nõnda legitiimsel kultuuriväljal osalejaid. Populaarkirjanduse uuringutes on selle sõnaga lahterdatud kahe maailmasõja vahelisel ajal eelkõige naisautorite kirjutatud ajaviiteromaane. 1960. aastatel nägi Dwight MacDonald keskmiselaubalisuse avaldustes populaarkultuuri hübriidvormi. See paigutub massikultuuri ja kõrgkultuuri vahele ja „teeskleb kõrgkultuuri standardite respekteerimist, samal ajal neid lahjendades ja vulgariseerides“.
    MATHURA: Pühapaikadest looduse pühaduseni
    Looduslik mitmekesisus ja ainulaadsus on Eesti võimaliku visiitkaardina jäänud väärilise tähelepanuta.
    Eesti presenteerimiseks ülejäänud maailmale on aja jooksul käibel olnud mitmeid juhtlauseid ja loosungeid. Küll on rõhutatud meie riigi külalislahkust („Welcome to Estonia“), küll püütud riigi ametlikust kolmetähelisest lühendist välja lugeda ingliskeelset superlatiivi kõigele, mida siin maal leidub (coolEST, kindEST, fastEST, jne). Räägitud on ka Eestist kui e-riigist ning meie e-võimekustest kui meie atraktiivsest visiitkaardist. Võimalus esitleda oma maad loodusliku mitmekesisuse ja ainulaadsuse kaudu on aga enamasti jäänud väärilise tähelepanuta.

    Ikka veel mõistatuslik Konrad Mägi. Magdaleena Maasik intervjuu Espoo EMMA kunstimuuseumi kuraatori, muuseumi juhataja Pilvi Kalhamaga

    Arvustamisel
    Imbi Neeme romaan „Kokkupõrked“
    kogumik „Teatrielu 2020“
    XVII Veneetsia arhitektuuribiennaal
    näitused: „Kolhoosi korterelamu Eesti vabaõhumuuseumis“, „Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu“, „Meeletu Dymphna järele“, Aleksander Vardi „Pariisi taeva all“
    Tallinn Music Week’i muusikaprogramm
    dokumentaalooper „Russia: Today“
    nullteatri „Ma tahaksin olla kui lill“
    dokumentaalfilm „Pingeväljade aednik“
    dokumentaalfilm „Ivanna elu“
    mängufilm „Kaardimängur“

  • ,

    Viktor Gurovi näitus „Aeglased sammud – kõndija maastikus“  rahvusraamatukogus

    Neljapäeval kell 17.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis Viktor Gurovi kohaspetsiifiline näitus „Aeglased sammud – kõndija maastikus“

    „Aeglased sammud – kõndija maastikus“ viib jalutuskäigule rahvusraamatukogu ümbruses ja ruumides, tuues kokku ekspeditsioonide märkmed ja visandid, Kusta Toomi põneva ajaloolise isiku ja loomingu ning Rein Muuluka maastikufotod. Rahvusraamatukogus kulgeb väljapanek jalutuskäiguna läbi tähenduslike paikade ja nurgataguste, andes võimaluse märgilise hoonega tutvumiseks veel enne, kui suur renoveerimistöö selle mitmeks aastaks sulgeb.

    Projekt „Kunstnikud kogudes“ (2017– , Maarin Ektermann, Mary-Ann Talvistu) on ellu kutsutud eesmärgiga viia dialoogi kaasaegses kunstiruumis tegutsevad loovisikud ja (väike)muuseumid üle Eesti. Koostöö Eesti Rahvusraamatukoguga andis võimaluse katsetada seda koostöövormi ka teistes mäluasutustes ja laiendada kunstnike dialoogi pärandkultuuriga.

    Viktor Gurov (s 1989) on kunstnik ja graafiline disainer, kes on töötanud viimased aastad nii projektiga „Kunstnikud kogudes“ kui ka Eesti Rahvusraamatukogu näituste osakonnas. Ümberlülitumine kunstnikurolli andis võimaluse igapäevatöö kõrval jätkata oma uurimuslikku kunstnikupraktikat, töötada põhjalikumalt rahvusraamatukogu kogudega ning kasutada materjaliga ümberkäimisel teistlaadi perspektiivi.

    Näitus on avatud 3. detsembrini 2021.

    FB sündmus siin.

