NYYD-festivali lõppkontsert läinud pühapäeval oli mitmes mõttes hästi ambitsioonikas: neljast kavas olnud teosest kaks (Turnage, Tulve) kõlasid ERSO ja Olari Eltsi esituses esiettekandes ning üks (Tüür) Eesti esiettekandes. Lisagem veel,…
Veneetsia biennaali satelliitnäitused on küll ebaühtlase tasemega, kuid sealt leiab alati midagi sümptomaatilist.
Peaaegu igasse vene filmikunsti näitlejapõlvkonda on trehvanud mõni kummaline kiilaspäine mehejupp, nägu ümmargune kui kolobok, välimus totter ja mõttetu. Sõnaga, tüüp, kelle veidigi pikema linalviibimisega peaks film muutuma talumatuks ja…
Kirjanduskriitik ja toimetaja Mall Jõgi, mis juhtus riigiametnik Mall Kaevatsiga? See kõik on väga pikk jutt, mis lehte ei mahuks, kuid mis tuleb edaspidi nähtavasti kirja panna küll.
Tartu Üliõpilasteater toob teatrikuu ehk märtsi lõpus lavale koguni kaks lavateost korraga. Tartus Genialistide klubis esietendub 28. ja 29. märtsil Enor Niinemägi dramatiseeritud ja lavastatud „Rääkiv Inimene“, mis vaatleb inimeses…
„Euroopa kultuuri ajalugu aastast 1800 kuni tänapäevani” tekitab autori vastu tõsist aukartust. Raamatu maht keskmise suurusega šriftis on üle tuhande kahesaja lehekülje ning Sassoon näib ühtviisi hästi kodus olevat kõigis…
John Adams On juba kord nii, et kontserdielu korraldamisega kaasneb alati ka teatud risk: interpreet, kes on välja reklaamitud, võib haigestuda või saada kusagilt mujalt parema pakkumise ning ei ilmu…
Marion Andra esimene raamat “Vähemalt…” sai ära märgit romaanivõistlusel 2006. See on 19aastase autori debüütromaan, mis räägib 22aastase depressiivse baaridaami elust.
Kunstniku kehva nägemise atribuut oli terase pilgu markeering.
Ehk avaldub pärisintegratsioon kõige ehedamalt soojätkamises?