looduskultuur

  • Täna avatakse näitus “Eramaa?”

     

    Kust läheb piir eraomandi ja meie kõikide ühise minevikupärandi vahel? Kuidas kaitsta minevikku nii, et selle all ei kannataks tulevik? Tutvustades erineva saatusega Harjumaa kultuuriväärtuslikke piirkondi – Rootsi-Kallavere, Tuhala ja Nabala, Salmistu, Jägala‑Jõesuu – ja laenates eeskujusid välismaalt, proovib näitus nendele küsimustele vastata. Erilise tähelepanu all on viimase aastakümne jooksul muinsuskaitsjate hulgas elavat diskussiooni tekitanud kireva minevikuga Keila Jõesaar endise mõisapargi südamena ja selle tulevik.

    Lisaks saab näha 2008. aasta sügisel toimunud Harjumaa Muuseumi fotokonkursile „Eramaa!“ saadetud fotosid omapärastest eravalduse tähistamise viisidest. Fotokonkursil osales 64 tööd 26 autorilt. Esimese koha pälvis Kaido Viht fotoga “Pardivaldus”, teine ja kolmas koht läksid jagamisele Roger Kuslapi ja Ingmar Muusikuse vahel. Eriauhinnaga märgiti ära Eve Valdna, Meelis Vihi, Riin Riibergi tööd. Elavat vastukaja leidsid 18. novembril 2008 ajalehes Postimees avaldatud konkursitööd.

    Suured tänud abi eest näituse koostamisel: Tiit Eenraid, Priit Kase, Külvi Kuusk, Priit Lätti, Ülle Meister, Ester Oras, Mirja Ots, Kersti Pent, Mihkel Pukk, Janek Safranovski, Anne Taimre, Ants Talioja, Hannes Vinnal, National Trusti pressimeeskond.

    Näituse koostas Liisi Taimre ja kujundas Kätlin Janson. Fotokonkursi viisid läbi Urmas Veersalu ja Liisi Taimre. Näitust ja fotokonkurssi toetasid Eesti Kultuurkapital ja digitaaltrükikoda Artprint. Näitus jääb avatuks 22. märtsini.

     

    Lisainfo:

    Liisi Taimre

    Teadur

    Harjumaa Muuseum

    Tel 6782052

    e-post: liisi.taimre@hmk.ee

     

     

    Harjumaa Muuseum

    Linnuse 9, Keila 76608

    Tel 678 1668

    Faks 678 2050

    muuseum@hmk.ee

    www.muuseum.harju.ee

     

  • Reedel esitletakse Nikolai Roerichist pajatavat raamatut

    Raamatu autorist ja Nikolai Roerichist jutustab tõlkija Milvi Aasaru, kavas on ka slaidiprogramm “Nikolai Roerich ja Eesti”, külla on lubanud tulla ja rääkida oma lugemiselamusest kirjanik Kerttu Soans.

    Osalemine on tasuta ja esitluse ajal saab osta raamatuid.

  • Värske Rõhu näitus Uue Maailma seltsimajas

    „Vaata teksti!”on ruumiinstallatsioon Uue Maailma Seltsimaja hubaste seinte vahel. Näha saab Kunstiakadeemias sügissemestril kursuse “Värske Rõhu kujundamine” raames valminud kavandeid-joonistusi-kujundusi, mille tulemusena valmis Värske Rõhu Kunstiakadeemia erinumber. Seltsimajast leiab spetsiaalselt näituse tarbeks loodud mõnusa koha, kus on hää lugeda. 16. jaanuarist 5. veebruarini on võimalik tulla kaema pilte ja lugema ajakirja.

    Näitusel osalevad: Elo Sepp, Helen Pau, Jaanika Okk, Kairi Kuuskor, Karin Link, Kristi Kukk, Kristi Kongi, Liina Jäger, Magnus Vulp, Natali Pahapill, Nestor Ljutjuk, Norman Orro, Ralf Rammul ja Lilli-Krõõt Repnau.

