Muinaslugu muusikast

29. novembril kell 19.00 esietendus Endla teatris  Nikolai Gogoli aegumatu komöödia „Revident“ , lavastajaks Tiit Palu.

Provintsilinna rahu halvab kuuldus pealinna revidendist, kes on tulnud uurima linnavalitsuse tegusid. Kui seni on “omade vahel” jagatud ametiposte ja riigirahasid, sest “ei saa ju võtmata jätta, mis ise pihku poeb”, siis nüüd ähvardab õnnist tasakaalu läheneva katastroofi eelaimdus. Linnapea asub tegutsema. Nikolai Gogoli 170 aastat tagasi kirjutatud komöödia on aktuaalne ka tänapäeval. Ahnus ja rumalus teeb pesa ikka sinna, kus on võim. 

Osades Lauri Kink, Sten Karpov, Karin Tammaru, Triin Lepik, Indrek Taalmaa, Ago Anderson, Jaan Rekkor, Carmen Mikiver, Jüri Vlassov, Priit Loog, Veljo Reinik, Ahti Puudersell, Ireen Kennik. Kunstnik Silver Vahtre, valguskunstnik Margus Vaigur.

Järgmised „Revidendi“ etendused sel aastal on 6. ja  19. detsembril.

1.– 5. XII külastab Eestit Šotimaa ettevõtlikkushariduse eestvedaja Eric Burton,  kelle ideele on üles ehitatud üks maailma edukamaid haridussüsteeme.

Visiidi korraldaja ja „Ettevõtliku kooli“ programmi eestvedaja Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhataja Pille Söödi sõnul jääb praegu koolides sageli õpilasele selgusetuks, milleks ta õpetatavat vajab, mistõttu õpimotivatsioon on madal ja kooliõhkkond pinges. „Noortel, kes sisenevad peale kooli lõpetamist tööjõuturule on sageli teadmiste ja sotsiaalsete oskuste tasakaal paigast ära. Nende mõtteviis, hoiakud ja suhtumised ei toeta tööelus hakkamasaamist ja ei vasta tööandjate ootustele,“ kirjeldas Sööt.

„Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhi Siim Raie sõnul suunatakse Šotimaal noori sihipäraselt juba maast-madalast ettevõtlikkusele ja isetegemisele ning koolitunnis õpitu seostatakse kohe igapäeva-eluga. „Ka Eesti elujärg saab paremaks minna ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Tulevikku silmas pidades on töö noorte aktiivsusega väga oluline ning vajalik,“ lisas Raie.

Eric Burtoni visiidi eesmärk on tutvustada Eestis erinevatele haridusega seotud osapooltele Šoti ettevõtliku hariduse mudelit ning nõustada siinseid võtmeisikuid, kuidas toetada Eesti koolides ettevõtliku hariduse laiemat kasutust.

Nädalase programmi jooksul jõuab Eric Burton tutvuda Eesti haridussüsteemi hetkeolukorraga ning Eesti erinevates maakondades rääkida Šoti haridussüsteemi kogemusest. Olles ka Ida-Virumaa pilootprogrammi „Ettevõtlik Kool“ peamine nõustaja, külastab ta piirkonna koole, tutvub seni elluviidud projektidega ning annab nõu, kuidas edasi minna. Lisaks viib Eric läbi ka näidistunnid, millesse registreerumine on nii pedagoogide kui õpilaste hulgas tekitanud ootamatult suurt huvi.

Integreeritud ettevõtluse õpetamisega alustati Eric Burtoni algatusel Šotimaa ühes koolis üle 20-aasta tagasi. 2001. aastaks töötas Šoti valitsus Eric Burtoni ideest välja riikliku haridussüsteemi strateegia „Determined to Succeed“, mis läbi avaliku, era ja haridussektori tegevuste on suunatud üleriigilisele ettevõtlikkuse tõstmisele.

Eestis tehti Šotimaa eeskujul noortes ettevõtlikkuse arendamisega algust 2006. aastal Ida-Virumaal pilootprogrammi „Ettevõtlik Kool“ näol, mis on suunatud ettevõtlikkuse integreerimisele koolisüsteemi, muutes koolid enam õppimissõbralikumaks keskkonnaks. Ettevõtlikus koolis ei keskenduta niivõrd õpetamisele vaid pigem õppimisele, kasutades võimalikult laialdasi aktiivõppemeetodeid ning sidudes õpitavaid teadmisi reaalses elus vajaminevatega. Ettevõtlikkuse kasvatamine ei ole ainekeskne, vaid on läbiva teemana kõikides õppeainetes.