    —

    Üritusel osalemise eelduseks on kehtiv koroonapass, tõend COVID-19 läbipõdemise kohta või negatiivse COVID-19 testi tõend. Kohapeal kiirtesti teha ei saa. Eesti Rahvusraamatukogu avalikus ruumis tuleb kanda maski.

    —

    Avasta raamatukogu enne sulgemist veel viimast korda: www.nlib.ee/tule-meile

  • ,

    Homme algab Tallinna Ülikoolis II rahvusvaheline mitmeteaduslik konverents

    7.-8. oktoobrini toimub Tallinna Ülikoolis II rahvusvaheline mitmeteaduslik konverents „Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses“.

    Konverentsi peakorraldaja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) vanemteaduri, teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvaltsi sõnul on kavas arutleda, kuidas kindlustada rahvusliku ja rahvusvahelise teadussuhtluse ning kõrghariduse keelte mõistlik vahekord.

    „Rahvuskeelne haridus- ja kultuuriruum saab avatud maailmas areneda nii, et omakeelset kõrgharidust pakutakse iga eriala kõigil õppeastmeil. Selleks on vaja emakeelset õppekirjandust, oskussõnastikke ning teadustulemuste üllitisi: artikleid ja monograafiaid, “ märkis Nemvalts. Eestikeelse teaduskirjanduse näitus avatakse TLÜ Akadeemilises raamatukogus (Rävala pst 10) 6. oktoobril kl 18 ning Astra hoone (Narva mnt 29) Õpikeskuses 7. oktoobril kl 12.45-13.00.

    Hajakonverentsil (osa saalis, muist küberruumis) esinevad peale Eesti teadlaste uurijad Araabia Ühendemiraatidest, Hollandist, Jaapanist, Katalooniast, Kreekast, Leedust, Lätist, Mehhikost, Norrast, Poolast, Portugalist, Rootsist ja Soomest.

    Konverentsi toetavad Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Ülikool, TLÜ Humanitaarteaduste instituut, Euroopa Terminoloogiaühing ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

    Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel, korraldatud on sünkroontõlge.

  • ,

    Šamaaniks pühitsetud Andrus Joonas

    Olete oodatud Andrus Joonase näituse “Zjem-a, Daur-a” avamisele ja raamatu esitlemisele Vabaduse galeriis neljapäeval, 7. oktoobril kell 17.

    Näitus on avatud 7. – 20. X 2021.
    Andrus Joonas (1970) on Pärnu kunstnik: ta omandas kunstihariduse Academia Gratas, oli Non Grata tegevuskunsti rühmituse liige (1998–2007), on juba kakskümmend aastat korraldanud ja kureerinud Pärnu moodsa kunsti näitusi. Ka tema kunstnikukarjäär algas Pärnus ja selle lähistel: aastatel 1995–2006 võis tema monumentaalmaale näha Pärnu-Tõstamaa maantee ääres ja ka kõige esimene isikunäitus oli Pärnus Graniidi galeriis 1995. aastal. Ka viimane suur näitus “Meelesurfar” oli tänavu talvel Pärnus, seekord muuseumis. Väljapanek oli pühendatud kunstniku esivanematele, kes rändasid XIX sajandil Tsaari-Venemaa avarustesse otsima tõotatud maad ja valget laeva. Mõned jõudsid Siberisse, mõned Musta mere äärde. Pärnu muuseumi “Meelesurfar” oli omamoodi kokkuvõte, veerandsajand kestnud loomingu aruanne, sest Andrus Joonas jõudis eelmise aasta mais esimese juubelini. Kuid nii nagu Pärnu kunstnik kehtib Joonase puhul vaid vormiliselt, tinglikult, nii ei mahu ka tema looming etteantud piiridesse, olgu siis suundmuste või mõtteviiside mõttes.
    Vabaduse galerii väljapaneku pealkiri tuleb udmurdi keelest ja tähendab ?amaaniks pühitsemist. Andrus Joonas ei ole šamaan mitte ainult metafoorses mõttes, kes kollase huntmehena Alledoias on loonud oma maailma, kus trendid, maitsekus ja ka mõistuspärasus ei kehti. 2011. aastast peale on ta ikka ja jälle külastanud müstilist Venemaad, mitte Moskvat või Peterburi, vaid Volga-äärset Samaarat ja Udmurdimaad, et osaleda etnofuturistlikel sümpoosionitel, eelkõige Shirjajevo biennaalil. Reise on olnud pea kümme ja kunstnikul on plaanis nendega jätkata. Ta ei sukeldunud seal mitte ainult etnofuturistlikku maailma, vaid leidis üles mitmekülgse ja vaba kunsti, mis tema arvates on siinmail kahjuks kadunud: “Minu maalid on nagu resikirjeldused või konteinerid ja ajakapslid, kus reis on kokkusurutult jäädvustatud. Nagu kogu mu looming, on ka need teosed isiklikult läbi elatud ja annavad edasi omaenda kogemusi”
    Viimaste maalide kõrval saab Vabaduse galeriis ka ülevaate ka Joonase performance’idest, sest suur osa nendest on esitatud väljaspool Eestit.
    Kunstniku töid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Pärnu Uue Kunsti muuseumi, Pärnu linna ja mitmetes erakoguses Eestis ja ka teistes Euroopa riikides.