     

    http://www.va.ee/UserFiles/Image/vaatateksti.jpg

     

    Rohkem infot:

    www.va.ee

    www.uusmaailm.ee

     

     

  • Ilmunud on foto- ja joonistealbum hantide rõivastumisest

     

    Handid on soome-ugri keelkonda kuuluv rahvas, kes elab Venemaal Lääne-Siberis Obi ja selle lisajõgede ääres. Avaldatud raamat põhineb Eesti Rahva Muuseumis leiduvatel materjalidel hantidest, mis on kogutud Edgar Saare või tema poolt juhitud ekspeditsioonidel.

    Foto- ja joonistealbum räägib hantide rõivastuse muutumisest 20. sajandil, rikkalikud materjalid raamatu tarbeks on autor Edgar Saar kogunud pea 30 välitöö jooksul. Lisaks rõivastust tutvustavatele tekstidele eesti ja inglise keeles võib raamatus tutvuda kaartide, enam kui saja välitöödel pildistatud fotode ning pea sajast rõivajoonisega, mis on valminud Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt.

    Esitlus toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) näitusel „AUASI. 80 aastat hõimurahvaste osakonna avamisest Raadil“

    Esitlusele järgnevalt, kl 16.30 räägib Edgar Saar näitusemaja loengusaalis välitöödest hantide juurde.

    Põhjahantide rahvarõivaid 20. sajandi viimasel veerandil

    Raamat on eesti ja inglise keeles.

  • Vanemuise teatri draamatrupp jagas kolleegipreemiaid

    Naispeaosalisena hindasid kolleegid kõrgeimalt Ragne Pekarevi nimiosa „Koidula veres“, kes edastas mõne häälega Külliki Saldre rolli lavastuses „Kogutud teosed“. Meespeaosalise au läks Margus Jaanovitsile, kelle mitu rolli lavastuses „Võta mind“ hinnati tugevamaks panuseks kui kolleegide Riho Kütsari ja Ott Sepa loomingulised saavutused lavastustes „Koidula veri“, „Sviit“, „Vihurimäe“ ja „Vaene loom vihma käes“.

    Parima naiskõrvalosa preemia pälvis Marika Barabanštšikova eredate rollide eest lavastustes „Koidula veri“, „Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud“ ja „Sviit”. Parima meeskõrvalosa tiitel läks Aivar Tommingale rollide eest lavastustes „Ruja“ ja „Detektiiv Lotte“. Vaid mõne hääle vähem said kummaski kategoorias Vanemuise uued draamanäitlejannad Maria Soomets ja Maarja Mitt rollide eest „Detektiiv Lottes“ ning Jüri Lumiste osaluse eest lavastustes „Koidula veri“ ja „Vaene loom vihma käes“.

    „Kui Tommingas ja Barabanštšikova olid laureaadid ka eelmisel aastal ning on seda olnud ka mitmel eelneval korral, siis Pekarevile on see esimene kolleegipreemia ja Jaanovitsil esimene tunnustus meespeaosalisena,“ märkis teatri draamajuht Sven Karja. „On heameel tõdeda, et kolleegid jaksavad oma pingelise töö kõrvalt märgata ja tunnustada ka noore kolleegi esimest suuremat õnnestumist, aga ka juba mõnda aega teatris töötanud kaasnäitleja uudset ja huvitavat avanemist.“
    Parima draamatrupi baasil valminud lavastuse preemia läks ülekaalukalt suvelavastusele „Ruja“, mille tõid lavale Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. „Järgnesid tihedas konkurentsis „Võta mind“ ja „Kogutud teosed“, vastavalt Ingomar Vihmari ja Eva Klemetsi lavastuses,“ sõnas Karja.

    Eripreemiaga tunnustasid kolleegid Vanemuise kontsertmeistri Ele Sonni tegevust, kes on teinud tänuväärset tööd draamanäitlejate vokaalsel edendamisel.