“Ettevõtlik Kool” programmi veab Ida-Viru Ettevõtluskeskus ning kus osalevad nii eesti kui venekeelsed Ida-Virumaakoolid. “Ettevõtliku Kooli”
programmi toetab ja osaliselt rahastab EAS ettevõtlusteadlikkuseprogrammi raames. Euroopa Sotsiaalfondi poolt kaasrahastatava EAS-i ettevõtlusteadlikkuse programmi eesmärgiks on ettevõtlikkuse kui eluhoiaku kujundamine laste ja noorte hulgas ning ettevõtluse kui tegevusalternatiivi tutvustamine.

Detsembrikuu jooksul saab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis vaadata Kaljo Polli maali Gustav Ernesaksast. 1957. aastal valminud, avalikkusele väheeksponeeritud teos kuulub Urmas Sõõrumaa erakunstikogusse.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum kutsub alates 27. novembrist kuni detsembri lõpuni vaatama Kaljo Polli õlimaali “Gustav Ernesaksa portree”. Maali eksponeeritakse muuseumis seoses Gustav Ernesaksa 12. detsembril täituva 100. sünniaastapäevaga.

9. detsembril esitleb Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum juubelialbumit “Gustav Ernesaks 100”. Avatud on ka Ernesaksa ooperiloomingut terviklikult käsitlev näitus „Tormiste randade muusika“.

Laulutaat Gustav Ernesaksa (1908–1993) auks toimub 12.11. – 14.12.2008 festival “Gustav Ernesaks 100”. Kava: www.kooriyhing.ee/est/gustav.

Olete oodatud vaatama ja üritustel osalema.

Neljapäeval, 4. XII kell 18.00 toimub India kultuuri õhtu, mille raames Narva Muuseumi Kunstigalerii suures saalis saab kuulata kontserti-instalatsiooni “Ramajana”.

Neljapäeva õhtu on Kuntigaleriis pühendatud India kultuurile, kuid samas saab vaadata ka Java marionette teatri Vajang-Keletik etendust «Jutt Ramast, Sitast ja lendava ahjust Hanumanist». Nukkude pillirookeppid iseloomulikud traditsioonilisele india kultuurile, kuid nad said maailma tuntuks tänu vajangidele Java saarelt. Vajang – indoneesia pillirookeppidega nukkuteater. Nukud on valmistatud nahast, puust, paberist või peenikesest metalli lehtedest. Oli aeg kui need etendused ei olnud vaid populaarsed meelelahutused, see oli vaimudega suhtlemise viis, nende käest paluti kaitset.

Lisaks tutvustame Sillamäe kunstniku Eduardi Zentšiki india moodi maal «Ratharani ja Krišna». Kunstnik ise esineb külalistele ees laulja ja muusikandi rollis. Ta mängib traditsioonilist india muusikat ja esitab fisgarmoonia ida impravisatsioone. Kunstnik laulab laule hindi ja sanskriti keeles.

Õhtu kaunistamiseks on india tantsu ja laulu teater «Miranda» esinevad traditsioonilised laulud külaliste ees.

Piletid saab osta Narva muuseumi piletikassast.

Kontsert toetab Kultuurikapital.

Kristi Paap (1973) on õppinud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas. Esinenud näitustel nii Eestis kui välismaal, sh Soomes, Ungaris, Saksamaal, Hollandis, USA-s jm. Oli rühmituse F.F.F.F.(1996 – 2005) liige, alates 2002 aastast on Eesti Kunstnike Liidu liige.

Ekspositsioon jääb avatuks 16. detsembrini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hop galeriis toetab Eesti Kultuuriministeerium.

Kontserdil „Eesti Heli Maagia“ kavas oli Andrus Kallastu „Nahakapleja Pontus“ (ballaad häälele ja orkestrile), Toivo Tulevi Flöödikontsert „Deux“ ja Arvo Pärdi Esimene sümfoonia „Polüfooniline“. Linnaorkestriga koos musitseerisid sopran Kai Kallastu ja Monika Mattiesen flöödil, dirigeeris Mikk Murdvee.