    Avamisel saab osta kunstniku elu ja loomingut käsitlevat raamatut. Palume kõigil külastajatel maske kanda.

    Galeriid toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS.

  • ,

    “Armastus, Vabadus, Loodus” Tarrvi Laamann x Saaremaa Kunstistuudio

    Reedel, 8. oktoobril avatakse Saaremaa Kunstistuudios (Lossi 5, Saaremaa, Eesti) #TarrviLaamanni isikunäitus: “Armastus, Vabadus, Loodus”.
    Kunstnik kirjeldab: “Selle näituse looming sai koloriitne ja kontrastne nagu saare elu Jamaical või nagu igasugusel saarel. Inspiratsiooni on andnud saare elanikud ja sealne lopsakas loodus – soe päike ja Kariibi meri. Impulsi olen võtnud otse loodusest ja kohalikust Jamaica/Eesti kultuurist – trükkisin vineerplaadile ja lõuendile kanepilehti, kookospuu lehti ning ja lisasin viimase kihina Jamaicale omastes erksates toonides akrüülvärvi, mis voogab ja pulseerib maalidel nagu kohalik rahvamuusika – reggae ja Eesti regivärsi rütmides.”.
    Tarrvi Laamanni näitus “Armastus, Vabadus, Loodus” toob vaatajani Saaremaa Kunstistuudio galerisse reggae rütmides optimistliku impulsiga maalid ja graafika. Tarrvi loometöö on mitmekülgne – ta on eksponeerinud oma kunsti nii Eestis kui välismaal, avaldanud raamatuid ja muusikat ning tema looming on erinevates kogudes Eestis, Soomes, Jamaical, Hiinas jpt.
    Tarrvi Laamann on Eesti juurtega kunstnik ja rännumees, kes peab juba viimased paarkümmend aastat oma teiseks koduks Jamaica saart. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala (MA) ja täiendanud end USA-s, Jaapanis ning Indias. Tarrvi on külalislektor Eesti Kunstiakadeemias, Kõrgem Kunstikool Pallases ja on alates 1994. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige.

    Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Maalikunstnike Liit, Liviko Distillery, Raadio 2, Bashment FM, Amazonas Reisid ja CopperLeg Residency.

    Seoses COVID-19 pandeemiaga palume näituse külastamisel arvestada 2+2 reegliga, kanda maski ja pidada kinni hügieeninõuetest.

    Näituse avamine 8.10.2021 kell 17:00-18:00 ja pärast seda 18:00-20:00 Tarrvi Laamann-i kunsti workshop “Impulss Tarrvism”
    Näituse periood 8.10.-8.11.2021

    Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/1021567978677487

  • ,

    Tartu Ülikool ootab Rahvusmõtte auhinna kandidaate

    Kuni 1. novembrini 2021 saab esitada kandidaate Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnale. Sellega tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust.

    Rahvusmõtte auhind antakse pidulikult üle 1. detsembril rahvusülikooli 102. aastapäeval Tartu Ülikooli aulas.

    Rahvusmõtte auhinnaga tunnustamise ettepanekuid võivad teha Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade, instituutide, kolledžite ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud, teiste teadus- ja arendusasutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata Tartu Ülikooli rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor@ut.ee. Üles võib seada ka varasemate aastate kandidaate, kes ei ole valituks osutunud.

    Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli.