  • Viljandi pärimusmuusika festival otsib esinejaid

    XVII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 23.–26. juulil ning selle teemaks on „Soolo!“. Seeläbi soovivad korraldajad juhtida tähelepanu pärimusmuusiku ühele tähtsamale oskusele – mängida üksi ja teha seda nii veenvalt, et kogu küla tantsib.

    Kindlasti ei tähenda selline teemaasetus, et festivalil saab kuulda ainult soolokavasid. Üles astuvad ka duod, triod ja suuremad ansamblid, ent ka suurematelt koosseisudelt oodatakse oma kavade sees meisterlikke soolonumbreid.

    Muusikud, kes soovivad festivali pealavadel või vabalaval üles astuda, on oodatud esitama oma demomaterjale. Osalemissoovi kinnitamiseks tuleks ära täita festivali esineja ankeet, mille leiab aadressilt www.folk.ee/festival.

    Ankeeti on oluline lisada demolood, fotod, lavaplaan. Lisaks elektroonilisele ankeedile võib demolood CD-l või DVD-l saata Eesti Pärimusmuusika Keskuse postiaadressil Tasuja pst 6, Viljandi 71011.

    Vabalaval üles astuda soovivad kollektiivid, kel demomaterjale esitada pole, võivad endast teada anda ka e-posti aadressil tarmo.noormaa@folk.ee.

    2009. aasta festivali esinejad valitakse välja programmitoimkonna poolt. Kõikide demomaterjalide esitajatega võetakse ühendust. Demovoor lõppeb 1. veebruaril 2009. Laekunud materjale ei tagastata.

    Lisainfo:                                                               

    Tarmo Noormaa

    Eesti Pärimusmuusika Keskus
    Viljandi pärimusmuusika festivali programmijuht

    e-post tarmo.noormaa@folk.ee

    telefon 508 7759

    www.folk.ee

  • Jazzkaar alustab 20. tegevusaastat

    Hooaja avab Berliini ansambel Klima Kalima – bändi juhtfiguur kitarrist Kalle Kalima on Jazzkaarel esinenud ansambliga Jonny LaMarama. Kalimal on palju sõpru Euroopas ja palju erinevaid koosseise, seekord tuuritab ta saksa muusikutega, kes on hea huumorisoonega ja tihti pöörased. Eriline projekt jaanuari kavas on Endel Riversi Austraalia-Eesti kvarteti kontsert “Ajajõgi”, mis on ühe rokkmuusiku teekond-mõtisklus olnud ja olevast, ajalikust ja igavikulisest. Rokkmuusikuna Eestis oma teekonda alustanud Endel Jõgi-Rivers jõudis oma rännakutel Austraaliasse, kus töötas produtsendi ja kitarristina, mitmed tema lood jõudsid USA rokkmuusika edetabelitesse Nüüd on muusik kutsunud Eestisse Austraalia ühe tipptrummari Grant Collinsi ning noore pianisti Leanne Lai, et laiemalt tutvustada siinsele roki- ja jazzipublikule oma loomingut. Trioga liitub ka bassist Raul Vaigla.

    Rootsi saksofonist Hakan Lewin, kes oli esimese Jazzkaare külaline, on ellu kutsunud mitmeid rahvusvahelisi kollektiive ja musitseerinud ka eesti muusikutega. Duos Aldo Meristoga salvestati eesti esimene jazzi CD „Jüri bussipeatus“. Koos esinesid nad kollektiivides Overseas ja Baltic Quartet. Seekord esineb uuenenud Baltic Quartet kavaga, mis on pühendatud jazzi suurmeistrile Duke Ellingtonile, kelle sünnist möödub kevadel 110 aastat. Kvarteti uuenenud koosseisus musitseerivad veel Toivo Unt ja Brian Melviniga ning külalisesinejana Kaire Vilgats. Kameruni-Senegali-Prantsusmaa trio Sawadu käib vabalt ümber nii jazzi kui maailmamuusika rütmidega ja lisab sinna paraja annuse oma loomingulist fantaasiat ja vürtsi.

