lendorav

Youtube’i eestikeelsele osale lisaks on kümneid tuhandeid kordi vaadatud filmi inglise subtiitritega versioone, samuti alla laetud filmi kõrgresolutsioonilist faili.

Filmi populaarsus on tegijate jaoks meeldivaks üllatuseks. “Küllap oleme suutnud edasi anda vaatajate jaoks olulist sõnumit õiges vormis,” kommenteerib edu rezhissöör Jan Erik Nõgisto ja usub, et filmi populaarsus kasvab veelgi. “Erti suurt headmeelt teeb noorte hinnang filmile.  Üleskutste kohta muuta “Suits” koolides terviseõpetusetundides kohustuslikuks jäävad autorid siiski tagasihoidlikuks ja arvavad, et filmi näitamise oma õpilastele peaks otsustama iga õpetaja ise.

“Suitsu” edu võib võrrelda teise Eesti propagandafilmiga “Detsembrikuumus”, mille vaatajate arv kogu 2008. aasta jooksul oli 50 369. Numbreid võrreldes tuleb siiski silmas pidada, et “Suitsu” puhul ei pea piletit ostma, vaid see on tasuta ja vabalt vaatamiseks üleval intrnetis.

Eesti oludes ainulaadne esilinastus internetis ei ole toimunud siiski tagasilöökideta, sest Youtube’i keskkond, kus filmi peamiselt vaadatakse, on teinud esitamisele mitmeid takistusi. Filmi on nii ositi maha võetud kui ka seatud selle vaatamisele ealisi piiranguid.

Filmi autorite meelest on Youtube’i tõkked filmile põhjendamatud. “Tegemist on tsensuuri ja sõnavabaduse rikkumisega!” põrutab Nõgisto ja kinnitab, et rahvusvahelise internetigigandiga on astutud läbirääkimistesse keeldude eemaldamiseks ja vaba juurdepääsu tagamiseks.

Seni saab filmi vaadata aga sellistel lehekülgedel:

            www.youtube.com/suitsufilm

            www.kuukulgur.ee/suitsufilm

Kuukulguri kodulehet leiab ka filmi kõrgresolutsioonis faili.

Lühifilmi “Suits” võib kirjeldada kui segu splatterist, komöödiast ja meditsiinilisest õppefilmist.  Loo peategelane on doktor Suits, pealtnäha ohutu kodanik ja tubli teadlane, kellel siiski on oma valus sõnum kogu ühiskonnale.

Filmi nimiosas astub üles Jan Uuspõld, kaasatud on ka noored näitlejad Mari Pokinen, Kaspar Kannelmäe ja Ivo Reinok.

Filmi on tootnud Kuukulgur Film (produtsent Kaspar Kaljas) ja seda rahastas Tervise Arengu Instituut.

Andrej Jegorov – XX sajandi alguse Eesti tuntud kunstnik, talviste maastikke üldtunnustatud meister. Tema lemmikteemaks on erinevad looduse motiivid ning linna ja talu maastikud.

Talumees saaniga on kindlasti kunstniku lemmikmotiiv, neid töid saatis ka suur kommertsedu. Jegorov maalis korduvalt seda motiivi erinevates variantides, lisades uusi tegelasi ning varjeerides looduse tujudega.

Kõikil huvilistel on nüüd hea võimalus tutvuda kunstniku Andrej Jegorovi kahe maaliga ja kuulata ülevaatet nii kunstnikust kui ka tema loomingust.

Aktsioon on lülitatud muuseumi koolivaheajaprogrammi selleks, et rohkem võimalikult paljud narvakaid saaksid tutvuda maaliliste meistriteostega.

Liina Siibi “Naine võtab vähe ruumi“ teoste loomise üheks ajendiks olid kaks aastat tagasi eesti ajakirjanduses ilmunud võrdsema soo teemakäsitlusega arvamusartiklid. Lähtudes artiklitest meeldejäänud rohkem või vähem eksitavast väitest, et naine vajab igapäevaseks tööks vähem ruumi ja raha kui tema meeskolleeg, alustas Liina Siib avalikus ruumis juhuslikult kohatud naiste pildistamist. Kunstniku sõnul „sisaldub pildistatud situatsioonide valikus tõsiasi, et juhuslikkuse punkt on korraks kattunud mingi punktiga pildistajas endas, tema samastumisel tüübi ja olukorraga. Paigutatuna tiheda läbikäidavuse tsooni, näivad naised piltidel siiski omaette, näoilmed kajastamas ükskõiksete ruumide ebamääraseid ihasid ja unelmaid.

Fotod ei illustreeri otseselt väiksema ruumi väidet. Pildid tõukuvad unistustest ja tegelikkusest. Need vaatlevad pisiseiku erinevate naiste elust ning küsivad, mida hakata peale iseenda naiselikkusega? Tänapäeva ühiskond pakub naisele rohkem võimalusi kui kunagi varem, ent kuidas neile pakkumistele vastata, kuidas vastutada oma elu eest?“

Läbi eelneva, ilmunud arvamusartikleid osaliselt illustreerides, ei positsioneeri Liina Siib ennast, vaid visualiseerib pigem end hermeetiliselt taastootvat rollikuvandit.