    Rahvusmõtte auhinda on välja antud alates 2004. aastast. Eelmistel aastatel on selle pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt, zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi, tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa, luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel ning teatriteadlane Lea Tormis.

  • ,

    Kumu kunstimuuseum toob Eestisse 2020. aasta rahvusvahelise tippnäituse

    Jeremy Shaw. Phase Shifting Index. 2020. Stoppkaader filmist. Jeremy Shaw & KÖNIG Galerie Berlin, London, Seoul loal

    Sel hooajal jõuab Eestisse nimeka kaasaegse kunstniku Jeremy Shaw’ looming, kui oktoobris avatakse tema rahvusvahelist tunnustust pälvinud näitus Kumu kunstimuuseumis. Kumus eksponeeritakse Berliinis tegutseva Kanada multimeediakunstniku mastaapset video-, heli- ja valgusinstallatsiooni „Phase Shifting Index“. Näituse jõudmine Eestisse oli keerulise koroonakonteksti tõttu pikalt kahtluse all, ent projekt kinnitati lõplikult sel nädalal.

    Seitsme hiidekraaniga video-, heli- ja valgusteos „Phase Shifting Index“ mängib fiktsiooni ja dokumentalistika piiril, vaadeldes inimesi, nende uskumusi ja ekstaatilisi rituaale tulevikus, 22. sajandil. Teos on jõuline tulevikunägemus, mis seob dokumentaalfilmi, kontseptuaalse kunsti, muusikavideo ja teadusliku uurimise võtted ühtseks tervikuks. Shaw on loonud seitse erinevat tuleviku subkultuuri, kes väljendavad oma maailmapilti keha ja koreograafia kaudu – rituaalse ja ekstaatilise liikumisega. Videoteos on kui tagasivaade kaugest tulevikust 22. sajandisse, kui inimeste uskumused ja ellujäämine olid hädaohus.
    „Jeremy Shaw’ jätkab teoses „Phase Shifting Index“ võimsalt nende teemade käsitlemist, mida ta on oma loomingus järjepidevalt uurinud: inimese erinevad teisenenud teadvusseisundid ja sellega seotud kultuurilised ja teaduslikud praktikad. Oma mastaapsusega on „Phase Shifting Index“ erinevaid meeli hõlmav jõuline kogemus. Teos on üles ehitatud järjest kasvava pingega, jõudes välja peaaegu füüsiliselt mõjuva kulminatsioonini,“ kirjeldab oma vaatajakogemust näituse Kumusse toomise eestvedaja kuraator Kati Ilves.

    Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Polli tunneb maineka välisnäituse kiire Eestisse jõudmise üle rõõmu: „Kumul on hea meel tuua „Phase Shifting Index“ Pariisi ja Frankfurdi järel Tallinna. Loodame, et sellest kujuneb sündmus nii kohalikule kui ka välismaisele kunstipublikule,“ kommenteerib Polli.
    Näitust saadab põhjalik publikuprogramm. Esimene üritus toimub juba avapäeval, 8. oktoobril kell 16, kui Kumu auditooriumis toimub kohtumisõhtu kunstnikuga. Kunstiteadlane Kati Ilves vestleb Jeremy Shaw’ga nii Kumu näitusest kui ka tema loomingust laiemalt. Neljapäeval, 14. oktoobril kell 18 toimub näitusel Kati Ilvese kuraatoriekskursioon. Eriline sündmus on tulemas 25. novembril kell 18, kui Kumu auditooriumis toimub ühekordne videokunstiõhtu „Jeremy Shaw. Quantification Trilogy“. Näidatav teos koosneb kolmest videost: „Quickeners“ (2014), „Liminals“ (2017) ja „I Can See Forever“ (2018). Kogu programmi kohta leiab infot Kumu kodulehelt. Kõigil publikuüritustel saab osaleda muuseumipiletiga ning esitada tuleb tõend oma nakkusohutuse kohta.
    Jeremy Shaw (s 1977 Vancouver, Kanada) on mitmes meediumis töötav visuaalkunstnik, kelle isikunäitused on toimunud Pariisis Pompidou keskuses, New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis PS1, Berliinis Schinkel Pavilloni galeriis ja Torontos MOCA muuseumis. Shaw’ teoseid on kaasatud rahvusvahelistesse grupiprojektidesse nagu 57. Veneetsia biennaal ja Manifesta 11. Shaw’ teosed on muuhulgas sellistes kollektsioonides nagu MoMA New Yorgis, Pompidou keskus Pariisis, Tate Modern Londonis ning Sammlung zeitgenössische Kunst der Bundesrepublik Saksamaal.