    Helin-Mari Arderi kvintett esitab eesti ühe andekama laululooja Kustas Kikerpuu loomingut. Paljud Kikerpuu laulud nagu „Päike ikka paistma jääb“, „Taas punab pihlakaid“ ja teised kõlavad aina uutes esitustes. Helin-Mari Arder esitab tuntud laulude kõrval ka neid, mis väärivad taasavastamist. Uut saksa jazzi tutvustab kontserdisari Ergo Jazz Session, mis on jõudnud kolmanda kontserdini – esineb trompetist Thomas Shifflingi trio, kelle kava koosneb kahe viimase albumi „Kitchen music“ ja „Cruisen“ lugudest, saab kuulda nii elektroonikat, klubirütme, säravaid soolosid kui ka mõnusat nautlemist.

    Jazzkaare talvehooaeg lõpeb 13. märtsil, et hetkeks hinge tõmmata ja kevadiselt juubelifestivalilt oma lemmikesinejate kontserdid välja valida. Talvejazzi piletid on müügil Piletilevi müügipunktides, Statoili teenindusjaamades ning www.piletilevi.ee.

    20. Tallinna Rahvusvaheline festival Jazzkaar toimub 17.- 26.aprillini üle kogu Eesti.

  • Täna avatakse Andres Sütevaka näitus

    Näitusele „Aja kulg“ eelnenud näitusel „Maailma lõpualleel“ Tartus, Y galeriis, esitles kunstnik töid, mis olid autori sõnul emotsionaalselt laetud ning kantud nii globaalses plaanis kui ka isiklikus elus toimuvast. „Ja et Sütevaka elas teemasse väga sisse, sest  väidedatavalt olevat ta ära käinud ka maailmalõpu alleel olevas vinoteegis. Me ei tea kunagi, kas tuleb uus, või tuleb vana muusa tagasi.“

    Sütevaka sõnul on tema jaoks endiselt olulised ekspressiivsus ja värvid, vastanduvad, karjuvad ja lummavad. „Eelmise näitusega lõppes kunstniku jaoks midagi. Kas see on uue algus? Millega meid vana pornosõber tulevikus üllatab?“

     

    Näitus jääb avatuks kuni 10. jaanuarini 2009.

     

    Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

     

    Näituseid Draakoni galeriis toetab Eesti Kultuuriministeerium.

     

    NB!

    Seoses läheneva aastavahetusega on galerii töö mõnevõrra häiritud:

    23.12.2008 galerii avatud 10.00-15.00

    24.12.-26.12.2008 galerii suletud

    31.12.2008-01.01.2009 galerii suletud

     

  • Täna avatakse Flo Kasearu ja Tõnis Saadoja näitus

    Selle asja sünnitas endine maaliüliõpilane Kasearu kunagi ühe koolitöö raames, tänaseks on seda produtseeritud primitiivses käsitöötehnikas kokku 16 000 tükki. Kuid nagu me teame ei ole asi üldse ”asjas”, vaid ”asi” üksnes asub tegeliku Asja koha peal. Selleks tegelikuks Asjaks, millest räägitakse on õpilase ja õppejõu suhted, maalimise õpetamise võimalikkus ja võimatus, mõttekus ja mõttetus.

    Flo Kasearu on pannud kolm “maaliõpetuse korüfeed” fakti ette – näidake, et te ka natuurist maalida oskate ja näidake mulle ka, kuidas te seda teete. Maalida tuli muidugi “asja”. Lähtepositsiooniks on Flo provokatiivne üleskutse, mis lähtub kõige traditsioonilisemast eeldusest maalikunstile – oskus maalida tähendab oskust natuurist esemelist maailma kujutada; valguse – varju, värvi ja vormi käsitlust realismi kaanoneid silmas pidades. Kogu protsess on piinliku kõikehõlmavusega üles filmitud ja kogumahus publikule kättesaadavaks tehtud. Neljanda maali tegi korüfeedelt omandatud oskuste põhiselt üliõpilane Kasearu ise. Näituse viimaseks koostisosaks on suureformaadiline (ca 2x 3,2 m) Tõnis Saadoja õlimaal, mis põhineb aerofotol Eesti Kunstiakadeemiast.