Näitus jääb avatuks kuni 30. märtsini 2009.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Kümne auhinnale esitatud keeleteo kandidaadi seast tegi valiku praeguse haridus- ja teadusministri juhitud komisjon, kuhu kuulusid kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid. Tõnis Lukase kinnitusel oli valiku tegemine raske, sest peaauhinna väärilisi tegusid oli palju.

Lukase hinnangul on aga sümboolne, et eelmise aasta, keeletalgute aasta keeleteo on teinud inimesed, kes lõid vägivallavaba mõnusa internetikeskkonna lastele.

„Ülim, mida me oma keele hoidmiseks teha saame, on seda igapäevaselt kõikjal kasutada. Et see oleks võimalik, on tarvis eesti keele arendamisel kasutada ka uusi tehnoloogiaid, sealhulgas internetti. Väikestel lastel on oluline õppida arvutitega seonduvat eelkõige omaenese emakeeles selleks, et kasvava lapse teadvuses säilitaks just emakeel esmase ja elujõulise keele tähenduse,“ ütles Lukas.

Rahvaauhinna saaja selgus internetihääletuse teel. Seekord ühtis hääletajate arvamus valikukomisjoni arvamusega, ka rahva lemmikuks osutus mudila.lastekas.ee. Teistest rohkem said toetushääli veel Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamatu toimetus ning Aili Künstler keele-elu rubriigi pidamise eest ajalehes Sirp.

Tänavu on peaauhinna suurus 25 000 krooni, millele lisandub raamatupoe kinkekaart väärtusega 10 000 krooni. Rahvaauhinnaks on samuti raamatupoe 10 000-kroonine kinkekaart.

Aasta keeleteo auhinda anti välja kolmandat korda. Sellega tunnustatakse eelmisel aastal eesti keelele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud tegu ning selle tegijat.

2008. aasta keeleteo kandidaadid: http://www.hm.ee/index.php?0510429

Ljudmila Šapošnikova on tuntud kui teadlane, indoloog, kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud nii hindi ja telugu kui ka saksa ja inglise keelde. Eesti lugejani on jõudnud “Madrase minevik ja tänapäev”ja “Meister”, mis on esimene raamat triloogiast “ Suur retk”.

Näituse on korraldanud Eesti Roerichi Selts. Näitus on avatud 8. aprillini.

Teabepäeva sarja „ERM räägib oma välitöödest“ selle aasta kolmandal teabepäeval räägib Agnes Aljas Eesti Rahva Muuseumi 2008. aasta suvel Saaremaal Kihelkonna vallas toimunud välitööde näitel Eesti elu dokumenteerimise probleemidest – mil moel me saame kirjeldada oma argipäeva ning milliseid eetilisi probleeme ning korralduslikke küsimusi tuleb ette välitöödel.

Kihelkonna vallas toimunud välitööde käigus uuriti muuhulgas, kuidas on muutunud maaelu pärast Euroopa Liiduga ühinemist ning millised on inimeste ootused.

Välitöödel osalesid koos ERMi töötajatega Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ning Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia eriala üliõpilased.

Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts on ERMi juures töötav mittetulundusühing, mille eesmärgiks on aidata kaasa muuseumi tegevusele ja eesti ning teiste soome-ugri rahvaste ja Eestis elavate rahvusrühmade rahvakultuuri säilitamisele, uurimisele ja tutvustamisele.

Teabepäevadest saab lugeda kodulehelt: www.erm.ee/seltsiteabepaev

 Seekord pälvis enamiku žüriiliikmete hääled ja sellega Aasta Tekstiilikunstniku peapreemia tekstiilikunstnik Anu Raud. Võib öelda et Anu on hakkama saanud elutööga – valmis Eesti Rahva Muuseumi`i 100. aastapäevale pühendatud vaip “Kogujad”. Anu võidukavandi järgi kootud uhiuut vaipa esitleti 24. veebruaril ERM´i näitusemajas. Viimasel aastal üllatas Anu Raud näitustel uue käekirjaga ehk nöörtehnikas humoorikate vaipadega. Läbi selle tehnika viis Anu läbi mitmeid lastele suunatud projekte ja ühistöid.
 
Aktiivsust ja erilist sära paiskub noorest kunstnikust Kirill Safanovist, kes valiti Aasta Nooreks Tekstiilikunstnikuks. Kirill, jätkates oma õpinguid tekstiili eriala magistrantuuris, ähmastab piire tekstiili- ja moekunsti vahel. Omanäolise särava käekirjaga on ta osalenud viimasel aastal nii tekstiilinäitustel kui astunud üles moelavadel.
 