Kontserdil ettekantud teosed kuuluvad eesti muusika kolme erinevasse perioodi: Arvo Pärdi Esimene sümfoonia esindab loomingulisi ja uuele avatud „kuldseid kuuekümnendaid“, Andrus Kallastu ballaad „Nahakaupleja Pontus“ nõukogude stagnatsiooni agoonia aega ning Toivo Tulevi Flöödikontsert “Deux” vaba kolmanda aastatuhande algust.

Dirigent Mikk Murdveega oli linnaorkestril esmakohtumine 2008. aasta aprillis Eesti Muusika Päevadel kavaga „Kontsert optimistliku nüüdismuusikaga“.

Jazz’n’Motion’i üritustesarja raames jõuab Tallinnasse taani Sigur Ros’iks nimetatud eksperimentaalne bänd-orkester Efterklang, kes peab üheks oma suurimaks eeskujuks Arvo Pärti. Nende muusikas on müstilisi sosinaid, riituslikku koorilaulu, plahvatuslikke puhkpilliorkestri-puhanguid ning õhkõrna lüürikat.

“Plaadifirma ütles kunagi, et me muusika on ideaalse maailma tulevikumuusika.” Räägib bändi bassimängija ja manager Rasmus Stolberg. “Me peame väga lugu popmuusikast ja tegelemegi mõnes mõttes selle uuendamise ja avardamisega. Laval saate meid homme näha seitsmekesi.”

Mainekas briti muusikaajakiri MOJO kirjeldab oma novembri numbris Efterklangi kontserti: “Pühalikult rõõmsameelne ja muinasjutuliselt grandioosne — nagu uus rahvushümn mingile senitundmatule põhjamaisele utoopiale rikkumata õnnest. Vaadates, mis praeguses maailmas toimumas, olekski vist aeg hoopis Efterklangi saarestikku kolida.”

Täna-homme linastub kinos Sõprus lühifilm “Teisel Pool”, mille muusika on loodud just Efterklangi poolt. Filmi Rezissöör on Samuel Jaquemin, peaosas mängib prantsuse näitleja Bruno Paviot ning kaasa löövad mitmed eesti näitlejad nagu Tambet Tuisk, Raivo E. Tamm, Taavi Eelmaa, Ivo Uukkivi ja teised.

Kolmapäevast kontsertõhtut Von Krahli baaris alustab eesti laulja ja helilooja Eva Mitreikina, kellel äsja ilmunud plaadifirma Ulmeplaadid alt omanimeline debüütplaat. Album oli hiljuti ka Ekspressi Areenis nädala plaadiks, kus Siim Nestor kirjutas: “Kõigist žanrisiltidest mugavam ja täpsem on paigutada seda imekaunist plaati omadussõnadega. See on habras ja hubisev, väga üksildane, väheste värvidega muusika, meeldivalt külm, nagu on meeldivalt külm põsele kukkunud lumehelves.”

Täname kontserdi toetajaid: Metroo, Raadio2, Rada7 ning Taani Saatkond

Eesti Rahva Muuseum osaleb 24. XI alanud Eesti XI muuseumide festivalil – konverentsil „Muutuv muuseum“ Narvas. Festival on aasta läbi vältava muuseumiaasta avaürituseks ning käsitleb muuseumi rolli muutuvas maailmas.
Algav muuseumiaasta on pühendatud Eesti Rahva Muuseumi 100. aastapäevale 2009. aasta 14. aprillil.

„ERMile on muuseumiaasta raames pühendatud aprillikuu, mil toimuvad konverents, näituste avamised, trükiste esitlused, aastapäeva-aktus ning külastajapäev,“ ütles ERMi teadussekretär Agnes Aljas. Ta lisas, et Eesti Rahva Muuseumi juubelit tähistatakse koos kodustega ja ka külalistega kaugemalt.

100 aastaga on ERMist kujunenud eesti kultuuripärandi üks alussammas, soome-ugri rahvaste uurimiskeskus ning rahvusliku argikultuuri vahendaja, tavaliste ja ebatavaliste inimeste lugude esiletõstja. Projekteeritav uus muuseumihoone Raadil annab uued võimalused näitusetegevuseks ja kogude eksponeerimiseks külastajatele, vabaajaveetmiseks pere ja sõpradega ning uurimistegevuseks. Muuseumist saab veel dünaamilisem ja atraktiivsem kultuurikeskus ja kohtumispaik kõigile.

