metsa majandamine

Kirjanduslikul kolmapäeval kannavad Indrek Koffi hüsteerilise traktaadi „EESTLUSE ELUJÕUST“ retušeerimata kujul ette Silvia Soro, Kadri Noormets,  Aarne Soro ja Tanel Ingi. Juhendaja Andres Noormets.

Neljapäeval, 29. jaanuaril kell 18 küsitleb Andrus Laansalu Tampere Maja keldriklubis (Jaani 4, Tartu) kolme peamiselt kirjandusega tuntuks saanud meest, kelleks on Mehis Heinsaar, Marko Kompus ja Jaan Malin. Tampere Maja galeriis on praegu üleval nende kolme piltidest koosnev ühisnäitus „Sisejuured“. Heinsaar ja Kompus on ka varem visuaalse loominguga publiku ette tulnud, aga Malin tutvustab ennast sellest küljest esimest korda. Sissepääs vestlusõhtule ja näitusele prii.

Mossi eristab noore põlvkonnakunstnike hulgas veel osavus aktimaalijana, üldse meisterlik kehakäsitlus jasemiootiline kujundikeel. Galerii hindab ka tema tegevust noore pedagooginaTartu Ülikooli maaliosakonnas ja juulikuus Lubjassaares toimunud üliõpilastemaalilaagri juhendamisel.Vaal galerii annab kunstipreemiat välja alates 1991. aastast, preemiasaajate hulgas on olnud Marko Mäetamm, Jaan Toomik, Kaido Ole, Ly Lestberg,Tõnis Saadoja jpt. Viimaste aastate laureaatideks on olnud Kiwa, Tanja Muravskaja ja Maarit Murka.

“Kahekümnes sajand on kõige muu hulgas ka Müra ajastu. Füüsikaline müra, vaimne müra ja iha müra – meie käes on ajaloo rekordid kõigis neis. Ja nii pole mingi ime, et kõik meie peaaegu imelise tehnoloogia ressursid on suunatud pidevale rünnakule vaikuse vastu.” (Aldous Huxley ”Vaikusest”)

Jah, mingis mõttes on Denes Farkasi viimastel aastatel eksponeeritud ”valgete” fotoseeriate keskseks nimetajaks olnud vaikus. Fotod või õigemini stseenid fotodel on üliminimalistlikud, kõik üleliigne on neist välja puhastatud, mistõttu seda enam mobiliseeruvad, hakkavad intensiivselt tööle detailid. Kuid see tema fotode “vaikus” pole alati midagi sellist, mida ilmtingimata ihaldada. Neis on sageli nukrat ja vaikset poeesiat, üksi- ja ilmaolekut,  kuid veel sagedamini on neis kivistunud julmust, strukturaalset, nüridat ja vaikset vägivalda ning mis seal salata, teatud äratundmist oma võimetusest sellega toime tulla.

Käesolev näitus koosneb mitmest uuest spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud seeriast. Ühtepidi on väga kerge öelda, mida Denes Farkas pildistab – need on paberist maketid teatud tüüpi ruumidest, nii ühiskondlikest kui privaatsetest. Kuid teisalt – see ei ole üldse see, mida Farkas tegelikult pildistab. Sest tegelikult pildistab ta seda, mida need ruumid väljendavad – ühelt poolt seda, mismoodi ruumi strukturaalne vägivald peegeldab ühiskonna strukturaalset vägivalda, mismoodi see vägivald tungib isiklikku ruumi ja mismoodi ta võtab seal ruumilise vormi. Teisalt pildistab Farkas ka seda, mismoodi näevad välja ruumistunud meeleseisundid, mismoodi isiklik ja personaalne ruum muutub poeetiliseks kujundiks, märgiks.

Seda viimast iseloomustavad antud näituse raames teosed, nagu “Romantika”, “Silencium”, või “Enne veel kui takso peatus, jõudis K tagaistmelt küsida, et mis siis saab kui Tuvikesi enam ei näidata”. Näituse teise, ütleme poliitilisema poole moodustab seeria “Le Systeme Liberal”, mis on ka antud näituse üks kesksemaid teoseid.

Näitus jääb avatuks 15. veebruarini. Kolmeosalist galeriid haldab Soome Kunstnike Liit ja sinna sõidavad Helsingi kesklinnast Kauppatorilt laevad 1- 2 x tunnis. Skulptorid on vanad head tuttavad, koos on osaletud koos sümpoosionitel ja workshopidel ning peetud näitusi Helsingis Kulmagaleriis ning Kesk-Soomes Iisalmis Art Anna Museos.