Aasta Tekstiiliteose tiitli võitis oma tööga Keret Altpere, kes veetis eelmisel aastal ühe kuu residentuuris Bretoonimaal, väikeses Saint Thelo külas. Seal veedetud aja jooksul sündis dokumentaaltekstiil, mis koondab endas Saint Thelo ja Saaremaa Mõisaküla elanike mälestusi. Teoses “Estonie-France” leidub väga isiklikke ja oluliste mälestustega seotud tekstiile, näiteks nabanööri kaitsnud marlitükke, kadunuid meenutavaid kangatükke jm.
 
Eraldi tõstetakse esile Lylian Meistrit, kes saab tiitli Aasta Meister teose eest “1001”, mis on ainulaadne nii oma valmimisprotsessi kui suure haarde poolest. Lyliani meistriteoses, mis koosneb 1001-st tikitud nõelapadjast, on peidus tuhat ja üks päeva. Olles tikkinud kolme aasta jooskul iga päev ühe padja, võib teost nimetada visuaalseks päevikuks, autoportreeks läbi tuhande ja ühe padja. Kolme aasta jooksul kulgenud projekt kulmineerus suure näitusega Kunstihoone Galeriis, mida täiendas Mihkel Kleisi muusika.

Eesti Tekstiilikunstnike Liit on preemiaid välja andnud aastast 1996, seekordne on kaheteistkümnes. Preemiale võivad kandideerida kõik erialal tegevad tekstiilikunstnikud- ja disainerid, esitades portfolio oma viimase aasta tegemistest. Valiku tegi žürii, mis koosneb igal aastal erinevatest kunsti- ja disainivaldkondades tegutsevatest inimestest. Selle aasta žürii koosseisu kuulusid Merike Alber (ETDMuuseum), Kristi Paap (ETDMuuseum), Kai Lobjakas (kunstiteadlane), Anu Kalm (EKL), Tanel Veenre (ehtekunstnik ja ajakirjanik), Tüüne-Kristin Vaikla (sisearhitekt), Katrin Pere (tekstiilikunstnik, Lühikese Jala Galerii), Aet Ollisaar (Aasta Tekstiilikunstnik 2007) ja Liisa Kallam (ETeKL juhatus).
Preemiaid jagavad Eesti Tekstiilikunstnike Liit ja Lühikese Jala Galerii, toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit.

 Kolmapäeval, 18. märtsil kell 18 TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse jututares: Võru Instituudi teadur Evar Saar räägib Võrumaa kohanimedest: “Mille järgi võrukesed harilikult kohti ära tunnevad”.  Kõik huvilised on oodatud! Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Info: Triin Iva, tel 737 5422 või lekeskus@ut.ee.  

Lastele ja noortele mõeldud teatripäeva avaettevõtmisena algab kell 16 Vanemuise suure maja fuajees ooperitund „Appi! Ooper!?“, milles ooperisolistid Merle Jalakas ja Jaan Willem Sibul räägivad ja näitavad, kuidas ooperit kuulata ja mida ooperis vaadata. Tragimad publiku seast saavad lähedalt vaadata rekvisiite ja isegi mõnda aariat kaasa laulda.

Kell 17 algab Vanemuise suure maja teatrisaalis ooperiasjatundja Tiit Made ooperiloeng, kus  tutvutakse ooperiajaloo põnevamate tahkudega, vaadatakse pilte ning kuulatakse särtsakaid lugusid. Tiit Made räägib ooperižanrist, tippheliloojate omavahelisest konkureerimisest, primadonnadest, ooperipublikust, dirigendi rollist jpm.

Samal ajal avatakse teatri suure maja fuajees näitus, kus on vaatamiseks välja pandud laste teatriteemalised joonistused ja kirjutised. Enda elust ja tööst teatris tuleb rääkima Vanemuise näitleja Merle Jääger. Lapsed saavad meisterdada koos Vanemuise Kollaste Kassidega.

Kell 18 algab teatrisaalis Oksana Titova kogupere balletilavastuse „Peeter Paan“ etendus.

Etendusele eelnevad teatripäeva ettevõtmised on kõigile huvilistele tasuta. „Peeter Paani“ etenduse pilet maksab 70–90 krooni.

Minister andis oma nõusoleku ning määras nõukogu uueks liikmeks ministeeriumi kantsleri Siim Suklese. Samas tunnistas Laine Jänes, et Jaak Alliku tagasikutsumise viis Ugala nõukogust ei olnud inimlikus mõttes parimal moel läbi viidud. “Jaak Allik väärib kindlasti lugupidamist kui tugev kultuuripoliitik ja teatritegelane, kes on möödunud aastate jooksul märkimisväärselt panustanud eesti kultuuriellu”, toonitas minister.
 
Sihtasutuse Ugala Teater nõukogu koguneb erakorralisele koosolekule homme, 17. märtsil Viljandis.