    Nimetatud neli koostisosa on kontseptuaalselt erinevate suunitlustega – Flo Kasearu installatsioon on tõlgendustele avatud, intuitiivse ja eksperimentaalse kunstnikupraktika vili.
    Natuurist maalitud vaikelud astuvad püüdliku sammu kõnetamaks maalikunsti  pretensioonikat, raskepärast ja tänaseks juba ammu võõrandatud pärisosa, kuid teevad seda loomuliku vaatluse vahendusel. Dokumentaalfilmid on varjamatus reality-võtmes siin ja praegu kroonika kunstnike võitlusest eelpool nimetatud ajaloolise lohega. Ning neljas osa, Tõnis Saadoja maal, justkui isevalmistatud trofee eelnevate osade omavahelise lahinguala läbinule.  

     

  • Täna avatakse Maris Palgi maalinäitus

    Palgi teemad on lihtsad, isiklikud ja mõjuvad oma argisuses mõnevõrra õõvastavalt. Väikekodanlik argipäev, mis flirdib kitšiga (“Vana puu ehk kuradile pitslinikud”, 2004), paneb proovile vaataja taluvuse, kaugele võib halva maitsega laskuda (võigas “Shining”, 2007). Erinevalt traditsioonilisest argielu kujutamisest, ei poetiseeri ega ülenda Palgi seda aga kuidagi, vaid keerab võõrandumise vinti juurde. Samas ei kasuta ta võõrandumise-efekti taotlemisel – nagu oleks ootuspärane – popi cooli  pinnapealsust ja ebaisikulisust, vaid hoopis klassikalist  läbimaalitust, tundlikku värvipaletti, ekspressiivset pintslitööd ja intiimset jutustust. Nö “mittemillegi erilise” kujutamine mõjub Palgi puhul eriliselt rafineerituna, peenenenud uuslihtsusena ja väikeste isiklike narratiivide kujutamine teraapiana ühiskondlike-sotsiaalsete rollipainajate vastu.

     Hobusepea näitus „Puud on maa käed“ eksponeerib Maris Palgi magistriprojekti ja selle edasiarendust spetsiaalselt selle isiknäituse jaoks. Jätkates tuunitud Pallase vormis otsimist väikeste teemade hulgast, kuhu enamasti ei tihata vaadata, maalib Palgi seeria puid ja puuvõresid.

    Hea kunstnik on see, kes oskab maalida puid ja käsi. Nii rõhutati Palgile algkoolis. Teine rahvatarkus – puud on maa käed. Niisiis taotleski Palgi oma magistrikraadi maalis, sooritades lapsepõlvest sissejäänud tõekspidamiste alusel maksimaalse tuleproovi kunstnikuks saamisel. Kõigil meil on selliseid sissejäänud tarkuseteri, mille mahasurumine on kohustuslik, saamaks välja ahistavast lapsepõlvest ja noorkuieast. Palgi camp seisneb nende kasutamises, mida enamus tahab koos piinlike ja kodukootud teeviitadena unustada.

    Näituse saateteksti täisversiooni loe siit: http://artishok.blogspot.com

    Näitus jääb avatuks kuni 05. jaanuarini 2009.

    Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Kultuurkapital.

     Näituseid Hobusepea galeriis toetab Eesti Kultuuriministeerium.

     

    NB!

    Seoses läheneva aastavahetusega on galerii töö mõnevõrra häiritud:

    23.12.-26.12.2008 galerii suletud

    30.12.2008-01.01.2009 galerii suletud

     

Sirp