Tiiu Kirsipuu eksponeerib uut 8-osalist skulptuurigruppi-installatsiooni HINGEMAA ja fotosid Peruu reisist. Aime Kuulbusch on välja pannud nii uue keskkonnateemalise installatsiooni MAA SEES kui vanemaid skulptuure. Marja-Liisa Mäki-Penttilä väljapanekus on nii uued kui varasemad tööd puust, paberist ja looduslikest materjalidest.

Nähtav looming jätkab sõjaeelseid kunstitraditsioone: tubadesse koondunud leebet elutsemist, õrna suhet esemetega, ilusaid värve jms. Aktimaali jaoks on tööd liiga üldistatud, eelkõige on ta figuurimaalija, kes jätkab mõõdukas modernismis. Figuur tähendab Pangsepale anonüümset siluetti, mis on tähtis koloriidi aktsendina ja meeleolu kandjana. Meeleolu on teadagi melanhooliahõnguline, nagu ikka, kui mängu tulevad lillekimbud, peeglid, rasked sametdraperiid akende ees.
Pangepp on kontseptualiseerinud salongi ja 20. sajandi alguse kultuuriatribuute ning teinud neist sujuvalt käsitletava märgisüsteemi.
Selle süsteemi esteetiliste väärtuste dominandiks on kompositsioonitaju ja koloriit, mis kannab kunstniku meeleolude ja kogemuste jälgi.

Näitus on avatud kuni 17. veebruarini.

Teatri- ja Muusikamuuseum – tema praegune päevatöökoht – omab Põldmäe näol hindamatut “muuseumitöötajat”, kes ühtviisi loomingulise kirglikkusega suhtub nii uue näituse avamisse kui ka oma uute teoste esiettekannetesse. Kogu see kirg siiski ilmselt helidesse pole mahtunud ja nii on Põldmäe hiljuti edukalt üles astunud ka fotograafina. Viimasest tegevusest on meil võimalik kohtumisõhtul ka osaliselt osa saada. Nagu ka videokatkenditest Põldmäe kammerooperist, Iris Oja ja Meelis Vindi musitseerimisest ning “paevana” Rein Einasto selgitavatest märkustest kauaaegse sõbra ja loomingupartneri Alo kohta. Küsimusi vahendab kunagine õpilane Ülo Krigul.

T 27.01 kell 18.00 Heliloojate maja saalis
Korraldaja: Eesti Heliloojate Liit
Lisainfo: www.helilooja.ee

Sissepääs muidu.

Näitus esitleb paljude tuntud kaasaegsete kunstnike teoseid, mis loovad läbi erinevate kunstiliste lähenemiste huvitava kombinatsiooni, ulatudes joonistusest videoni ja installatsioonist performance’ini. See, mis osalevaid kunstnikke ühendab, on huvi teema vastu, millega nad suhestuvad väga erineval ent intrigeerival moel.

Osalevad kunstnikud: Petra Bauer, Rootsi; Birgir Birgisson, Island; Igor Grubic, Horvaatia; Mika Hannula, Soome/Saksamaa; Minna Henriksson, Soome/Türgi; Hanna Jaanisoo, Soome; Villu Jaanisoo, Eesti / Soome; Kiba Lumberg, Soome; Kristina Norman, Eesti; Karl Ingar Roys, Norra; Katarina Zdjelar, Serbia/Holland; Ahmet Ögut, Türgi/Holland; YKON (Ulu Braun, Sasha Huber, Tellervo Kalleinen, Oliver Kochta-Kalleinen, Tomas Träskman), Soome

Meie eesmärk on luua ja edasi arendada platvormi, mille põhiselt kriitiliselt ja konstruktiivselt analüüsida ideed kollektiivsusest ja kogukonnast. Põhimõte, mida järgmine, seisneb selles, et kollektiivsed identiteedid on olulised ja isegi hädavajalikud. Ülesanne on seista nendega silmitsi ning töötada nende viljakamaks ja tolerantsemaks muutmise nimel.

Selliselt ühiselt platvormilt kutsume kõiki kaasa mõtlema ja otsima vastuseid küsimustele: Kes me oleme kui me väidame, et me kuulume teatud kogukonda? Mis juhtub siis, kui kuulumine kogukonda muutub olulisemaks kui meie individuaalsus? Kas olla osa teatud kogukonnast tähendab automaatselt, et peab eksisteerima ka Teine, väljaspool seda? Millal on kollektiivne identiteet konstruktiivne ja millal destruktiivne, regressiivne ja ohtlik? Kas positiivse ja konstruktiivse kollektiivse identiteedi võimalus on üldse olemas?