  • TUUM tuleb taas!

    TUUM on võistlus, milles saate panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist.

    TUUM 2021 toimub 15. ja 16. oktoobril.

     Teksti ja kokkuvõtte esitamise keskkonna leiate eesti keele instituudi kodulehelt https://www.eki.ee/tuum/

    Osaleda võib üksi ja võistkonnana, mille võib moodustada sõpruskond, perekond, kooliklass, lehetoimetus, parlamendirühm vm.

     Parimatele rahalised auhinnad. Esimene auhind on 250 eurot, lisaks mitu teist ja kolmandat auhinda väärtusega 125 ja 75 eurot. Kahele parimale kooliõpilasele lisaks eriauhinnad ja üldarvestuse 25 parimale kokkuvõtjate tippu kuulumist kinnitav sertifikaat. Iga osavõtja saab väljaprinditava osavõtutunnistuse.

     Kuidas kirjutada head kokkuvõtet?

    Hea kokkuvõte sõnastab lähteteksti põhiidee ja toob selle kõrval välja teksti teised olulised ideed.

    Hea kokkuvõte on omaette tekst, mis on mõistetav lähteteksti lugemata.

    Hea kokkuvõte on üldistus, mis vahendab lähteteksti sisu kokkuvõtja sõnadega.

    Hea kokkuvõte on objektiivne, neutraalne tekst, mis vahendab lähteteksti autori mõtteid, mitte kokkuvõtja arvamusi ega tundeid.

    Hea kokkuvõte on tihe, lihtne, selge, täpne ja kirjavigadeta.

    Võistlema on kutsutud kõik: õpilastest õppejõududeni, ajakirjanikest kirjanikeni, ametnikest ministriteni. Tulge ja pange oma teadmised-oskused proovile!

    Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning eesti keele instituut koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga.

     

  • ,

    Mahukas Eesti-programm Turu rahvusvahelisel raamatumessil

    Reedest, 1. oktoobrist kuni 3. oktoobrini toimuva Turu raamatumessi kavas on Eestil nähtav osa. Värskelt ilmunud raamatute ainetel toimub messi pealavadel hulk vestlusringe ja autorite esinemisi.

    Seekordse Eesti-programmi eripäraks on märgid kahe naabermaa kirjanduste lähenemisest: eestisoome autorid Heidi Iivari ja Ville Hytönen kõnelevad kahes keeles luuletamisest; eesti keeles kirjutav lastekrimikirjanik Mika Keränen tutvustab oma viimatist soome keelde tõlgitud raamatut; laval on soome kirjanikud Paula Havaste ja Sampo Terho, kelle teoste sündmustik leiab aset Eestis.

    Turu raamatumessi üks tähtsündmusi on Jaan Kaplinski valitud luuletuste ilmumine esinduslikus, 550-leheküljelises kogumikus (tõlkijateks Anja Salokannel ja Pauli Tapio). Kogumikku valitud tekstid hõlmavad kõiki kuut aastakümmet Kaplinski luuleloomingust.

    Messil esitletakse Leelo Tungla teose „Seltsimees laps“ soomendust ja Valdur Mikita kõneleb „Lingvistilise metsa“ soomekeelse tõlke ilmumise puhul.

    Esitlemisele tuleb Eesti Instituudi tõlkekirjanduse antoloogia Nippernaati 5. köide, mis tavapärasest erinevalt sisaldab tõlkeid ka neljalt läti ja neljalt leedu autorilt. Eesti autoritest on antoloogias esindatud Tõnis Vilu, Eia Uus, Susan Luitsalu ja Martin Algus.

    Eesti programmi pühapäevased üritused on otsevaadatavad Tuglase Seltsi voogedastuse lingi kaudu: https://www.tuglas.fi/stream

    Turu raamatumessi Eesti programmi on kokku pannud Tuglase Selts, Soome Eesti Seltside Liit, Eesti Instituut ja Eesti saatkond Soomes. Programmi teostamiseks on toetust saadud Eesti Kultuurkapitalilt ja Kultuuriministeeriumilt (programm „Eesti kultuur maailmas“).

Sirp