Aasta 2009 tähendab ERMi ja teiste muuseumide jaoks positiivsete muudatuste algust.

Sandra kirjanduslik debüüt “Draamapunkt” jätkab elu ja kunsti sünteesimist žanriliselt raskesti määratletavas võtmes.  “Draamapunktis” saavad lugudeks sündmused Sandra elust ja ümbert, teos puudutab üsna paljusid teemasid ja ületab vahemaid USAst Uus-Meremaani. Emotsionaalses mõõtmes kistakse lugeja kaasa autori otsingutesse lunastuse järgi, tema kirgastumishetkedesse ja ajutistesse närvivapustustesse. Samas ristub teost läbiva emotsionaalse teljega alati ka analüütiline, mis püüab astuda sammu kõrvale ja kõrgemale ning selgitada ühe või teise sündmuse tagamaid. Olla korraga sündmuse sees ja vaadata seda kõrvalt on anne, mida Sandra rakendab ühthästi inglite veeniverest, tasulistest domina-sessioonidest kui alkoholist ja ööklubidest kirjutades.  Sandra kirjandus ongi kirja panemine, elu ja kunsti siduv tegevus nagu iga tema performance. Seetõttu sobikski teost kõige paremini iseloomustama väljend “tegevuskirjandus”. Tugevad seosed autori muu loominguga annavad teosele täiendava unikaalse mõõtme. 

“Draamapunkt” on kunstniku kirjutatud raamat — elust ja kunstist sündinud kirjandus. 

Näitus “Stiilne viisnurk” avatakse Tallinna Linnagaleriis (Harju tn 13) kolmapäeval, 26. XI 2008 kell 18, avamisel leiab aset Andres Lõo teine aktsioon „Rock`n`Roll’i”-seeriast: “TELE VISION” Avamispäeva hommikul, kell 10- 12 toimub Kunstihoone ees Vabaduse platsil Hanno Soansi kümnes aktsioon seeriast ”Usupuhastus”, alapealkirjaga ”Ausambad”. Ühe tuntud reality-sarja pealkirjale vihjava nime alla on kogunenud viis kunstnikku, keda näib ühendavat peaasjalikult põlvkondlik kuuluvus ja ”olude sund”, nagu nad ise väljenduvad. Seda viimast ühendava asjaoluna ei maksaks alahinnata, sest vaevalt et neid nimetatud reality-sarjaga rohkemat seob kui liikmete arv. Kiwa, Andres Lõo, Martin Pedanik, Hanno Soans ja Jasper Zoova moodustavad kunstirühmitusena ühtse orgaanilise massi asemel pigem midagi bänditaolist, kus igaüks on nõus teistega koos küll laval olema, kuid üksnes omaenda lugu jaurama. Köietantsija osavusega hoitakse seda aga hapras tasakaalus täieliku kakofoonia ja aastaid lihvitud kooskõla vahel.

”Stiilne Viisnurk” sündis vaid poolteist aastat tagasi, siiani on neil kirjas vaid üks näitus Pärnus. Seal igatseti asjaosaliste sõnul taga Faculty of Taste’i, industriaalromantikat aastast 1997, Kurt Vonneguti joonistusi, närvilisi kauboisid, ravilauavett Värska, nooruses
murtud Visu suuski  ja ootuspärases eas kaotatud süütust. Käesoleval juhul elatakse kaasa kodukaunistuskampaaniale Vabaduse väljakul, rokenrolli žestide igavesele tagasitulekule, printeritahma vältimatule otsalõppemisele ning mälestusele Nõukogude Eesti multifilmist ”Nõiutud saar”. Jätkuvalt on aktuaalsed Kurt Vonneguti joonistused.   

Näitus koosneb seega väga erinevas tehnikas teostest: joonistustest, arvutigraafikast ja  avamise eel ja ajal teostatud aktsioonide dokumentatsioonidest. 

lisainfi tel: 6442818

e-mail: anders@kunstihoone.ee

www.kunstihoone.ee

Täname: Eesti Kultuurkapital, Klaasissepp OÜ!