Täiesti juhuslikult on kukkunud välja nii, et Happy Together pakub teatud eelvaadet Veneetsia biennaalile. Kolme osaleva kunstniku loomingut näidatakse nende rahvuspaviljonides eeloleval suvel – Norman esineb Eesti, Ögut Türgi ja Zdjelar Serbia paviljonis.

Näituse on kureerinud Mika Hannula, kunstilise uurimustöö professor Göteborgi Ülikooli Kujutava, Rakendus- ja Näitekunsti osakonnas ja Minna Henriksson, kunstnik, kes elab ja töötab Helsingis ja Loode-Euroopas.
Näitus on teostatud koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Tallinna Kunstihoonega.   

*Kasutades näitena sündmusi Rootsi ajaloost ka tänapäevast, väidab Bauer, et ühiskonnad on suures osas üles ehitatud informatsioonile, millest ajaloos on teadlikult mööda vaadatud, mida on peidetud ja unustatud.
** YKON kutsub osalema YKONi mängu pilootversioonis. Tegemist on maailma simulatsioonimänguga 12-25 mängijale. See on Buckminster Fulleri poolt 1960-ndatel leiutatud Maailma mängu kaasaegne variant. Fulleri idee oli luua subversiivne tööriist et “panna maailm 100% inimkonna heaks tööle lühima võimaliku aja jooksul läbi spontaanse koostöö tekitamata sealjuures ökoloogilist kahju ja andmata kellelegi eelisolukorda.”
Jätkuvalt saab registreeruda: info@ykon.org.

pildid: Birgir Birgsson foto seeriast “Blondid kunstnikud/”, /2009, lamineeritud foto mdf-il, 55 x 55 cm
        Mika Hannula poster seeriast “Hoolimata sellest, et…”/, /2009, kõrgtrükk paberil, 60 x 90 cm
        Igor Grubic “East Side Story”, 2009, kaader videost

täname : American Centre Foundation, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Mondriaan Foundation, Centre for Icelandic Art, The Association of Icelandic Visual Artists (SÍM), Icelandair, Rootsi Kuningriigi Suursaatkond Tallinnas, Office for Contemporary Art Norway, Eesti Kultuurkapital, YKON, Horvaatia Kultuuriministeerium, Soome Vabariigi Suursaatkond Tallinnas, Pernod Ricard Estonia

rohkem infot:
Anders Härm
Tel 6442818
anders@kunstihoone.ee
www.kunstihoone.ee

Peole registreerunud kollektiividel tuleb osaleda kahes maakondlikus eelproovis. „Mõlemas eelproovis tehakse tööd repertuaariga ning teises eelproovis toimub ka ettelaulmine ja mängimine kollektiivide kaupa,“ rääkis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA laulutoimetaja Ave Sopp ja lisas, et tänavu toimub enne laulupidu 296 eelproovi.

Kokku toimub poolaasta jooksul 345 laulu- ja tantsupeo maakondlikku eelproovi.

25. laulu- ja 18. tantsupidu „ÜhesHingamine“ toimub 2.-5. juulil Tallinnas. Peo juhatab 2. juulil sisse pillipidu Raekoja platsil, sellele järgnevad kolm tantsupeo etendust „Meri“ ja kaks päeva kestev laulupidu. Tantsupeo idee autor on Henn Tiivel ja kunstiline juht Ülo Luht, laulupeo kunstiline juht on Ants Soots.

Proovide täpsema proovide ajakava leiab:

Mudilaskoorid: http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/mudilaskoor/

Lastekoorid: http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/lastekoor/

Poistekoorid: http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/poistekoor/

Naiskoorid: http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/naiskoor/

Meeskoorid: http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/meeskoor/

Segakoorid: http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/segakoor/

Juba toimuvate tantsupeo eelproovide täpsema ajakava leiab: http://tantsupidu2009.laulupidu.ee/est/tantsujuhile.

Kestus ca 1 h, loeng on inglise keeles. Kasutades näitena sündmusi Rootsi ajaloost ka tänapäevast, väidab Bauer, et ühiskonnad on suures osas üles ehitatud informatsioonile, millest ajaloos on teadlikult mööda vaadatud, mida on peidetud ja unustatud.